2025- QAZAQSTANDA QAŃTARDAN BASTAP NE ÓZGEREDI?

2025 jyly qazaqstandyqtardy birneshe jańalyq kútip tur. 

AILYQ ESEPTIK KÓRSETKISh QALAI ÓZGEREDI?

Qazaqstanda 2025 jylǵa arnalǵan aılyq eseptik kórsetkish (AEK) bekitildi. Onyń mólsheri - 3 932 teńge. 2024 jylmen salystyrǵanda AEK mólsheri 6,1 paıyzǵa, 240 teńgege ósti.

Aılyq eseptik kórsetkish myna jaǵdaılarda qoldanylady:

• járdemaqy, zeınetaqy jáne áleýmettik tólem mólsherin esepteý;
• salyq jáne basqa da mindetti tólemdi esepteý;
• aıyppul men basqa sanktsııalardyń mólsherin anyqtaý.

Jyl saıyn AEK mólsheri respýblıkalyq bıýdjet týraly zańmen bekitiledi. Zańǵa Qazaqstan Prezıdenti 2024 jylǵy 4 jeltoqsanda qol qoıdy.

 

EŃ TÓMENGI JALAQY JÁNE ZEINETAQY QALAI ÓZGEREDI?

2025 jyly mynadaı ózgeris bolady:

• Eń tómengi jalaqy (ETJ) - 85 000 teńge.
• Memlekettik bazalyq zeınetaqy tóleminiń eń tómengi mólsheri - 32 360 teńge.
• Zeınetaqynyń eń tómengi mólsheri - 62 771 teńge.
• Aılyq eseptik kórsetkish (AEK) - 3 932 teńge.
• Bazalyq áleýmettik tólemderdi esepteý úshin eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń shegi - 46 228 teńge.

 

AIYPPULDAR QALAI ÓZGEREDI?

Qazaqstanda 2025 jylǵa arnalǵan aılyq eseptik kórsetkish (AEK) mólsheri 3 932 teńge bolyp ózgeredi. Osyǵan baılanysty aıyppuldar da 6,1 paıyzǵa ósedi.

• Rámizderdi qorlaý deregi úshin aıyppul kólemi 3 000 AEK-ke ósti. 2025 jyldan bastap 1 AEK - 3 932 teńge, demek 3 000 AEK 11 796 000 teńge bolady.
• Kireberiste qoqys qaldyrý. Bul úshin 20 AEK aıyppul salynady. Al bul áreketti azamat bir jyl ishinde qaıtalap jasasa, onda 30 AEK kóleminde aıyppul salynady. 20 AEK 78 640 teńgege teń bolsa, 30 AEK - 117 960 teńge.
• Tynyshtyqty buzý. Bul jaǵdaıda tártip buzǵan jeke tulǵalarǵa 5 AEK (19 660 teńge), bir jyl ishinde qaıtalansa, 10 AEK (39 320 teńge) aıyppul salynady. Al kásipkerlerge 20 AEK-ten 150 AEK-ke deıin (78 640 - 589 800 teńge) aıyppul salynady.
• Qoǵamdyq orynda túkirý. Qoǵamdyq orynda túkirgeni úshin, sondaı-aq belgilenbegen jerlerde qoqys tastaǵany úshin quqyq buzǵan adamǵa birinshi ret 5 AEK, ıaǵnı 19 660 teńge aıyppul salynady. Al azamat osy áreketin qaıtalasa, 10 AEK, ıaǵnı 39 320 teńge kóleminde aıyppul tóleıdi.
• Kólik júrgizgende telefon paıdalaný nemese belbeý taqpaý. Jolaýshylar men júkterdi tasymaldaý erejelerin buzǵany, qaýipsizdik belbeýin taqpaǵany jáne kólik júrgizip bara jatqanda telefon paıdalanǵany úshin júrgizýshilerge 5 AEK kóleminde aıyppul salynady. Bul - 2025 jyly 19 660 teńge.
• Qujatsyz kólik júrgizý. Kólik júrgizý quqyǵy joq júrgizýshi kólik tizgindese, 20 AEK, ıaǵnı 78 640 teńge kóleminde aıyppul tóleıdi. Kólik basqarý quqyǵynan aıyrylǵandar kólik júrgizse, 50 AEK, ıaǵnı 196 600 teńge aıyppul salynady nemese 20 táýlikke qamaýǵa alynady.
• Avtobýsta jolaqy tólemeý. Qala jáne qala mańyndaǵy qoǵamdyq kólikte jolaqyny tólemegenderge 2 AEK, ıaǵnı 7 864 teńge aıyppul salynady.
• Kámeletke tolmaǵandardyń túnde júrýi. Kámeletke tolmaǵandar zańdy ókilderinsiz 22:00-den tańǵy 6:00-ge deıin oıyn-saýyq mekemelerinde júrse, olardyń ata-anasyna 3 AEK (11 796 teńge) mólsherinde aıyppul salynady. Al 18 jasqa tolmaǵan bala 23:00-den tańǵy 6:00-ge deıin úıden tys jerde júrse, onda zańdy ókilderine eskertý jasalady. Eger osy áreketter bir jyl ishinde qaıtalansa, onda balanyń zańdy ókilderine 7 AEK (27 524 teńge) aıyppul salynady.
• Joldy kesip ótý. Jaıaý júrginshiler jol qozǵalysy erejelerin saqtamaǵany úshin (qate jerden ótý jáne t.b.) 2 AEK (7 864 teńge) kóleminde aıyppul tóleıdi. Bir jyl ishinde qaıtalap buzǵany úshin aıyppul 10 AEK-ke (39 320 teńge) deıin ósedi.
• Jyldamdyqty asyrý. Kólik jyldamdyǵyn saǵatyna 10-20 shaqyrymǵa asyrǵany úshin aıyppul 5 AEK (19 660 teńge), saǵatyna 20-40 shaqyrymǵa asyrǵany úshin 10 AEK (39 320 teńge), saǵatyna 40 shaqyrymnan asyrǵany úshin aıyppul qazirdiń ózinde 20 AEK (78 640 teńge). Ákimshilik jaza qoldanylǵannan keıin bir jyl ishinde jyldamdyqty asyrǵany úshin 30 AEK (117 960 teńge) aıyppul qarastyrylǵan.
• Qoǵamdyq orynda balaǵat sóz aıtý. Qoǵamdyq oryndarda balaǵat sóz aıtqandarǵa 20 AEK, ıaǵnı 78 640 teńge aıyppul salynady nemese 30 táýlikke qamaýǵa alynady. Otbasynda jáne turmysta balaǵat sóz aıtqany úshin eskertý nemese 5 AEK (19 660 teńge) kóleminde aıyppul salynady.
• Muǵalimdi nemese dárigerdi balaǵattaý. Muǵalimdi nemese dárigerdi balaǵattasańyz, 10 AEK (39 320 teńge) kóleminde aıyppul qarastyrylǵan.
• Kólikti durys qoımaǵany úshin salynatyn aıyppuldar da ósti. Turaq nemese toqtaý erejelerin buzý 5 AEK nemese 19 660 teńge (2024 jyly 18 460 teńge), al trotýarda nemese gúlzarlarǵa kólik qoıǵany úshin 10 AEK nemese 39 320 teńge (2024 jyly 36 920 teńge) bolady. Turaq aqysynan jaltarý 3 AEK nemese 11 796 teńge (2024 jyly 11 076 teńge) aıyppulǵa ákep soǵady.
• Qyzmetkerdiń kólikti toqtatý týraly talabyn oryndamaýǵa baılanysty 40 AEK nemese 157 280 teńge (2024 jyly 147 680 teńge) aıyppul salynady. Dál osyndaı áreketti qaıtalasa, júrgizýshi quqyǵynan aıyrýǵa jáne 5 táýlikke deıingi merzimge qamaýǵa alýǵa ákep soǵýy múmkin. Júrgizýshi quqyǵynan aıyrylǵan adamdarǵa bul zańbuzýshylyq úshin 60 AEK aıyppul taǵaıyndalady, bul 235 920 teńge bolady (2024 jyly 221 520 teńge).

 

BIR QALADA ZEINETKERLER AVTOBÝSPEN TEGIN JÚREDI

Kókshetaýlyq zeınetkerler Jańa jyldan bastap qoǵamdyq kólikte tegin júredi. Kókshetaý - zeınetkerlerge osyndaı múmkindik beretin Qazaqstandaǵy ekinshi oblys ortalyǵy. Sondaı-aq zeınetkerlerdi sanatorııa-kýrorttyq emdeýge qarajat qarastyrylǵan. Barlyǵy - 3 mıllıard teńge. Bıyl 1 qazandaǵy jaǵdaı boıynsha Kókshetaýda jasy 60-tan asqan qarttar sany - 31 644 adam.

Aıta keteıik, 2024 jylǵy 1 sáýirden bastap Aqtóbede zeınetkerler men III toptaǵy múmkindigi shekteýli jandar avtobýsta tegin júre bastady. Al Shymkentte 1 mamyrdan bastap 70 jastan asqan zeınetkerler men múmkindigi shekteýli adamdar avtobýsta tegin júredi. Biraq bul múmkindik tek qala turǵyndaryna beriledi.

QAŃTARDA QAZAQSTANDYQTAR QANShA KÚN DEMALADY?

Bıyl Jańa jylǵa oraı aptasyna bes kún jumys isteıtin qazaqstandyqtar 1-4 qańtar aralyǵynda, al alty kún jumys isteıtinder 1-3 qańtar aralyǵynda demalady. Sondaı-aq 7 qańtar - barlyǵyna demalys.

Odan bólek myna kúnder demalys: 

• 5 kún jumys isteıtin qazaqstandyqtar úshin: 11, 12, 18, 19, 25, 26
• 6 kún jumys isteıtin qazaqstandyqtar úshin: 12, 16, 26.

 

"7-20-25" BAǴDARLAMASYNYŃ ShARTTARY ÓZGEREDI

2025 jyly bul baǵdarlamany qarjylandyrýdyń jyldyq kólemi 100 mıllıard teńgege deıin artady. Odan bólek 1 qańtardan bastap árbir otbasy múshesine paıdaly aýdany 15 sharshy metrden kem jataqhanalardaǵy bólmelerdi, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen apat jaǵdaıynda dep tanylǵan turǵyn úılerdi qospaǵanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda sońǵy 18 aı ishinde qaryz alýshynyń (jáne jubaıynyń/zaıybynyń) menshik quqyǵynda turǵyn úı bolmaýy týraly talapty engizý kózdeledi.

QANDAI TÓLEMDER MEN JÁRDEMAQYLAR ÓSEDI?

2025 jyldyń basynan bastap balalary bar otbasylarǵa beriletin memlekettik járdemaqylardyń barlyq mólsheri 6,5 paıyzǵa ósedi. Áleýmettik kodekske sáıkes balalary bar otbasylarǵa respýblıkalyq bıýdjet qarajatynan mynadaı járdemaqylar taǵaıyndalady:

1) balanyń týýyna baılanysty birjolǵy memlekettik járdemaqy mólsheri mynadaı bolady:

• 1-shi, 2-shi, 3-shi bala dúnıege kelgen kezde 149 416 teńge (38 AEK);
• 4 jáne odan kóp bala týǵan kezde 247 716 teńge (63 AEK).

2) bala bir jarym jasqa tolǵanǵa deıin oǵan kútim jasaýǵa beriletin aı saıynǵy memlekettik járdemaqy (jumys istemeıtin áıelder úshin):

• birinshi balaǵa 22 649 teńge (5,76 AEK);
• ekinshi balaǵa 26 777 teńge (6,81 AEK);
• úshinshi balaǵa 30 867 teńge (7,85 AEK);
• tórtinshi jáne odan da kóp balaǵa 34 995 teńge (8,90 AEK).

3) tórt jáne odan da kóp birge turatyn kámeletke tolmaǵan balalary bar, onyń ishinde jalpy orta, orta bilimnen keıingi nemese joǵary bilim alatyn balalary bar kópbalaly otbasylarǵa olar 18 jasqa tolǵanǵa deıin aı saıynǵy memlekettik járdemaqy. Járdemaqy mólsheri otbasyndaǵy balalardyń sanyna baılanysty belgilenedi:

• 4 balasy bar otbasylarǵa - 63 030 teńge (16,03 AEK);
• 5 balasy bar otbasylarǵa - 78 798 teńge (20,04 AEK);
• 6 balasy bar otbasylarǵa - 94 565 teńge (24,05 AEK);
• 7 balasy bar otbasylarǵa - 110 332 teńge (28,06 AEK);
• 8 jáne odan kóp balasy bar otbasylarǵa - ár balaǵa 15 728 teńgeden (4 AEK).

4) "Altyn alqa", "Kúmis alqa" alqalarymen nagradtalǵan nemese buryn "Batyr ana" ataǵyn alǵan, I jáne II dárejeli "Ana dańqy" ordenderimen nagradtalǵan kópbalaly analarǵa aı saıynǵy memlekettik járdemaqy:

• "Altyn alqa" alqasymen nagradtalǵan nemese buryn "Batyr ana" ataǵyn alǵan jáne I jáne II dárejeli "Ana dańqy" ordenimen nagradtalǵandarǵa 29 097 teńge (7,4 AEK); "Kúmis alqa" alqalarymen marapattalǵandarǵa 25 165 teńge (6,4 AEK).

5) múgedek balany tárbıelep otyrǵan anaǵa nemese ákege, bala asyrap alýshyǵa, qamqorshyǵa ol 18 jasqa tolǵanǵa deıin taǵaıyndalatyn memlekettik járdemaqy kólemi - 74 428 teńge.

6) Arnaýly kásiptik memlekettik járdemaqy (55 jastan bastap zııan eńbek jaǵdaıynda jumys isteıtin qyzmetkerler úshin) 6,5 paıyzǵa ósedi. Járdemaqy mólsheri - 92 456 teńge.

7) Arnaýly memlekettik járdemaqynyń mólsheri de 6,5 paıyzǵa artady:

• UOS qatysqan, múgedektigi bar adamdarǵa - 62 912 teńge (16 AEK);
• UOS qatysýshylaryna - 62 912 teńge (16 AEK);
• UOS múgedektigi bar adamdarǵa teńestirilgen adamdarǵa - 29 687 teńge (7,55 AEK);
• UOS qatysýshylaryna teńestirilgen tulǵalarǵa - 24 340 teńge (6,19 AEK);
• UOS-da qaza tapqan jaýyngerlerdiń jesirlerine - 17 616 teńge (4,48 AEK);
• UOS múgedektigi bar qaıtys bolǵan adamdardyń áıelderine (kúıeýlerine) - 10 066 teńge (2,56 AEK);
• Sotsıalıstik Eńbek, Keńes Odaǵynyń batyrlaryna, UOS qatysýshylary arasynan shyqqan Sotsıalıstik Eńbek batyrlaryna, Keńes Odaǵynyń batyrlaryna, "Qazaqstannyń ǵaryshker-ushqyshy" 545 094 teńge (138,63 AEK);
• "Halyq Qaharmany", "Qazaqstannyń Eńbek Eri" ataǵyna ıe bolǵan adamdarǵa 545 094 teńge (138,63 AEK);
• qaza tapqan (qaıtys bolǵan, habar-osharsyz ketken) áskerı qyzmetshilerdiń otbasylaryna 18 048 teńge (4,59 AEK);
• UOS jyldaryndaǵy tyl eńbekkerlerine (38 963 adam) - 8 376 teńge (2,13 AEK);
• Chernobyl AES-taǵy apatty joıýǵa qatysýshylarǵa - 18 874 teńge (4,80 AEK);
• I jáne II toptaǵy múgedek adamdarǵa - 6 724 teńge (1,71 AEK);
• III toptaǵy múgedektigi bar adamdarǵa - 2 910 teńge (0,74 AEK);
• 7 jasqa deıingi múgedektigi bar balalarǵa - 4 326 teńge (1,10 AEK);
• múgedektigi bar nemese zeınetker sanalatyn saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna - 4 837 teńge (1,23 AEK);
• erekshe eńbegi úshin zeınetaqy taǵaıyndalǵan adamdarǵa (139 adam) - 4 837 teńge (1,23 AEK);
• basqa memleketter aýmaǵyndaǵy jaýyngerlik áreketterdiń ardagerlerine, onyń ishinde: Aýǵanstanda - 24 340 teńge (6,19 AEK); tájik-aýǵan ýchaskesinde, Iraktaǵy bitimgershilerge, Taýly Qarabaqta - 18 874 teńge (4,80 AEK).

ONLAIN NESIE RÁSIMDEÝ QIYNDAIDY

2025 jyldan bastap elimizde onlaın nesıe rásimdeý qıyndaı túsedi. Jańa jyldan bastap bankter onlaın nesıe rásimdeýge berilgen ótinimdi kemi bir kún qaraıdy. Nesıege ótinishti alaıaq joldaǵany anyqtalsa, azamat bir kúnniń ishinde nesıeden bas tartyp úlgeredi. Onlaın nesıege ótinim bergen tutynýshy bıometrııalyq sáıkestendirýden ótip qana qoımaı, jeke basyn rastaý úshin Elektron tsıfrlyq qoltańbasyn (ETsQ) engizýge mindetteledi.

Al mıkroqarjy uıymdary aqshany aýdarǵanǵa deıin bank shotynyń nemese tólem kartasynyń tutynýshyǵa tıesili ekenin tekserýi kerek. 

QAŃTARDA AÝA RAIY QANDAI BOLADY?

Qańtarda Qazaqstannyń kóp bóliginde aýa temperatýrasy normaǵa sáıkes bolady dep boljanyp otyr. Tek eldiń batysynda, soltústik-batysynda normadan 1 gradýs joǵary bolady dep kútilip otyr (Batys Qazaqstan, Atyraý, Mańǵystaý oblystarynda, Aqtóbe oblysynyń basym bóliginde, Qostanaı oblysynyń soltústik-batysynda).

2025 JYL JUMYSShY MAMANDYQTARYNYŃ JYLY DEP JARIIaLANDY

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Jarlyǵymen 2025 jyl Jumysshy mamandyqtarynyń jyly dep jarııalandy.

J. Qadyrjanova