ABAI ILIMINDEGI ÓMIR MAQSATY NE?

Búkil bolmysta, onyń ishinde, tipti, haıýanat ómirinde de maqsat bar. Endeshe adam ómiriniń de maqsaty bar. Haıýanat ómiri – búkil bolmystyń Evolıýtsııalyq jetilýiniń bir bóligi. Biraq olar ony bilmeıdi. Olarǵa ony bilýdiń de qajeti joq. Sebebi, haıýanat tabıǵatqa tolyq baǵynady, ózderinde erik joq. Instınkt arqyly Olar Evolıýtsııa zańdylyǵy boıynsha ınstınktpen ómir súrip, tabıǵat úılesimdiligin buzbaıdy.

Adamdar múlde basqa. Olarǵa Abaı kórsetkendeı, erik pen ózindik aqyl berilgen, sondyqtan adamdardyń óz ómirin ózderi ózgertýge múmkindigi bar. Biraq, sol erkindigin durys paıdalana almaı, adamdar ózderiniń negizgi mindetterin jıi umytyp ketedi. Sondyqtan, árkim óziniń ómirdegi boryshyn tolyq atqarý úshin áýeli ómirdiń túpki maqsatyn jaqsy bilýi kerek.

Rýhanı bolmystyń tereń syry ashylatyn «Laı sýǵa maı bitpes qoı ótkenge» atty óleńinde Abaı ómirdiń túpki maqsaty ne ekenin bylaı dep túsindiredi:

Meken bergen, halyq qylǵan Ol lámákan
Túp Iesin kóksemeı bola ma eken?
Jáne Oǵan qaıtpaqsyń, ony oılamaı,
Ózge maqsat aqylǵa tola ma eken?

Túp Iege qaıtý ıdeıasy – Abaıdyń júreginde ǵana emes, danyshpandardyń aıtyp, qasıetti jazbalarda rastalǵan aqıqat. Bul aqıqatty qandaı dinı aǵym bolsa da rastaıdy. Mysaly, qasıetti Quranda  «Túbinde barlyǵy Maǵan qaıtady» (Quran 23-93) degen aıat bar. Abaı da kóńilde ózge maqsat bolmaýy kerek ekenin nyqtap kórsetedi. Osylaı Abaı tirshiliktiń túpki mánin berip otyr. Ol mán – Túp Iege qaıtý. Qazaq halqynyń adam ólgende ony «óldi» demeı «qaıtty» deýi de bul aqıqatty bilgeninen bolsa kerek.

Oıshyl sonymen birge, Túp Iege qaıtýdyń adamǵa nege negizgi maqsat ekenine dálel keltiredi: Ol «meken bergen, halyq qylǵan» Jaratýshy, jáne adam ómirine qajettiniń barlyǵyn bergen Túp Ie. «Ózge maqsat aqylǵa tola ma eken?» dep basqa maqsatty izdeý bilimsizdik ekenin bildiredi. Sonymen birge, Jaratýshy barlyq jaratqandaryna meken berse de, ózi mekensiz (lámákán) dep, Abaı Túp Ieniń basqa jandardan aıyrmashylyǵyn kórsetedi.

Abaı osylaı ómirdiń qupııa syryn ashyp, adam ómiriniń túpki maqsatyn kórsetedi. Bul óte úlken maqsat. Ómirdiń bul túpki maqsatyna birden kóterilý múmkin emes. Oǵan jetý úshin áýeli ómirdiń tómengi maqsattarynan ótý kerek. Tirshilik maqsattarynyń barlyǵy baspaldaq tárizdi, tek qana osy túpki maqsatqa jetý úshin arnalǵan, túrli belester ǵana. Abaı ilimi boıynsha bul tómengi maqsattardy tán qumary, oı qumary jáne jan qumary dep úshke bólýge bolady. Abaı tek qana jan qumaryna kóterilgennen keıin ǵana ómirdiń túpki maqsatyna jetýge bolatynyn bildiredi. Ózge tómengi maqsattar túpki maqsatqa jatpaıdy.

Ómir jolyn durys ótý úshin onyń zańdylyqtaryn jaqsy bilý kerek.

Bul joldyń sıpaty men onyń sebebin Abaı bylaı dep túsindiredi:

Ómir joly – tar soqpaq, bir ıgen jaq,
Iiltip eki basyn ustaǵan Haq.
Imek jolda tyıanaq, tegistik joq,
Qulap ketpe, týra shyq, kózińe baq.

Ómir joly degenimiz osy. Danyshpannyń bul tórt shýmaq óleńin túsingen adam ómirdiń túpki syryn da túsine biledi. Bul joldarda ómirdiń ne ekeni, ony Kimniń jáne qalaı jasaıtyny, ol joldyń qasıeti men maqsaty qysqasha osylaı tezısti túrde berilgen. Tereń fılosofııalyq qabattardy qamtıtyn bul ǵıbratty joldardy túsiný úshin  olardyń árbir sózine tereń boılap, júrekpen sezinip, túsine bileıik.

Ómir joly – Abaıdyń ózi aıtqandaı, soqtyqpaly, soqpaqsyz kúrdeli jol. Bulaı Haqtyń Ózi jaratqan. Ómir joly ıgen jaq (sadaq) tárizdi tyıanaqsyz, tegistik joq. Jáne jaqtyń eki jaǵyn ustap, ıiltip turǵan Haqtyń Ózi. Iaǵnı adam ómirin Haqtyń Ózi basqarady. Ómir jolyn qalaı ıiltý – Haqtyń quzyrynda. Is-árekettiń jaqsy, ne jaman bolýyna baılanysty ómir joly ártúrli ıilip, tııanaqsyz bolady. Qarymta zańdylyǵy osyǵan arnalǵan. Álemniń ádilet zańdylyǵy boıynsha árkim óziniń qadir-qasıetine baılanysty  artyq ta emes, kem de emes ózine tıesili úlesin alady. Qoǵam da sol. Álemdik ádilet zańdylyǵy búkil álem ómirin basqarady. Ne ekseń – sony orasyń. Qarymta degenimiz osy. Osylaı Jaratqan Ie árkimge óziniń tıesili nesibesin beredi. Jaqsylyǵyń úshin – jaqsylyq, jamandyǵyń úshin – qaıǵy-qasiret. Bul tabıǵı zańdylyq. Osylaı tar soqpaqta, qýanysh-qaıǵy arqyly adam óziniń qatelikterinen sabaq alyp, shyńdalyp, jetilip, durys ómir súrýge úırenedi. Bul da Jaratqannyń bir shapaǵaty. Keıbireýler osyny túsinbeı, tirshiliktiń qıyndyqtaryna shydamaı Qudaıǵa narazylyq bildiredi. Taǵdyrdyń bergen synaǵyn durys qabyldaı almaı, ómirin beıbereket, bos áýreshilikpen ótkizedi, sońynda ókinishte qalady.

Sonymen, ómir joly degenimiz – ıilgen jaqtyń (sadaqtyń) ortasy, tııanaq, tegistik joq. Ómirdiń eki jaǵy – jaqsylyq-jamandyq, shyndyq-ótirik, qýanysh-qaıǵy, tabıǵatta aq-qara, jaryq-qarańǵy, ystyq-sýyq, úlken-kishi tárizdi ekijaqtylyq, qarama-qarsylyq bar. Tirshiliktiń jamandyǵyn bilmeı, onyń jaqsylyǵyn bilý, ótirikti bilmeı shyndyqty bilý, qaıǵyny bilmeı qýanyshty bilý múmkin emes ekeni belgili. Adam ómirdi keıde qýanyshta emes, qaıǵyda tereńirek túsinedi. Al kúnniń shyǵýy men batýy, qys pen jazdyń almasýy bolmasa, tabıǵat ómir súre almas edi. Adam balasy ómir jolynda osy eki jaqtyń ortasynda maıatnık tárizdi terbelip, jantalasýda. Bul adamdy rýhanı jetildirý úshin Haqtyń jasaǵan jalpyǵa ortaq zańdylyǵy. Sondyqtan jaqsy-jaman, qýanysh-qaıǵyny Allanyń shapaǵaty retinde birdeı rızashylyqpen qabyldap, sabaq alyp, ómirde qoldana bilý kerek. Ómir kórinisterin qabyldamaı, qarsylyq jasaý – Allanyń bergen shapaǵatyn qabyldamaı, Ózine qarsylyq jasaýmen birdeı. Osylaı adam úlken kúná jasap, ózine berilgen baqytty ustaı almaı, áýre bolady. Quldyraý jolyna túsedi. Sebebi, mundaı tar soqpaqpen júrýdiń ózi qaýipti. Uly Abaı «Qulap ketpe, týra shyq, kózińe baq» dep Túp Iege qaıtý jolyn durys túsinip, durys júrýge úıretedi. Ol úshin ómir zańdylyqtaryn tolyq túsinip, durys qoldaı bilý kerek. Sonda ǵana ómir aǵymyn durys paıdalanyp, kelesi jaǵaǵa jetýge bolady. Qatelik jiberme, saq bol! Haqtyń ádiletti jolymen ómirdiń túpki maqsatyna umtylsań, osy ómirde de baqytty bolasyń. «Adamnyń baqyty óz qolynda» degen sóz bosqa aıtylmaǵan.

Hakim Abaı osylaı bolmystyń eki jaqtyq zańdylyǵyn kórsetedi. Bul zattyq álemniń buljymas zańdylyǵy. Dúnıe qyzyǵymen júrgen pende óziniń bilmestiginen bul zańdylyqty durys paıdalana almaı, onyń paıdasyn kórýdiń ornyna, ózi onyń yqpalyna túsip, týý-ólý, jaqsy-jaman, qýanysh-qaıǵy tárizdi ekiudaıylyq yqpalyna  túsip, jantalasyp, durys baǵytynan aıyrylyp, zardap shegedi.

Ómirdiń eki jaqtyq qarama-qarsy zańdylyǵyn ózgertýge bolmaıdy. Tek qana ony durys túsinip, durys paıdalanýǵa ǵana bolady. Durys túsiný degenimiz – ómirdiń osy eki jaqtyń ortasynda jatqanyn seziný. Adam osylaı ómirdiń qýanysh-qaıǵysyn birdeı qabyldaıdy, sezimderge berilip, azap shekpeıdi. Sezimderdiń ótkinshi jáne ýaqytsha ekenin jaqsy túsingende adam tabıǵattyń yqpalynan shyǵady. Ondaı adamǵa ómir tolqyny áser etpeıdi. Jan tynyshtyǵy keledi.

Rýhanı jetilý úshin árbir adamnyń tabıǵı qýaty ashylyp, onyń rýhanı jańǵyrýyna tıisti jaǵdaı jasalýy kerek.

Dosym OMAROV,

abaıtanýshy, teolog