Abaı Maýqarauly: ABAIDYŃ 38-QARA SÓZINIŃ TÚSINDIRMESI (2 BÓLIM)
38 - QARA SÓZINIŃ TÚSINDIRMESI
2 bólim
Allany «Bar» dep, «Bir» dep aıtsaq daǵy
Ol – bizdiń aqyldyń tek aıǵaqtary.
Dúnıe-bolmys ishinde múmkinderdi –
«Bir» dep, bilý sananyń jetken jeri.
Dúnıe-bolmys Allany qamtymaıdy
Alla ózi barlyǵyn qamtyǵan-dy.
Mine, osy Allaǵa has sıpat-bolmys,
Ózine tán Kórkem Esim toqsan toǵyz.
Sıpat – syr, Kórkem-Esim túgel bilý -
hakımdikke jetkizer ilýde bir.
Árkim bilse, sıpattan – Ǵylym, Qudiret
qalǵan altaý bulardy túsindirmek.
«Barlyq» hám «Birlik» bolsa, «Tirlik» te bar
«Ǵylym», «Qudiret» árıne, sonda bolar.
«Ǵylym» bolý – «Qalaýdy» týdyrmaqta,
«Qalaýdyń» qatysy joq harakátqa.
Bul «Irada» – Qalaýdan «Sóz» shyǵady,
Alla sózi daýystan pák turady.
Olaı bolsa, bildirtý – Qudiretten
«Kórýshi», «Estýshilik» hám sol tekten!
Ol Alla qulaq, kózsiz estip, kórse,
«Ǵylymmen» bilmek, kórmek sol emes pe!
«Tákýın» – joqtan bardy jaratpaǵy,
bastaýy, aqyry joq sıpattary.
Ár sıpat jeke-jeke emes múlde,
Qalaý da, Jaratý da bári birge.
Ǵylym, Qudiret segizi túgelimen
kóriner dúnıede minsizdikpen.
Túpsiz kókte Kún, juldyz, Aı qalaı tur?
Tóńirekte san-túrli qubylǵan syr.
Jetpeıdi hıkmetine sholaq aqyl,
tek qana Bir Alladan dep, talap qyl!
Deseńiz aqyl – basshy, qaırat – qosshy,
adamǵa Alla bergen qýat osy.
Alaıda, Ǵylym-Qudiret olaı emes,
Allaǵa mundaı mysal sáıkes kelmes.
Has sıpatta ertýshi, erýshi joq,
bútin bolmys jarasqan Allaǵa tek.
Kishik sıpat darytqan adamǵa dep,
Rahmetpen jibergen syılyǵy dep.
Rahymymen qamtyǵan jaratqanyn
Jarylqap, Keshirýshi qalaǵanyn.
Meıirimdi, Súıýshi, Qorǵaýshy da,
rızyq berip, jetkizgen jarylqaýǵa...
Kórkem Esim osyndaı qamqorlyqtan
habar bergen Rahmet sıpatynan.
Rahmeti sol – aqyl jetpes dúnıeni
Bir Alla bir-birine táýeldedi.
Jansyzdan janýarlar paıda qylǵan,
al, adam paıda kórgen jandylardan.
Janýar julǵan shóptiń jany aýyrmas,
adam da janýarǵa jalbarynbas.
Óıtkeni, suraq bolmas janýarǵa,
árbir adam jaýapker al mahsharda.
Jaýapkerlik – ádilet hám mahabbat,
Jánnatqa kim laıyq tarazylanbaq.
Sol úshin adam artyq kórkimen de,
qustan da, jándikten de bárinen de.
Eki aıaqpen tik júrip qadam basar,
qolmen ustap ál-aýqat dámin tatar.
Tamaqtyń lázzat ıisin bilmek úshin
murynǵa oryn qylǵan aýyz ústin.
Túr-túsin, tazalyǵyn kórmek úshin,
eki kózdi kórik qyp muryn ústin.
Kóz-janardyń kórkine ne teń keler?!
Qıylǵan qas, kirpikpen sáýlelener.
Qas, kirpik ári qorǵan eki kózge
bógeý bolmaq shań-tozań, aqqan terge.
Syrt kórkine jarasar til men sózi,
tildesý adamdyqtyń naǵyz ózi.
Jaratsa, Alla solaı marhabatpen
qaryz is jaýap berý mahabbatpen.
Oılanyp qaraǵan kóz hıkmet tabar,
Teńizden bult, al bulttan jańbyr jaýar!
Jaýynmen dánek, jemis, gúlder ósip,
adamǵa, haıýanǵa da berer násip.
Bulaq aǵyp ózenge, ózen kólge,
sýsyn bop haıýanǵa da, búkil elge.
Jer beredi ken, maqta, jemisterin,
haıýandar aq súti men et, terisin.
Qus ekesh qus beredi jumyrtqasyn,
ara balyn, balyq ta ıkrasyn.
Eshbiri aqy almas adamzattan,
adamǵa qyzmet etý – áýelbastan.
Olarǵa buıyrylǵan jalǵyz Haqtan
bul daǵy adam úshin mahabbattan.
Qalaıda, mahabbatpen jaýap qatpaq
qaryz is Haq aldynda adamzatqa.
Alla adamǵa qanaǵatty násip etti,
maldy ózine baǵýǵa kásip etti.
Saqtaý úshin san túrli haıýandardy
ushqyr qanat, júırik aıaq arnaǵan-dy.
Bireýin bıik shyńǵa, birin sýǵa,
basqasyn qorǵalatyp jynys-nýǵa.
Óssin dep, qorǵasyn dep, óz-ózimen
shapqat qyldy tóline enesinen.
Bul daǵy bul dúnıelik bolashaqta
adamzattyń azyǵy taýsylmasqa.
Jasalǵan dál osyndaı qamqorlyqtar
hıkmet qoı, meıirimnen týǵan qatar.
Biz mundaı qamqorlyqty esep qylmaı,
ımanı shart bolsa da moıyn burmaı
júremiz músilim dep, tásilim dep,
bile almaı anyq istiń mánisin bek!
Qulshylyq Qudaı úshin qylynbasa,
jatpaı ma, mundaı qylyq qııanatqa!
Ish burǵan musylman emes qııanatqa
ıa, shala musylman – bul da uıat ta!
Óıtkeni, ol oılanbas alǵanyna
ıesi kim dep, baqpas jan-jaǵyna.
Kóbi bilmes Qudaıdyń Quran sózin
«Sen súıseń, súıem degen men de ózim»
Bilse eger «Jaqsylyq qylsań jurtqa,
qaıtarar jaqsylyqty jaqsylyqqa».
Quran solaı shaqyrǵan izgi amalǵa,
ıman etip, jaqsy is jasaýyńa.
Ýáde etken, ımandy adamdarǵa
máńgilik qalady dep jánnattarda!
Kim de kim umtylmasa ádiletke
hadıste «uıatsyz» dep, qoıǵan shetke.
«Uıaty joq bolsa eger, ımany joq»
degen sóz qalǵan solaı naǵyz zań bop.
Olaı bolsa, Iman qur sený emes,
izgilik, ádiletpen bolsa irgeles
sonda bolmaq, jasalǵan shyn qulshylyq,
jaqsy amal, meıirimge kóńil tolyq.
Tán-dene bosqa qylǵan qulshylyqtan
ádilet pen izgi amal qalaı shyqpaq?!
Óıtse, ádilet – bulaǵy izgiliktiń
ózegi – ynsap, uıat, kisiliktiń.
Ádiletti jan ózgeden ne tilese,
ózi de maqul solaı istemekke.
Has minez izgiliktiń basy emes pe?
Adamshylyq bola ma, eskermese?
Izgi peıil bar bolsa sol adamda
nege shúkir qylmasyn Jaratqanǵa!
Shúkirlik – Jaratqanǵa yrzalyqtan
shyn qulshylyq, ǵıbadat bári sodan!
Olaı bolsa, aıyrylma shapaǵattan
ol ketse bári keter adamdyqtan!
Toqtadyq basta aıtqan sol maqsatqa
Ǵylym, Qudiret, Rahym Qudaılyqta...
(JALǴASY BAR...)