Abaı Maýqarauly: ABAIDYŃ 38-QARA SÓZINIŃ TÚSINDIRMESI (3 BÓLIM)

09 qazan 2024 660 0
Оqý rejımi

38-qara sóziniń túsindirmesi 
III-bólim

Ǵumyrymnyń jalǵasy urpaqtarym,
senderge bir asyl sóz ǵıbrattadym. 

Qushtarlyǵyń artady uqsań eger
ilimge, izgilikke – janyń súıer.           

 

Adamda bular bolsa kishik sıpat

bolmaq onda adamdyq tolyq turpat.

 

Shynshyldyq pen izgilik, danalyqpen

úsh qasıet bolady aıaǵy teń.

 

Shynshyldyqtan ádildik shyqpaı qoımas!

Izgilik bolsa, meıirim qalaı bolmas!

 

Aqyl – bastaý, ǵylymǵa ol belgili

ár adamǵa shamalap Alla berdi.

 

Bulardy gúldendirý, túrlendirý,

óz erkińde maqsat qyp ómir súrý.

 

Shynshyldyq pen izgilik, danalyqpen

úsh qasıet bolsa eger aıaǵy teń,

 

bolasyń shyn nıetpen KÁMIL ADAM

bolmasa kóp tobyrdyń biri ǵana.

 

Shynshyldyq pen izgilik, danalyqpen

eń áýeli paıǵambarlar soǵan jetken.

 

Úsh qasıet boıynda kámildikte

budan keıin áýlıe, hakımdikte.

 

Kámil deımiz, ergendi osylarǵa

Qudaıdyń quly bolǵan ǵashyq janǵa.

 

Paıǵambarlar ustazy adamzattyń.

Al, áýlıe úlgisi danalyqtyń.

 

Alaıda, ǵashyq-kóńil áýlıege

aqyret artyq, kem soqty bu dúnıe.

 

Hakımder kóńil bóldi dúnıege,

teń tutty Alla jolyn, ekeýin de.

 

Zorlyqty, zalymdyqty, aldamaqty

ekeýi de, alystap shetke qaqty.

 

Arlylyq, marhamat pen shapaǵatty

Rahym dep, buıyryp alǵa tartty.

 

Biraq, bizshe bir syr bar ekeýinde

pıda qylmaq bul jolǵa nápsisin de.

 

Desek, eger kemeldik áýlıelikte,

dúnıeni kerek qoı tárk etpekke.

 

Onda dúnıe qalady qaı jaǵynda?

Kim kiriser ıe bop mal tabýǵa?

 

Shyǵady kim qorǵan bop jaý jaǵyńa?

Toqyma, egin egý, mal baǵýǵa?

 

Bul degen haram, mákúrik bylaı tursyn

degen sóz, halal, rızyq túgel qursyn.

 

Jatpaıdy bul, ádepke, ynsapqa da

Allanyń bergenine oılap qara!

 

Shúkir etip, ǵıbrat alsyn dep jaratqan

bastartsa, bolmaq onda kúnahar jan.

 

Bundaı joldyń bolady sońy qurdym,

taýsylar sabyry da sabyrlynyń.

 

Deı almaısyń jartysy sondaı jolda,

aqıqat qalaı bútin bolady onda?!

 

Ómir ózi aqıqat asylynda,

ómir daǵy qalmaıdy ondaı jurtta.

 

Ómir – ómir bolady áreketpen,

ómir ketse bolmaıdy kámelet te!

 

Jánnattyq dep tanylǵan sahabalar

Ospan, Aýp, Saǵıd ta bolǵan baılar.

 

Olaı desek, qate sóz bolar edi,

ómirden bezdi deýge áýlıelerdi.

 

Shyn máninde ómirden bezgen bolsa,

ondaı bolmaq basqa bir maqsat qoısa.

 

Eń aldymen rahattan bastartpaqta

kóńilin qyzyqtardan sýytpaqqa.

 

Ózgege úlgi bolyp kórinsem dep

janyn pıda qylýdy úmit etpek.

 

Mundaılar kóp bolmaıdy kópti súıgen

qıyn jol ǵoı bireý úshin otqa kúıgen.

 

Bul kúnde dúnıe dep kóp júgirgen

dara shyqpaq kemel bop sırek múldem.

 

Asqan ǵalym, bek shynshyl, qaıraty zor,

Allaǵa da, adamǵa mahabbaty mol

 

shyqsa sondaı, biraq ol emes ońaı,

ótse jaqsy ondaı jan búlik salmaı.

 

Óıtkeni, buzatyn is kósemsigen

kópti buzar kóp sóılep, kóp kópirgen...

 

Sopysynsa, nadandar buzylǵany,

tyńdamas olar hakım, ǵalymdardy.

 

Kóriniske kóńil bólse naǵyz ǵalym,

bilmek bop ne sebepten jaratqanyn.

 

Allanyń sheberligin sonda tanyr,

Jaratýshy isine ań-tań qalyp...

 

Bul bolmaq shyn ǵashyqtyq Haq Qudaıǵa,

ózin súıip, meıirimmen jaratqanǵa.

 

Sonda bolar shyn hakım adamdarda

hıkmetin Qudaıdyń tanyǵanǵa.

 

Ondaı jan kóńil bólmes ataq-dańqqa

lázzaty sol – paıdaly ǵylym tapsa.

 

Mundaı hakım jol salar adamzatqa,

úıreter jaqsy ispen ǵıbratqa.

 

Boıy tolsa jaqsylyq, ǵanımetke,

egin sol – qaýyshatyn aqyrette.

 

Óıtkeni, moıyn salmaı dinge ergen

etken ıman sanalar elikteýmen.

 

Naq ǵylymdy bolsa jan shyn úırengen,

atalady haq ıman júrekke engen.

 

Pіkіrler Kіrý