AǴAIYNǴA QARAP BALA ÓSER...

13 qańtar 2022 7636 0
Оqý rejımi

Tarıhqa kóz salyp qarar bolsaq, dúnıe júziniń túkpir-túkpirinde jastardyń tárbıesine erekshe mán bergenin kórýge bolady. Osy turǵydan kóptegen ǵalymdar kitaptar jazyp, ýaqyttaryn sarp etken. Sonyń nátıjesinde ár túrli quqyqtar, zań-júıe men ádet-ǵuryptar shyǵarǵan. Biraq osynshalyqty eńbek etilse de jastar tárbıesi óz dárejesinde kórinbeı, ońdy nátıje bere almaı keledi.

Tárbıeniń adam ómirinde eleýli oryn alatyndyǵy málim. Atamyz qazaq «Bala tárbıesi besikten» dep, tárbıeniń sábı kezden bastalatynyn bildirgen. Sondaı-aq, «El bolam deseń besigińdi túze» dep aıtýynda da erekshe mán jatyr. Óıtkeni, bolashaqtyń qandaı bolary sol sábıler men jastardyń tárbıesine baılanysty. Tárbıe jaqsy bolsa, qoǵam da beıbit bolary sózsiz. Sondyqtan tárbıe júıesin qaıta kózben bir sholyp ótýdiń eshqandaı ábestigi joq.

Tárbıeniń Muhammed paıǵambar (s.ǵ.s.) ónegesi turǵysynan qarastyrar bolsaq, táblıǵ jáne turǵyzý (aıaqtandyrý) degen maǵynalarǵa keledi. Osylaısha tárbıeniń oqý isin de qamtıtynyn aıtýǵa bolady. Muhammed Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Men kórkem minezdi tolyqtyrý úshin jiberildim» dep aıtýyna qaraǵanda, kórkem minezge jetýdiń joly desek bolady.

Tárbıe jaıynda ǵalymdar bylaı deıdi: Imam Aǵzam Ábý Hanıfa: «Tárbıe - tulǵany tárbıe etetin nemese buzatyn nárseni bilýdi bildiredi», –  degen. Al, Maverdı bul jaıynda bylaı degen: «Tárbıe tirekke uqsaıdy. Alla ol arqyly aqyldy kemeldendiredi. Tárbıe ásemdik, urpaǵy qurýǵa aınalǵandardy, Alla Taǵala tárbıe arqyly kórkemdeıdi». Ibn Sına Tárbıege «qandaı da bir nárseni ádetke aınaldyrǵansha qysqa ári uzaq ýaqyt qaıtalaý» dep anyqtama bergen. Ataqty Quran tápsirshisi, Beızaýı bolsa, tárbıeni «Bir nárseni birte-birte damyta otyryp, kemeldikke jetkizý» dep túsindirgen.

Al, Islamı tárbıe – sharıǵat qaǵıdalaryna laıyq túrde adam pikiriniń damýy, is-áreketi men minezdiń kemeldenýi, sondaı-aq, dúnıe men aqyrette baqytqa jetetin naǵyz adamdy tárbıeleý óneri dep aıtylady. Tárbıe negizinde óz aldyna maqsat emes, sebep bolyp esepteledi. Keıbir ata-analar balalaryn ómir mektebine daıyndaý úshin tárbıeleıdi. Keıbiri bilimdar bolýy úshin tárbıeleıdi. Al, endi bireýleri eline, halqyna qyzmet etetin azamat bolsyn dep tárbıeleıdi. Tárbıeniń osy sııaqty maqsattary kóptep kezdesedi.

Adamdar ártúrli dáýirlerde zamannyń talabyna saı tárbıeni alýan túrli maqsattarda qoldanyp kelgen. Sondyqtan da «Zaman túlki bolsa, tazy bolyp qý» degen sózdi negizgi qaǵıdaǵa aınaldyryp, osyny betperde tutqan. Sol úshin tárbıe barlyq jerde birdeı bolmaǵan. Tárbıeniń júıeli túrde berilýin sonaý ejelgi grekterden kórýge bolady. Olardyń túsiniginde eń qurmetti adamdar, tárbıeniń súzeginen ótkender bolǵan. 

Qazirgi tańda da tárbıeniń mańyzy orasan zor. Tárbıe besiktegi baladan, eńkeıgen qartqa deıin qajet. Óıtkeni, tárbıe bolǵanda ǵana adamdyq qasıet paıda bolyp, ómirdegi rolińdi bile alasyń. Elimizdegi túrli jat aǵymdardyń qarasynyń kóbeıýi, sol aǵymdardyń jeteginde ketip jatqan jastarymyz bunyń barlyǵy bizdiń qazaqy ıslamı tárbıeden qanshalyqty uzaqtaǵanymyzdyń belgisi. Kúnimizde balasyna ertegi aıtatyn áje, ulaǵatty sóz aıtar ata-ana az. Balasy mektepten kelgende, balam sen sabaqta bolyp ana bir teleserıaldy jiberip aldyń, ol bylaı-bylaı boldy dep, kórgen kınosyn aıtady. Bir ýaqyt balam saǵan bir ósıet aıtaıyn qulaǵyńa quıyp al, jaman isten boıyńdy aýlaq sal dep balasynyń tárbıesine qaraıtyn ana joq. Barlyǵy bir-birine artyp qoıǵan kezdesý barysynda júremiz ár jerde, aıtylyp jatatyn san túrli sózder bar. Aıtatyndary: osy mektep muǵalimderi ne qarap júredi? Memleket ne istep jatyr? Myna meshittiń moldasy nege aıtpaıdy? Degen sózder jıi estımiz. Alaıda sol ata-analar balalaryna jaýapty bolyp ár qashan tárbıesine mán berip jiti qadaǵalasa mundaı keleńsiz isterge kezdespegen bolar edik.

Bala jastaıynan ata-anasyna aǵa-ápkesine qarap, olarǵa eliktep ósedi.  Qazaqtyń batyr tulǵalarynyń biri Baýyrjan Momyshuly: «Tárbıesiz el bolmaıdy. Tárbıege baǵynǵan qul bolmaıdy» dep tárbıeniń mańyzyn ashyp kórsetken. Bizdiń atalarymyz da tárbıeniń negizgi maqsatyn da bolyp, óz ómirlerinde durys qoldanǵandaı syńaı tanytady. Bulaı deıtin sebebimiz atadan qalǵan ulaǵatty sózderdiń túp tórkini osyndaı tujyrymǵa eriksiz jeteleıdi. Máselen tárbıedegi ádeptilikti myna sózben órnektegen: «Ádepti bala arly bala, ádepsiz bala sorly bala». Mine munda tárbıege kóńil bólinip qarastylatyn ar máselesin ádeptilikke aparyp telip, joǵarǵy deńgeıge kóterip otyr. Bizdi tárbıeni ar-namyspen baılanystyra otyryp, negizgi maqsatqa jetýdiń jolyn tapqan. Osynyń nátıjesinde ómirine adamdyqty tý etip ustaıtyn qansha arystaı aǵalarymyz bolashaq býyn ókilderine óshpesteı iz qaldyrǵan.

Tárbıe barsha adamzatqa qajetti. Onyń dini men ulty qandaı bolsa da barlyǵy da tárbıeniń qajettiligin sózsiz moıyndaıdy. Sondyqtan ony durys tańdaý da óz aldyna bir másele.     

Tımýr Núsiphanuly

Pіkіrler Kіrý