ÁKENIŃ ÚSh MINDETI
Ákeniń balasynyń aldyndaǵy úsh mindeti bar.
Birinshisi dúnıege izgi urpaq ákeletin ımandy jar tańdaý. (Bolashaq balalaryńnyń aldymen anasyn tańdaý.)
Qunarly topyraqqa túsken dánnen ǵana dámdi jemister shyǵady. Jany sulý bolmasa, syrtqy sulýlyqtyń mańyzy az. Boıyna halqynyń salt-dástúrin sińirgen ımandy áıelden ǵana ıbaly urpaq órbıdi.
Imandy bir dep alyńyz, sulý bolsa taǵy bir nól qosyńyz. Baǵasy on ese artty ma? Eger ol qyz tekti áýletten bolsa taǵy bir nól qossańyz baǵasy júz esege ósedi. Eger baı bolsa taǵy bir nól qosyńyz, quny myń eseden asyp túsedi.
Al eger ol qyz ata-anasynyń tárbıesin kórmegen, ımansyz bolsa aldyndaǵy birdi alyp tastańyz. Bir ketse, qalǵan artyqshylyǵy nólge aınalady. “Áıeldi eri ustamaıdy, ary ustaıdy”. Arly áıelden abyroıyn saqtaıtyn qyz, aryna daq túsirmeıtin, topqa túsetin ul týady.
Ákeniń ekinshi mindeti balasyna kórkem esim qoıý. Adamnyń esiminde kóp nárse tur. Balamnyń baǵy jansyn dep qazaq ulyna “Baqdáýlet”, “Baqashar”, “Baqytbek”-degen esimder tańdaǵan. Qyzym qylyqty bolsyn-dep “Qyrmyzy”, “Qyzǵaldaq”, “Quralaı” syndy esimder bergen. Jaqsy esim balamnyń baǵyn ashady, jolyn ashady degen nıetpen árıne.
Úshinshi mindeti ulyna tekti jerden qyz tańdap úılendirý, qyzyn ımandy, ósip-óngen áýlettiń ulyna uzatý eken. Biz balalarymyzdyń balabaqshadan bastap ómirine aralasamyz. Boıjetken qyzymyzben erjetken ulymyz otaý qurarda óziń bil dep júkti ózderine artamyz. Munyń durys emes ekenin ómirdiń ózi dáleldedi.
Jastyqtyń jalynymen úılenip, oty sóngende otbasynan ajyrap jatqan januıalardyń sany qansha ma? Besikten beli shyqpaǵan balasyna “Besikquda” atanǵan qazaq, “Anasyn kórip qyzyn alǵan, aıaǵyn kórip asyn ishken” emes pe edi?
Qutty jerine qonǵan qyzy da, tekti áýletten, tárbıeli qyz alǵan uly da ulaǵatty urpaqtyń bastaýy ekenin qazaq halqy jaqsy bilgen. “Ulym aram bolsa, aram bolsyn, kelinim adal bolsyn”-degen qazaq.
Ulaǵaty urpaq tek adal kelinnen órbıtinin jaqsy bilgen. Balam baqytty bolsyn deseń balańnyń aldyndaǵy úsh mindetińdi umytpa baýyrym….
Maqsat SQAQOV
