AHMADIIa
Bul jamaǵattyń negizin qalaǵan adam – Lahor qalasyna jaqyn ornalasqan Kadıanı aýylynda dúnıege kelgen Myrza Ǵulam Ahmad Kadıanı (1835-1908). 1857 jyly Sıpahı kóterilisinen keıin Myrza Ǵulam saıasatqa eshqandaı qatysy joq ekenin aıtyp, aǵylshyn úkimetine adal ekendigin tanytady.
1891 jyly ol óziniń musylmandar kútken masıh jáne mahdı ekenin jarııalaıdy, sondaı-aq ózine ýahı kelgendigin jáne Allanyń kóleńke paıǵambary ekendigin aıtady. Biraq óziniń paıǵambarlyǵy boıynsha jańa bir dinniń túspegendigin, ózin tek Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ákelgen dindi jańalaýshy ekendigin jetkizedi. 1904 jyly ózin musylmandar úshin mahdı, hrıstıandar úshin masıh, úndiler úshin krıshna dep eseptegen Myrza Ǵulam Úndistanda dinder arasynda kelisim áreketin júrgize bastady. Onyń bul áreketi keıbireýler úshin jaǵymdy sanalsa, musylmandar úshin jaǵymsyz bolyp tabyldy. Musylmandar ony aǵylshyndardyń tyńshysy dep bildi.
Myrza Ǵulam Ahmadtyń aıtýynsha óziniń sóılegen árbir sózi aqıqat. Onyń sózin teristeýge eshkimniń quqyǵy joq. Óıtkeni ol Allanyń atynan sóıleýde. Sondyqtan ol ózin teristemegen dinsizderdi kápir dep tanymady, kerisinshe ózin teristegen musylmandardy kápir dep bildi. Ahmadııa jamaǵatynyń senimi boıynsha, Isa paıǵambar (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) aıqyshqa (krestke) kerildi, biraq ol onda ólmedi, tek esinen tańdy jáne aıqyshta bar joǵy tórt saǵat boldy. Sosyn, mazar úshin qoldanylatyn úńgirge qoıylǵan soń, birer kúnde esine kelgen. Isa paıǵambar (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) kóp ǵumyr jasap, qartaıǵan shaǵynda Kashmırde qaıtys bolǵan. Sonymen qatar, hrıstıandyq jáne ıslamdyq senimde «Isanyń ekinshi ret kelýin» sózbe-sóz túrde emes, astarly (salystyrmaly) maǵynada túsiný kerek, deıdi. Olardyń oıynsha, Isanyń ekinshi ret kelýi Myrza Ǵulam Ahmad Qadıanıdiń tulǵasynda júzege asqan.
Sondaı-aq, ýáde etilgen Masıh pen ımam Máhdı bir adamnyń qos (sımvoldy) laqap attary jáne onyń ilimi men duǵalary arqyly ajaldy tastalqan etetin bolady. Olardyń senimi boıynsha, Qudaı Taǵala ótken zamanda tańdaýly quldarymen sóıleskenindeı, qazir de sóılesedi. Úmbettiń ishinen shyǵatyn jańa paıǵambarlardyń kelýi ábden múmkin, biraq olar tolyǵymen Muhammed paıǵambarǵa (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) baǵynyshty bolady jáne onyń sharıǵatyn ózgerte almaıdy, jańa din ákelmeıdi. Úmbettiń ishinen shyǵatyn paıǵambarlar, derbes paıǵambar retinde emes, Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) rýhanııatynyń «aınadaǵy kórinisi» ispetti qarastyrylady. Myrza Ǵulam Ahmadtan keıin bul aǵymǵa Mavla Nýrıddın jetekshlik jasady.
Ol qaıtys bolǵannan keıin Kadıanı mázhaby lahorlyq jáne kadıandik bolyp ekige bólinedi. Lahor toby Myrza Ǵulam Ahmadtyń paıǵambarlyǵyn moıyndamady. Al, Kadıan toby ony paıǵambar ári masıh dep qabyldady. Qazirgi kezde Kadıanı mázhaby Eýropa men Azııa elderinde ómir súrýde. Qadıanı mázhaby keıbir elderde Ahmadı degen atpen dinı birlestik retinde tirkelgen. Qazaqstanda ol 1994 jyly «Ulttyq Ahmadııa musylman jamaǵaty» degen ataýmen tirkelgen.
QMDB Dinı ońaltý bólimi
