Alǵashqy sájde
Bul oqıǵa AQSh-taǵy Kanzas ýnıversıtetiniń matematıka oqytýshysy, professor Djeffrı Langtyń «Men musylman bolǵan kún» kitabynan alynǵan. Onda professor óziniń Islam dinin qabyldaǵan soń, alǵashqy namazy týraly jazady:
«Musylmandyqty qabyldaǵan kúni meshit ımamy maǵan namaz oqýdyń erejelerin úıretetin kitapshany syıǵa tartty. Muny kórgen musylman oqýshylarynyń keıbireýi «nápsińizge aýyr tıetin, qıynǵa soǵatyn sharýalarda asyqpańyz» dep keńes berdi. Men tań qaldym: namaz oqý qıyn ba? Sol oımen sheshim qabyldadym – bes ýaqyt namazdy úırenip, búginnen bastap oqýǵa kirisem.
Sol kúni bólmemde otyryp alyp, kitapshadaǵy súrelerdi, duǵalardy oqyp shyqtym. Namaz áreketterin úırenýge, arabsha mátinderdi oqyp, aǵylshyn tilindegi maǵynalaryn túsinýge tyrystym. Namazǵa daıyn ekenime senimdi bolǵanymda túnniń bir jarymy edi. Demek, quptan namazynan bastaımyn.
Dáret alý úshin jýyný bólmesine kirdim, kitapqa qarap ret-retimen dáret aldym. Bólmeniń ortasynda qubylany shamamen boljap, jaınamazdyń ústine bardym. Biraq, sol sát esik ashyq emes pe eken degen alańdaýly oılar basymnan ótti. Bir baryp qaradym, japqan ekenmin. Namazǵa turdym, tereń tynys aldym, sosyn qolymdy kóterdim. «Allahý akbar» dep tákbir aıttym da daýysymdy eshkim estimeı jatyr ma degen oımen tereze jaqqa qaradym, perde ashyq edi. Dereý tereze aldyna bardym, meni bireý kórip jatqan joq pa dep syrtqa qaradym, eshkim joq. Perdeni jaqsylap jaýyp, jaınamazǵa oraldym. Áýeli «Fatıha», artynsha qysqa súrelerdiń birin oqydym (arabsha oqýǵa qatty qınaldym, eger sol mezette kez kelgen bir arab meni tyńdasa, eshteńeni túsinbegen bolar edi). Sosyn aqyryn ǵana tákbir aıtyp rúkúhke ıildim, qolymdy tizemniń ústine qoıdym. Osy kezge deıin belim eshkimniń aldynda mundaı dárejede búgilmegen edi. Úsh ret «Sýbhana Rabbııal-azım», sosyn eńsemdi túzep «Samı Allahý lıman hamıdah, Rabbana ýa lákál hamd», dedim. Júrek soǵýy jıiledi. Endi sájdege kezek kelip edi. Alańdaýly kózderim sájdege qadaldy: «Men endi ıesiniń quzyryndaǵy qul sekildi qoldarym men tizemdi jerge qoıam ba? Nelikten ózimdi-ózim qorlap, murnymdy jerge tıgizem? Joq, bulaı ete almaımyn!». Osy oılarmen ornymda shegedeı qadalyp qaldym. Turyp keteıin desem, aıaqtarym qatyp qalǵan sııaqty edi. Joq dedim ózime, bastadym ba, artqa qaıtpaımyn. Ia, Alla, kómek ber dep ózimdi májbúrlep ıildim, basymdy sájdege qoıdym (murnym jerge tıdi). Úsh ret «Sýbhana Rabbııal-ala» dedim. Tizerlep otyrdym da taǵy da sájdege bardym. «Allahý akbar» dep ornymnan tura bere nápsimmen tynymsyz arpalysyp jattym...
Kelesi rákáǵattar, sájdeler aıtarlyqtaı ońaı jáne jaıly boldy. Eki jaǵyma sálem berip jatqanymda kókeıime qorlanǵandaı sezim túıdim, ǵajap-aq, namaz oqý sonshama qıyn ba? Osy oı basqa kelisimen tula boıymdy ar-uıat, ókinish túısikteri bılep aldy. Basym ıildi de... jylaı bastadym: «Ia, Alla, tákkápparlyǵymdy keshire gór. Ózińe málim, men uzaq jol basyp keldim. Qazir týra joldyń basyndamyn, aıaqtaýyma kómek ber...»
Sol sát dirildep turǵan deneme jaıylǵan lázzátqa toly erkindik sezimi júregimniń túbine deıin jetip keldi, sezem. Beıne Alla Taǵalanyń meıirin denemdegi usaq molekýlalarǵa deıin sezindi. Al, ózim sebebin túsinbegen kúıde jylaı berdim. Ol jylaý erekshe tátti edi (sol kezdegi túısikterimniń dálelin endi tapqandaımyn: biz shyn kóńilden táýbe etkenimizde Alla ótken kúnálarymyzdy keshiredi eken jáne shıpa beredi eken)...
Basymdy qos qoldap qsyqan kúıi uzaq jylap otyrdym. Jan dúnıem túgel egilip otyrǵan sol sátt Alla Taǵala men namazǵa óte muqtaj ekenimdi, onsyz ómir súrý endi múmkin emestigin túsindim de ǵıbadat ettim:
Alla, eger men saǵan taǵy kúpirlik etsem, janymdy alshy, quzyryńa ımanymmen baraıyn. Osy sátten ılandym, seniń bar ekenińdi joqqa shyǵarar bolsam, ómirdiń maǵan keregi joq. Sensiz jer basyp júrý maǵan haram!»
Qulmahan Salybek
