Alla razylyǵy degen ne?

24 aqpan 2021 653 0
Оqý rejımi

Ádette, adam boıynda ózi jaqsy kórgen kisisiniń kóńilin tabý, qýanysh syılaý, razy etý qasıeti bar. Buny ǵashyqtardyń ómirinen de kóremiz. Ǵashyqtar erteli-kesh súıiktisin oılaıdy, súıiktisine bar asylyn arnaǵysy keledi. Súıiktisiniń qýanǵanyn, shattanǵanyn kórý oǵan erekshe lázzat syılaıdy. Al, Allany qýantý,  Allany razy etý she? Bul ózi tereń túsinikti quraıdy. «Alla razylyǵy» degen uǵymdy kóbine dindar kisilerdiń aýzynan estımiz. Demek, ol kóńili únemi Qudaıda júretin kisilerdiń bir ereksheligi.  

Allanyń razylyǵyn kózdeý – eń taza kirshiksiz sezim.  Óıtkeni, onda Jaratýshyny taný, ishteı jaqsy kórý, tereń shúkirshilik sezimderi basym turady. Adamzat tańdaýlylary paıǵambarlardyń bári de ómirde Allany razy etýdi maqsat etken. Ony ardaqty Muhammed paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) duǵalarynan da baıqaımyz. Sońǵy elshiniń birneshe duǵalarynda «Ýa, Alla Taǵalam, keshirimińdi jáne razylyǵyńdy suraımyn», «Rabbym, ózińe unamdy isterdi bizge unatqyza gór» degen maǵynadaǵy tilekter kezdesedi.  

Allanyń razylyǵyna jetý – musylmandar úshin ómirdegi eń bıik maqsat, sondyqtan da paıǵambarlar sol jolda otqa da, sýǵa da túsken. Halyqtyń keleke-mazaǵyna ushyrap, qansha quqaı kórse de osy dittegen maqsatynan taımaǵan.

Alla kúlli ǵalamnyń, bul dúnıe men aqyrettiń de egesi bolǵandyqtan, onyń janynda basqa maqsattar, tipti jumaqty maqsat etýdiń ózi de tym qarabaıyr. Taqýa kisilerden Júnáıd Baǵdadı tozaqtan qorqyp qulshylyq jasaǵandardy «abdýn-nar» (ottyń quly), al jumaqty ańsap qulshylyq jasaıtyndardy «abdýl-jánnat» (jumaqtyń quly), qulshylyqtyń lázzatyna yntyqtardy «abdýl-lázzat» (lázzattyń quly) dep ataıtyn. Ondaǵy oıy adamdarǵa bir Alladan qorqyp, Jaratýshynyń razylyǵy úshin ǵana qulshylyq jasaý kerektigin uqtyrý bolatyn.

Allanyń razylyǵyna jetýdi tasaýýyf ilimindegi «nafsı mutmaınna» (kóńildiń tolyq qanaǵat tabýy) dárejesimen de túsindirýge bolady. Bul týraly qasıetti Quranda Jaratýshy ıe «Áı, kóńili tolyq qanaǵan tapqan pendem (náfsi mutmaınna), Rabbyńa sen odan razy, ol senen razy bolǵan kúıde oral» degen (Fájir súresi, 27-28).

Bul aıat Alla taǵalanyń keı quldaryna razy bolatynyn anyq bildirýde. Bundaı bıik dárejege sahabalarymyzdyń jetkenin bilemiz. Óıtkeni ol kisiler týraly Quranda «Alla olarǵa razy, olar da Allaǵa razy» delingen (Báııná súresi, 8).

Allanyń razylyǵyn tabýdy ómirlik maqsat tutqandar basqalardan erekshelenip turady. Óıtkeni olardyń kóńili únemi Jaratýshyda bolady.  Ne istese de bar mahabbatyn salyp, taza nıetpen isteıdi, kóz  qylýdan, rııadan barynsha saqtanady, jasaǵan jaqsylyǵy úshin eshkimnen eshteńe (aqsha, ataq, mansap t.b.) dámetpeıdi, ózi sekildi basqa bir pendege jaǵynyp, jaramsaqtanbaıdy. Adamdyqty berik ustanyp, yqylastylyqtan taımaıdy. Qudsı hadıste bundaı kisiler jaıly bylaı delinedi: «Men izgi quldaryma aqyrette buryn-sońdy kóz kórip, qulaq estimegen, eshkimniń qııalyna kelmegen tosyn syı-sııapattar ázirledim».

Abbasıdtar kezeńinde bolǵan mynandaı bir oqıǵa aıtylady.

Harun Rashıdtyń ýázirleriniń arasynda Jaǵfar Bermekı de bar edi. Halyqqa syılyq taratqan bir kúni Harun Rashıd Jaǵfarǵa da syılyq usynady. Alaıda Jaǵfar bul syılyqty almaıdy. Patsha: «Áı, adal ýázirim, kel, saǵan da bereıin», – dese de, ýáziri: «Kerek emes», – dep bas tartady. Patsha: «Onda saǵan kóbirek, tipti baılyǵymnyń shıregin bereıin», – deıdi. Ýáziri áýelgi sózinen tanbaıdy. Taǵy biraz usynys aıtsa da, ýáziriniń áýelgi pikirinen qaıtpaǵanyn kórgen Harun Rashıd: «Sonda sen ne qalaısyń?» – dep suraıdy. Sonda ýáziri: «Aldııar taqsyr, maǵan siz ǵana kereksiz, basqa eshteńe de kerek emes, kóńilińizdiń razylyǵy ǵana kerek. Óıtkeni siz maǵan razy bolsańyz, onsyz da menen baılyǵyńyzdy aıamaısyz. Al, siz maǵan razy bolmasańyz, ol baılyqty men qaıtpekpin?» – dep, óziniń adaldyǵyna taǵy da bir ret patshany tánti etken eken.

Iá, ýázirdiń jaýabynda tereń shyndyq jatyr. Musylman kisi bar jaqsylyqty isi, shyn peıilimen Allany razy ete bilse, ómiriniń mándi de maǵynaly ótkeni. Onda ózge jaıttardy asa ýaıym etpese de bolady...      

Q. Sabyrjanuly

Pіkіrler Kіrý