Ana – Allanyń asyl qazynasy

Ana – adamdy ómirge ákeletin qasıetti jan. Balasy úshin óziniń qýanyshy men tynyshtyǵyn, densaýlyǵy men ádemiligin qashanda qurban etýge daıyn abzal jan. Balasy úshin tas emshegin jibitip, tar jatyryn keńitken ananyń ornyn adamzat balasy qashanda joǵary baǵalaǵan. Olaı bolýy zańdy da. Adam balasy dál osy ananyń jatyrynda paıda bolady, bolmysy sonda qalyptasady, anasynyń qany men denesinen ózine qajetti eń qundy dárýmenderdi alady, sóıtip kún sanap, tipti sát sanap úlkeıip, anasynyń qabyrǵasyn kerip, aqyry jaryq dúnıeniń esigin ashady. Al, shybyn janyn ortaǵa salǵan áz ana bosaný barysynda ólim men ómirdiń arasynda arpalysýmen bolady. Biraq bul qıyndyqtyń bárin jańa bosanǵan perzentin qolyna alysymen-aq umytýǵa daıyn. Ol ol ma?! Bala dúnıege kelgennen keıin de ony únemi qasynda ustap, aq sútimen azyqtandyryp, túngi uıqysyn tórt bólip, sábıdi tynyshtaldyryp, balam ash bolmasyn dep, eńbektenip tynym tappaıtyn, perzenti er jetse, alańdamaı qoımaıtyn jáne de osy ana. Endeshe, adamzat úshin asyl qazyna, Allanyń bergen uly syıy – Ana. Ol balany tárbıeleýden, aýyrsa emdeýden, qamqorlyq etýden esh sharshamaıdy da, jalyqpaıdy da. Sol úshin de Quran Kárimniń aıattary da, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) hadısteri de, ıslam ǵulamalary da, onyń ishinde qazaq halqy da ananyń ornyn nazardan esh tys qaldyrmaǵan. Alla Taǵala Quranda:

وَوَصَّيْنَا الْإِنسَانَ بِوَالِدَيْهِ حَمَلَتْهُ أُمُّهُ وَهْنًا عَلَىٰ وَهْنٍ وَفِصَالُهُ فِي عَامَيْنِ أَنِ اشْكُرْ لِي وَلِوَالِدَيْكَ إِلَيَّ الْمَصِيرُ

«Adamdarǵa; ata-anasyna qaraılasýdy buıyrdyq. Ananyń oǵan mesheýlik ústine mesheýlikpen júkti bolyp, eki jylda omyraýdan aıyrýy bar. Maǵan jáne áke-shesheńe shúkir et. Qaıtar ornyń Men jaq»[1], – deıdi. Bul aıatta Alla Taǵala Ózinen keıin birden ata-anaǵa shúkirlik bildirýdi buıyrady. Osylaısha ata-ananyń, onyń ishinde, ásirese, ana ornynyń óte joǵary ekenin kóremiz.

Paıǵambarymyń (s.ǵ.s) hadısteri de ananyń mártebesin erekshe joǵary kórsetedi. Mysalǵa, Báhz ıbn Hakım atasy Mýǵaýııa ıbn Haıda Qýshaırıdiń Alla elshisinen (s.ǵ.s):
– Ýa, Alla elshisi! Jaqsylyqty kimge jasaýym kerek? – dep suraǵanda, Alla elshisi (s.ǵ.s):
– Anańa.
– Keıin kimge?
– Anańa.
– Keıin kimge?
– Anańa.
– Keıin kimge?
– Ákeńe, keıin jaqynyraǵyna, keıin jaqynyńa, – dep jaýap bergenin jetkizedi[2].

Bul hadısten ańǵarylatyny: Alla elshisi (s.ǵ.s) jaqsylyqqa eń laıyqty adamnyń áke-sheshe ekenin aıtýda, onyń ishinde ananyń orny ákeden de joǵary ekenin túsindirýde.

Al, endi ıslam juldyzdary ispettes bolǵan sahabalar men tabıǵınderdiń analarymen bolǵan mámilelerine kóz júgirteıik.

Ábý Hýraıra (r.a) úıine kirgende kezinde anasyna: «Alla saǵan meni kishkentaıymda qaraı tárbıelegen bolsań, týra solaı meıirimin jaýdyrsyn», – dep duǵa jasaıtyn bolǵan. Esesine anasy: «Erjetkennen keıin maǵan jasaǵan jaqsylyǵyńdaı Alla da saǵan meıirimin jaýdyrsyn», – deıtin.

Ibn Masǵýd (r.a) birde anasynyń ótinishimen túnniń bir ýaǵynda sý alyp keledi. Alaıda, sýdy ákelgenshe anasy uıyqtap qalǵan eken. Oıanǵanda sý surap qalsa, daıyn bolsyn degen ol anasynyń qasynan oıanǵansha ketpegen eken.

Uly tabıǵın Ibn Sırın (r.a) anasyn kórse túri ózgerip ketetin bolǵan, eger anasymen sóılesse, ózin myrzasynyń aldyndaǵy qul ispetti ustaıtyn. Bul anasyna degen qurmetinen bolatyn.

Hasan Basrı (r.a) anasymen bir tabaqtan tamaq ishpegen. Onyń sebebin suraǵandarǵa: «Anamnyń qalap turǵan nársenin odan buryn alyp qoıamyn ba dep qorqamyn», – dep jaýap bergen.

Islam áleminde aty keń taralǵan Imam Záhábı týraly onyń zamandastary onyń jas kezinde tek óz qalasynda ǵana ilim alǵanyn aıtady. Sebebi, oǵan anasy qaladan shyqpa degen eken. Osylaısha, ol anasy qaıtys bolǵanǵa deıin qaladan shyqpaǵan eken. Keıinnen ımam Záhábı: «Men ilim izdený úshin basqa jerlerge barǵam keletin. Alaıda, anam qarsy boldy da men oǵan moıynsundym. Sol moıynsunǵanym úshin Alla meniń ilimime berekesin jaýdyrdy», – degen. Iıa, ata-ananyń balaǵa jasaǵan duǵasy qashanda qabyl bolady.

Qazaq halqymyz «Anańa aýyr sóz aıtpa, atyńa aýyr júk artpa», «Anańdy Mekkege úsh arqalap aparsań da qaryzynan qutyla almaısyń», Ana sútin aqtamaǵandy eshkim maqtamaıdy» t.b. syndy tárbıelik mánge toly maqal-mátelder aıtyp, ananyń erekshe ornyn anyq kórsete bilgen.

Ana degen osy, onyń aldynda qashan da qaryzdarmyz, onyń aldynda óz boryshymyzdy óteı almaspyz.

Endi osy analardyń erekshe ornyn atap ótý úshin olarǵa bir kún arnaý kerek pe, analardy analar kúnimen quttyqtaý ábestik pe, jalpy sharıǵat buǵan qalaı qaraıdy degen suraqtar kelip jatady.

Shyntýaıtynda, musylman ǵalymdary analar kúniniń dinı meıram emestigin aıtady. Alaıda, halyq arasynda analar kúni dep tanylǵan merekeniń ıslam sharıǵatymen qaıshylyǵy joq. Sebebi bul kúnde adamdar analarymen baılanys quryp, olarǵa túrli syılyqtar jasap, bastaryn qosyp, kóńilderine qýanysh syılap jatady. Al, bul syndy áreketter kerisinshe ana men balanyń arasyn jaqyndata túsip, ananyń balaǵa degen meıirim-yqylasyn oıatatyny sózsiz. Endeshe, bul kúnniń eshqandaı dinı astary bolmasa da analarymyzǵa aq tilegimizdi arnap, perzenttik kóńilmen rııasyz syılyq jasap jatqanymyzdyń esh burysy joq. Óıtkeni ol adamdardyń adamgershiligin oıatady. Adamdardy Allaǵa jaqyndatady. Bunyń mysaly «ashýra» kúni ispettes. Iahýdılerdiń nelikten bul kúni oraza ustaıtynyn suraǵan Alla elshisine (s.ǵ.s) ıahýdıler: «Bul – uly kún, bul kúni Alla Musany qutqaryp, perǵaýyndy batyrǵan», – dep jaýap bergen. Sonda Alla elshisi (s.ǵ.s): «Musaǵa senderden góri men jaqynyraqpyn», – dep, osy kúni oraza ustaýdy buıyrǵan[3].

Osy ispetti, bul kúnniń, ıaǵnı analarǵa jyly lebiz tanytyp, olardyń mártebesin asqaqtatýdy ózgelerden góri ózimiz isteýimiz kerek dep bilemiz. Alaıda, mereke osy eken dep, túrli aram nárselerge jol berilmeýi kerek.

Analardyń ár kúnin mereke qylsa da perzent úshin artyqtyq qylmas, alaıda jylyna bir kúndi anaǵa arnaımyn degen adamǵa shekteý jasaý da jón bolmas. Alla Taǵala analarymyzǵa analyq baqytty sezinýdi, qashan da perzentteriniń yqylasyna bólenip júrýdi násip etsin.

Analar kúni qutty bolsyn!