ANALARYMYZ JAILY ÚSh MYSAL
Ananyń "ursýy"
Dosym aıtady: «Maldy jóndep bolǵan soń, ádettegideı bárimiz sháı iship otyrǵanbyz. Ol kezde bizdiń otaý qurǵanymyzǵa bir jyldaı ǵana bolǵan. Sodan sózden sóz shyǵyp, kelinshegim ekeýmiz ilinisip qaldyq. Qyzdy-qyzdymen daýysymyz qatty shyǵyp, ashýymdy tejeı almaǵan soń, atyp turyp dalaǵa shyǵyp kettim. Qora jaqqa baryp, shóp-shalamdy jınaǵansyp júrgenimmen, ishim qyz-qyz qaınaıdy. Ashýdyń oty sóngenmen, uıattyń oty tutanǵan. Úıdiń esiginiń ashylǵan daýysyn estip, qarasam: anashym shyǵyp keledi. Birden maǵan qaraı bettedi. Ishim qylp ete qaldy. «Ne desem eken? Qap, uıat boldy-aý!..» Týra aldyma kelip toqtady.
- Balam, ne jaǵdaı boldy ózi? Sender búıtip uryspaýshy edińder ǵoı... – Meıirli úniniń ar jaǵynda ókpe aralasqan diril bar. Ne aıtarymdy bilmeı, aıyrmen jer shuqylap men turmyn. – Álde... Álde buǵan meniń bir qatysym bar ma? Meniń bir qateligimniń, kesirimniń sebebinen týyndaǵan joq pa bul urys? Olaı bolsa, meni keshirip qoıyńdar, qulynym...
Aqaı, bar ǵoı, týra sol kezde jerdiń tesigi bolsa, kirip-aq ketetin edim! Uıalǵanym-aı! Ókingenim-aı!
- Jo-joq, mama! Sizdiń eshqandaı qatysyńyz da, kináńiz da joq! Bul meniń aqymaqtyǵym ǵoı, mamataı! Keshirińiz! Keshirińiz bizdi!.. – Óńeshim qyzyp ketti. Aǵyp bara jatqan soramdy kórsetpeý úshin anashymdy qushaqtap betinen súıdim de, - Men qazir Kámshattan keshirim surap, tatýlasyp shyǵam! Tek siz renjimeńizshi! – dep, úıge qaraı tarttym. Kirdim de, kelinshegimnen keshirim suradym...
Áı, ıttik-aı deseńshi! «Jastyq – aqymaqtyqtyń bir butaǵy» degen sol! Esime tússe, áli kúnge deıin ózegim ashıdy... Sol kezde deımin da, shyǵa salyp:««Úlken-kishi otyr, áke-sheshe otyr» dep kózge ilmeıtin boldyńdar! Kisiligiń qaıda seniń?!..» - dep, ákemdi tanytyp turyp uryssa da bolady ǵoı! Urysqan joq! Anashymnyń danalyǵyn qara: bizdiń tatýlyǵymyz úshin ózin tómenshiktetip tur ǵoı!.. «Nápsisine júregin bı qylǵan» degen osy emes pe, dostym?!.. Biz ol kisiler sııaqty bola alar ma ekenbiz?!..»
Áýlıe kempirdiń balasynyń ókinishi
Meshitimizde ımamnyń kómekshisi bolyp qyzmet etetin, myń bolǵyr, Myńjasartegi Erlan degen jigit bar. Birde áńgimeden áńgime shyǵyp, Erekeń óziniń «apasynyń balasy» ekenin maqtana aıtqan-dy. «Marqum ájem meni, qaıda barsa da, birge ertip júretin. Qasyna alyp jatyp, nebir ańyz-ertegilerdi aıtyp beretin, - dep bastaǵan Erekeń biraz dúnıeniń basyn qaıyrdy: - Áli esimde: ol kezde3-4 jasar kezim; aýylymyzda meshit ashyldy. Meshit bolǵanda: uzynshaq «barak» úılerdiń bir jaǵynyń ústine kúmbez jasap, ishine kilem tósep, úlken kisiler ózderi jasap alǵan. Sol meshitke meni de aparatyn. Bir qyzyǵy: namazdan bólek, eshkim joq kezde de baratynbyz. Ájemniń jasy ol kezde 70-ke jaqyndap qalǵan. Baryp, meshittiń ishin ǵana emes, syrttaǵy dárethanasyn da sypyryp, jýyp shyǵatyn ájem! Sol qylyǵyna bola ma álde naýqastanyp kelgen kisilerdi emdeıtin, balalarǵa dem salyp, jazyp jiberetin qasıetine oraı ma? – aýyl adamdary ájemdi «áýlıe kempir» dep ataıtyn...
Meni týra jolǵa salǵan áýeli Alla Taǵala bolsa, oǵan basty sebepker ájem ekenin anyq bilem... Altyn ájem men Túrkııada oqyp júrgende dúnıeden ozypty. Ony men aýylǵa kelgende bir-aq bildim. Bir jyldan keıin. «Kóńili buzylmasyn» dep aıtpaı júrgen ǵoı... Úıge kire sala ájemniń bólmesine tarttym. «Áje, ájetaıym meniń» dep daýystap qoıam. Tym-tyrys. Júregim birdeńeni sezgendeı birtúrli atqaqtap barady. Sol arada esik ashylyp, artymnan bir top úlken kisiler kirdi. Amandasyp bolǵan soń, Orynbasar ata: «Balam, Allanyń isine shara bar ma? Ájeń baqılyq saparyna attanǵan... Bekem bol! Apamyzdyń aldy beıish, arty kenish bolsyn!» dep kóńil aıtyp, estirtti. Ájemniń kálımasyn aıtyp jatyp, attanǵanyn aıtqandary qulazyǵan janyma kádimgideı demeý boldy...
Bir qyzyǵyn aıtyp bereıin sizge. Satypaldy degen kisiniń balasynyń ústine jara shyǵyp, em qonbaǵan soń, sońynda «daıyndala berińizder...» degendeı qylyp emhanadan shyǵaryp beripti. Ol kisiler «a, Qudaılap» birden ájeme kelipti. Ústine tipti kıim kıgizý múmkin bolmaı qalǵan balany qaraǵan ájem «Erteń kelińizder, Alla qalasa, jazylyp keter» dep, jyly sózin aıtyp shyǵaryp saldy. Sodan meni ertip alyp birden toǵaıǵa tartty. Ár túp taldyń túbin túrtpektep izdep júrip, aqyry kún bata bere kirpiksheshenniń terisin taýyp qaıttyq. Ájem ony órtep, kúlin aldy da, oǵan irzińkeniń kúlin aralastyrdy. Ertesi Quranyn oqyp dem salyp otyryp, jańaǵy untaqty balanyń denesine septi. Osylaısha emdelgen bala bir aptadan keıin qulantaza jazylyp ketti! Áke-sheshesiniń qýanyshyn aıtpańyz!.. Osy sııaqty shóp dárilerdi jasap, talaı aýrýlardy jazyp edi ájem. Qazir «Sol retsepterdi nege jazyp almadyq eken?» dep armandaımyn. Bilim ǵoı. Naǵyz bilim! Átteń, úlken kisiler máńgi janymyzda júretindeı jáıbaraqat júre beretinimiz jaman-aý osy bizdiń!..
Jaqynda aýyldan anam kelgen. Sol kezde bir uıat is boldy: sol apasynyń qolynda ósken úlken ulymdy apasynyń kózinshe ursyp qoıdym. Ol kisiniń qabaǵy dir etip, júzi qyzyryp baryp basyldy. Biraq úndemedi. Sumdyq yńǵaısyzdandym! Buny aıtyp otyrǵan sebebim: ájemniń balasy bolǵandyqtan maǵan bir adam daýys kóterip kórgen emes edi. Ákem de, sheshem de! Tipti ol kisiniń qaıtys bolǵanyna on shaqty jyl bolsa da, maǵan daýys kótermek turmaq, «balam» dep aıtýǵa bata almaıdy. Bul ájeme degen, ájemniń árýaǵyna degen keremet syı-qurmettiń kórinisi emegende ne?! Al men bolsam... «Sol qylyǵym arqyly anashymnyń kóńiline qaıaý saldym-aý! Ne degen ádepsiz edim!» dep áli ókinip júrmin... Áleke, bar ǵoı, biz qansha «oqydyq, toqydyq» degenimizben, kisilik, qazaqylyq, tipti musylmandyq jaǵynan sol kisilerdiń deńgeıine áli jetken joqpyz...»
"Kópbolǵyr" apa
Qaıynatam aıtady: Aýylda «Kópbolǵyr apa» dep atalatyn bir kisi bar edi. Jaryqtyqtyń aýzynan jaman sóz shyqpaýshy edi-aý! Ashýlanyp ketkende de aıtatyn sózi «Kóp bolǵyr» bolatyn. Birde dúkende, (ol kezde dúnıe qat edi ǵoı) kezekte turǵan ýaqytta sol apamen bir shaıpaý áıel sózge kep qaldy. Álgi báleden «ash báleden qash bále» dep jurttyń kóbi yǵysyp júretin. Tilin bezep, kımeleı bergen soń, kelini ispetti jańaǵyǵa Kópbolǵyr apa: «Áı, qaraǵym, uıat bolady; buıyrsa, bárimizge jetedi; sál sabyr et», - degen-di. Beti ashylyp ketken betpaq neme birden shap ete qaldy da, bar zárin apamyzǵa tókti. Aıtpaǵan sózi joq: aýzynan aq ıt kirip, qara ıt shyǵyp jatyr! «Jaman qatynnyń tili ashy» degen tegi ras: aıtqan bylapytyn tyńdap tura almaısyń! Baıǵus apany jerden alyp, jerge saldy. Ol kisi de qyp-qyzyl bolyp, sumdyq ashýlanyp ketti. «Áı, qansha sabyrly bolsa da, qazir birdeme deıdi. Ne der eken?» degen jymysqy oımen qınala jótkiringen apanyń aýzyn ańdyp turmyz. Ashýdan qoly dirildep ketken apa sonda «Áı!» dedi. Tyna qaldyq. «Áı, kóp bolǵyr-aı!..» Basqa eshteńe degen joq! Kókdoly da mundaıdy kútpese kerek, ańyryp biraz turdy da, shetke yǵysa berdi... Sonda Kópbolǵyr apanyń úni men júzinen alapat ashý men sharasyzdyqtyń, jany ashyǵan meıirim men surapyl sabyrdyń lebin sezdim men! Shynymen, ne degen sabyr! Ne degen tárbıe!.. Men kórgen qazaqy minezdi Ananyń biri sol kisi edi! Jany Jánnatta bolǵaı marqumnyń!..»
Alǵadaı ÁBILǴAZYULY
