APTA KÚNDERINIŃ ATAÝLARY JÁNE OLARDYŃ ShYǴÝ TEGI MEN ETIMOLOGIIaLYQ MÁNI

30 qyrkúıek 2024 1145 0
Оqý rejımi

Dúısenbi (Dúshenbe)

"Dúısenbi" sózi "dó" (eki) jáne "shembe" sózderiniń birigýinen shyqqan. "Dó" sózi úndi-eýropalyq tilderdegi "eki" san esiminiń ózgergen túri.

Seısenbi (Seıshenbe)

"Seısenbi" sózi "se" (úsh) jáne "shembe" sózderiniń birigýinen shyqqan. "Se" sózi kóne parsy tilinde "úsh" degen maǵynany bildiredi.

Sársenbi (Chárshámbe)

"Sársenbi" sózi "chehar" (tórt) jáne "shembe" sózderiniń birigýinen shyqqan. "Chehar" sózi kóne parsy tilinde "tórt" degen maǵynany bildiredi.

Beısenbi (Pánjshámbe)

"Beısenbi" sózi "pándj" (bes) jáne "shembe" sózderiniń birigýinen shyqqan. "Pándj" sózi úndi-eýropalyq tilderdegi "bes" san esiminiń ózgergen túri.

Juma (Djuma)

"Juma" sózi arab tilinen engen. Bul ataý arab tilinde "jıyn" degen maǵynany bildiredi, óıtkeni musylmandar juma kúni jınalyp, namaz oqıdy.

Senbi (Shámbe)

"Senbi" sózi parsy tilinen "shembe" sózinen shyqqan. Bul sózdiń tórkini kóne Shyǵys tilderinde "jaryq shyǵaratyn aspan denesi" degen maǵynany bildiredi. Apta kúnderiniń ataýlarynyń kópshiligi parsy jáne arab tilderinen engen. Ásirese, parsy tilinen engen ataýlarda "shembe" sózi jıi kezdesedi, bul sóz ejelgi Shyǵys tilderindegi "jaryq shyǵaratyn aspan denesi" degen maǵynany bildiredi. Kún attaryndaǵy san esimder úndi-eýropalyq tilderdegi san ataýlarymen baılanysty.

Jeksenbi (Iekshenbe)

"Jeksenbi" sózi parsy tilinen engen. "Iek" sózi sanskrıt pen kóne parsy tilinde "bir" degen maǵynany bildiredi. Osylaısha, "Iekshenbe" "birinshi kún" degen maǵynaǵa ıe.

Jeti kúnniń yrymdyq máni

Dúısenbi

Dúısenbi kúni erekshe sátti kún. Árqandaı jumysty dúısenbi kúni bastasa, aqyryna deıin sátti bolady. Úı sharýasymen aınalyssa, úıine qut tasyp kiredi. Dúısenibi kúni jolýshy júrse, barar jerine aman baryp, qaıtarda oljaly oralady. Dútssenbi kúni tyrnaq, shásh alyp tazalansa toqsan toǵyz taraý jaqsylyqqa joly ashylady.

Dúısenbi kúni Ibrahıym paıǵambar eń alǵash kaǵyba meshitiniń irge tasyn qalaǵan kún. Bul kúni úı qurlysynyń irge tasyn qalasa, ol úı ómir boıy ishi qutqa, shańyraǵy baqqa tolyp turady.

Dúısenbi kúni Allanyń elshisi Muhammet paıǵabar dúnıege kelgen kún. Bul kúni týylǵan bala ári baı, ári baqytty jáne abyroıly bolyp týylady.

Dúısenbi kúni qaıyrymdylyq jasasa, bireýge kómek kórsetse, bir jaqsylyǵy myń jaqsylyq bolyp ózine oralady.

Seısenbi

Seısenbi kúni sátsiz kún dep sanaıdy. Bul kúni mańyzdy isterdi bastamaıdy. Bul kúni bastalǵan is aıaqsyz qalady dep sanaıdy.

Alys saparǵa shyqpaıdy, jolaýshy júrmeıdi. Tyrnaq jáne shásh almaıdy. Olaı etse otbasy músheleriniń bireýine qaýip tónedi dep yrymdaıdy.

Seısenbi kúni Adam atanyń balalary Qabyl aǵasy Ábildi óltirgen kún. Jer betinde eń alǵash qan tógilip, qabyrǵa adam jerlengen kún. Haýa ana alǵash qaıyz qan kórip jerge aram qan tamǵan kún. Perqaýyn jaman tús kórip, elindegi ul balalardyń qanyn sýdaı aǵyzyp qyrǵan kún. Osy sebepterden seısenbi kúndi sátsiz kún dep eseptegen.

Bul kúni qazaqtar quda túspeıdi, qonaq kútpeıdi, kelin túsirmeıdi, qyz uzatpaıdy, toı jasamaıdy. Jańa jumys bastamaıdy.

Sársenbi

Sársenbi kúni sátti kún. Bul kúni jolǵa shyqsa, alys sarar alsa, jolýshynyń joly bolady. Oljaly baryp, oljaly oralady. Quda tússe, kelin túsirse, qyz uzatsa, toı jasasa bári baıandy bolady.

Sársenbi kúni tyrnaq alyp, shásh kespeıdi. Olaı etse qol qysqaryp, basqa aýyrlyq keledi dep yrymdaıdy.

Beısenbi

Beısenbi kúni óte sátti kún. Beıish kún dep sanaıdy. Bul qonaq shaqyrý óte jaqsy yrym. Qut tasyp bereke ornaıtyn kún. Bul kúni qonaqqa kelgen adamdarmen qarym-qatynas kúsheıedi dep yrym etedi. Ibrahıym paıǵambar ylǵı da beısenbi kúni qonaq shaqyryp kútken.

Beısenbi kúni saýda jasasa, tabysy shásh etekten bolady. Úlkenen kisilerden bata alsa, baǵy janyp, joly ashylyp, baqytty bolyp ǵumyr súredi. Bul kúni ókpe-irenishti keshse, eki dúnıede baqytty bolady dep yrymdaıdy.

Beısenbi kúni tyrnaq alyp, shásh kestirse basyna baqyt qusy qonady.

Juma

Juma kúni saýpty kún. Bul kúni namaz oqyp, duǵa etese, juma namazǵa qatynassa, qajylyq ótegendeı saýap alady. Musylmandar úshin qasıetti kún bolǵandyqtan, bul kúni duǵa-tilekteriniń qabyl bolýyn tileıdi. Bas qosatyn jubaılar neke oqytsa, neke sýyn ishse, mahabbattary máńgi baıandy bolady. 124 paıǵambardy kóbi juma kúni neke oqytyp jubyna qosylǵan.

Juma kúni úı jınasa, úıdi tazalasa, úı ishi berekege tolady dep senedi. Tyrnaq alyp, shásh kesse, basyndaǵy aýyrtpalyqtar jeńildeıdi.

Senbi

Senbi kúni seıil kún. Bul kúni demalyp, kúsh jınap, seıil quryp, ań aýlap, qus qýlap tábıǵat aıasyna shyqsa, adamnyń basyndaǵy ýaıymnan aıyrylady. Qonaqqa, toıǵa barsa, kóńili ósip, minezi keńip qalady.

Senbi kúni bastalǵan isti sońyna deıin jetkizý kerek. Bul kúni bastalǵan isti aıaqtap tastaý jaqsy yrymǵa baǵalanady. Senbi kúni tyrnaq alyp, shásh kesýge bolmaıdy. Qol qysqaryp, bas aýyratyn bolady.

Jeksenbi

Jeksenbi kúni - sátti kún. Bul kúni tyrnaq alyp, shásh kespeý kerek. Qalǵan jaqsy isterdiń bárin isteı berýge bolady. Alysqa sapar alman jón.

Bul yrym-tyıymdar halyqtyń turmys-tirshiligi men nanym-senimderimen tyǵyz baılanysty. Olardyń keıbiri qazirgi zamanǵa sáıkes kelmese de, kóptegen adamdar úshin bul dástúrler mańyzdy.

Islamdaǵy jeti kúnniń mańyzy

Islam dininde aptanyń jeti kúni ártúrli dinı jáne rýhanı mańyzǵa ıe. Musylman kúntizbesi men dinı ǵuryptarynda bul kúnderdiń árqaısysy erekshe mánge ıe. Mine, aptanyń jeti kúniniń ıslamdaǵy mańyzy.

Dúısenbi (Ihnın)

. Paıǵambardyń týǵan kúni: Muhammed paıǵambar dúısenbi kúni dúnıege kelgen.

. Oraza ustaý**: Dúısenbi kúni oraza ustaý súnnet amal bolyp tabylady, bul kúngi orazanyń saýaby mol dep esepteledi.

Seısenbi (Sýlasa)

. Saparǵa shyǵý kúni: Keıbir hadısterge sáıkes, paıǵambarymyz seısenbi kúni saparǵa shyqqandy unatqan.

. Aýyrtpalyq kúni: Keıbir derekterde seısenbi kúni aýyrtpalyqtarǵa toly kún retinde sanalady, sondyqtan osy kúni saqtyq sharalaryn qabyldaý usynylady.

Sársenbi (Arbaa)

. Jolǵa shyǵý kúni: Bul kúni saparǵa shyǵý súnnet bolyp sanalady.

. Sábı dúnıege kelse, jaqsy kún: Sársenbi kúni dúnıege kelgen sábı berekeli bolady dep esepteledi.

Beısenbi (Hamıs)

. Oraza ustaý: Beısenbi kúni oraza ustaý súnnet amal bolyp tabylady.

. Isterdiń daıyndyq kúni: Musylmandar juma namazyna daıyndyq retinde beısenbi kúni tazalanyp, rýhanı daıyndyq jasaıdy.

Juma (Jumýa)

. Qasıetti kún: Islamdaǵy eń qasıetti kúnderdiń biri. Bul kúni juma namazy oqylady.

. Duǵa kúni: Juma kúni jasalǵan duǵalar qabyl bolady dep senedi.

. Keshirim kúni: Bul kúni Alladan keshirim suraý, táýbe etý mańyzdy.

Senbi (Sabt)

. Jańa iske kirispeý: Keıbir ıslam ǵulamalary senbi kúni jańa iske kirispeýdi usynǵan.

. Demalý kúni: Juma kúninen keıingi demalý kúni retinde sanalady.

Jeksenbi (Ahad)

. Jańa apta bastamasy: Keıbir musylman elderinde apta jeksenbiden bastalady.

. Quran oqý kúni: Bul kúni Quran oqý jáne dinı bilim alý usynylady. Jalpy, ıslam dininde aptanyń ár kúni erekshe mańyzǵa ıe jáne ár kúnniń ózine tán dinı amaldary bar. Juma kúni ásirese mańyzdy, óıtkeni bul kún musylmandar úshin qasıetti kún bolyp sanalady.

 

 

 Bolat BOPAIULY

 

Pіkіrler Kіrý