AQSÚIEK OIYNY

13 tamyz 2024 1688 0
Оqý rejımi

Sóz tórkini

Etımologııalyq máni

"Aqsúıek" sózi eki komponentten turady: "aq" jáne "súıek". Etımologııalyq turǵydan alǵanda, "aq" sózi qazaq tilinde "taza", "jaryq", "aqshyl" degen maǵynalardy bildiredi. Al "súıek" sózi maldyń nemese adamnyń súıegi degen maǵynaǵa ıe. Osylaısha, "aqsúıek" sózi "aqshyl súıek" nemese "taza súıek" degen maǵynany bildiredi.

Bul ataý oıyn barysynda qoldanylatyn súıektiń aq túsimen, ıaǵnı aqsóńkelep, qýrap qalǵan maldyń jiligimen baılanysty. Jarqyrap turǵan aıly túnde oıynshylarǵa laqtyrylǵan aqsúıekti tabý ońaıyraq bolady, sondyqtan oıynnyń ataýy da osy erekshelikke negizdelgen.

Sózdiktegi uǵymy

Sózdiktegi uǵymyna keler bolsaq, "aqsúıek" termıni qazaq tiliniń túsindirme sózdikterinde birneshe maǵynada beriledi.

1. Tikeleı maǵynasy: "Aqsúıek" — adamnyń nemese janýardyń aqshyl tústi, qýrap qalǵan súıegi.

2. Aýyspaly maǵynasy: Qazaq mádenıetinde, ásirese, oıyn ataýy retinde qoldanylǵanda, "Aqsúıek" — ulttyq oıynnyń ataýy. Bul oıynda aq súıektiń ózi, ıaǵnı laqtyrylatyn súıek nemese taıaqsha, "aqsúıek" dep atalady. Osylaısha, "aqsúıek" sózi oıynǵa tán negizgi nysannyń ataýy retinde de, sonymen qatar, oıynnyń ataýy retinde de qoldanylady. Bul oıynnyń ataýynyń oıyn barysynda qoldanylatyn zattyń túsine jáne ereksheligine tikeleı qatysty ekendigi aıqyn kórinedi.

Aqsúıek oıynynyń tarıhy men máni

"Aqsúıek" — qazaqtyń ulttyq oıyndarynyń biri, ásirese jastar arasynda keńinen taralǵan. Bul oıynnyń ereksheligi — ony kóbinese jazdyń jyly aıly túnderinde ashyq dalada oınaıtyn. Aty aıtyp turǵandaı, oıynǵa negiz retinde maldyń aqsóńkelep qýraǵan jiligi nemese qabyǵy arshylǵan, uzyndyǵy eki qarystaı jumyr aq taıaqsha ("aqsúıek") paıdalanylady. Aqsúıek — ejelden beri jastardyń basyn qosyp, uıymshyldyqqa, shapshańdyqqa, eptilikke baýlıtyn oıyn retinde belgili.

Oıynnyń erejeleri

1. Oıynǵa qatysýshylar eki topqa bólinip, jerebe arqyly qaı toptyń birinshi bolyp oıyndy bastaıtynyn anyqtaıdy. Oıyn bastaýshy adam aqsúıekti bar kúsh-jigerimen alysqa laqtyrady. Sol sátten bastap oıyn bastalady: eki top ta aqsúıekti izdeýge kirisedi.

2. Aqsúıekti tapqan oıynshy dereý óz tobynyń múshelerine dybys berip, sórege qaraı júgiredi. Osy kezde top músheleri oǵan qarsylastarynyń tosqaýyl jasaýyna jol bermeýge tyrysady. Al qarsylas top bolsa, aqsúıekti tartyp alýǵa barynsha tyrysady. Aqsúıekti sórege birinshi jetkizgen top jeńiske jetedi.

Oıynnyń máni

Aqsúıek oıyny tek jarys pen eptilikti synaý emes, sonymen qatar, jastardyń basyn qosyp, ózara jaqyn aralasýǵa múmkindik beretin dástúrli oıyn bolǵan. Kóptegen ańyzdarǵa sáıkes, ataqty aqyndar men sal-seriler óz súıiktilerimen osy oıyn arqyly tanysqan. Máselen, Aqan seri Aqtoqtymen, Abaı Áıgerimmen, Birjan sal Láılimen osy aqsúıek oıyny arqyly tanysqan degen derekter bar.

Aqsúıektiń mádenı máni

Aqsúıek oıynynyń mańyzdy bir bóligi — onyń mádenıetke jáne ulttyq sanany qalyptastyrýǵa qosqan úlesi. Ertede "Aqsúıek" oıynyn toı-tomalaq jasaǵan úı ıeleri uıymdastyratyn. Oıyn bastalǵanǵa deıin aıtys, án-jyrlar, qıssa-dastandar oqylyp, úlkender jaǵy jastarǵa tálim-tárbıe beretin. Munyń barlyǵy ulttyq dástúr men mádenıettiń saqtalýyna jáne urpaqtan urpaqqa jetýine úlken úles qosqan.

Oıynǵa qatysty ánder

Zamanymyzdyń belgili kompozıtory Altynbek Qorazbaev ulttyq oıyn týraly "Aqsúıek" ánin de shyǵardy. Bul ánde aqsúıek oıynynyń sulýlyǵy men onyń jastarǵa tıgizetin áseri sıpattalady:

"Qyzyl beshpent ústinde,

Qynama bel shashbaýlym.

Altybaqan tebýge

Suranaıyn maqtaýlym, shashbaýlym.

Aı tolyqsyp aspanda

Týǵan kezde, shashbaýlym.

Oınaımyn dep Aqsúıek

Qýana ber maqtaýlym, shashbaýlym."

Aqsúıek — tek oıyn ǵana emes, ultymyzdyń baı murasynyń, ulttyq birliktiń, jastardyń uıymshyldyǵynyń kórinisi. Bul oıyn, ásirese, jastarǵa qýanysh pen baqyt ákelip, olardyń bos ýaqytyn tıimdi ótkizýine yqpal etedi. Aqsúıek oıynynyń qundylyǵy men mańyzy búgingi kúnge deıin saqtalyp keledi, sondyqtan da ony keleshek urpaqqa jetkizý — árbirimizdiń mindetimiz.

Aqsúıek oıynynyń áleýmettik qatynastary

Aqsúıek oıyny tek qana kóńil kóterý emes, sonymen qatar, jastardyń arasynda jańa qarym-qatynastardyń ornaýyna, ásirese, birin-biri unatqan jastardyń jaqyndasýyna sebepshi bolǵan. Oıynnyń beıresmı sıpaty onyń negizgi erekshelikteriniń biri. Oıynda erkindik, ázil-qaljyń, túrli tásilder arqyly jasyryn kezdesýlerge múmkindik beretin sátter kóp kezdesedi. Oıynnyń osyndaı áleýmettik róli týraly ańyzdar men áńgimeler óte kóp. Mysaly, Aqan seri men Aqtoqtynyń, Abaı men Áıgerimniń, Birjan sal men Láılidiń arasyndaǵy mahabbat hıkaıalary dál osy oıyn arqyly bastaý alǵan degen ańyzdar bar. Bul oqıǵalar jastardyń mahabbatqa degen sezimderiniń aqsúıek oıyny arqyly kórinis tapqandyǵyn aıqyndaıdy.

Oıynnyń adamı qundylyqtary

Aqsúıek oıynynyń tárbıelik máni de zor. Oıyn jastardy uıymshyldyqqa, shapshańdyqqa, eptilikke jáne batyldyqqa tárbıeleıdi. Bul oıynda jeńiske jetý tek qana fızıkalyq daıyndyqty talap etpeıdi, sonymen qatar, komandalyq jumys, ózara túsinistik jáne senimdilik te mańyzdy ról atqarady. Oıyn barysynda jastar bir-birine qoldaý kórsetip, ortaq maqsatqa jetý úshin birigedi. Mundaı birliktiń mańyzy qazirgi qoǵamda da erekshe. Jastar arasynda dostyq qarym-qatynastar ornap, bir-birine kómek kórsetý, qıyndyqtardy birge jeńý sııaqty qundylyqtar qalyptasady.

Aqsúıek oıynyndaǵy dástúrler men rıtýaldar

Aqsúıek oıyny kezinde dástúrli Elementter de saqtalǵan. Mysaly, oıynnyń bastalýynan buryn, arnaıy daıyndyqtar jasalady: jerebe tastaý arqyly oıyn bastaýshy anyqtalady, oıynnyń ádil ótýi úshin belgili bir erejeler qoıylady. Bul oıynnyń saltanatty túrde uıymdastyrylǵanyn kórsetedi. Keıbir jaǵdaıda oıynnyń aldyndaǵy daıyndyq kezinde án-jyrlar aıtylyp, aıtys uıymdastyrylady, qıssa-dastandar oqylady. Bul jastarǵa rýhanı tárbıe berý maqsatynda jasalǵan. Oıynǵa qatysqan árbir jas osyndaı mádenı sharalarǵa qatysý arqyly óz bilimi men tanymyn keńeıtip, rýhanı damýyna yqpal etedi.

Oıynnyń zamanaýı qoldanysy

1. Búgingi kúni de aqsúıek oıyny ulttyq dástúr retinde saqtalyp, keıbir aımaqtarda áli de oınalyp keledi. Mysaly, ulttyq merekeler men toı-tomalaqtarda bul oıyn jastar arasynda keńinen taralyp, ulttyq sananyń qalyptasýyna, dástúrdiń urpaqtan urpaqqa berilýine úlken úles qosýda.

2. Aqsúıek oıynynyń qazirgi zamanǵy qoldanysy ony tek dástúrli oıyn retinde ǵana emes, sonymen qatar, qazaq mádenıetin saqtap qalý men nasıhattaý quraly retinde qarastyrýǵa múmkindik beredi. Oıyn arqyly jas urpaqqa ulttyq qundylyqtardy túsindirý jáne olardy qazirgi ómirde qoldaný múmkindigi týyndaıdy.

3. Qazaq halqynyń baı mádenıetiniń ajyramas bóligi bolyp tabylatyn aqsúıek oıyny jastardyń arasynda ǵasyrlar boıy ózektiligin joǵaltpaı kele jatqan dástúrli oıyndardyń biri. Onyń tárbıelik, áleýmettik jáne rýhanı máni zor, sondyqtan da bul oıynnyń keleshekte de mańyzdylyǵyn joǵaltpaıtyny anyq. Aqsúıek oıynyn saqtaý jáne urpaqtan urpaqqa jetkizý — bizdiń ulttyq muramyzdy saqtaý jolyndaǵy mańyzdy mindetimiz.

Islamda aqsúıek oıny joq biraqta…

Islamda «aqsúıek» oıyny sııaqty arnaıy oıyn joq, biraq ıslam dini belgili bir sheńberde oıyndar men kóńil kóterýge ruqsat etedi, eger olar adamnyń qulshylyǵyna, ádep-ahlaǵyna, jáne kúndelikti ómirine zııan tıgizbese.

Islam dini sporttyq, fızıkalyq jattyǵýlardy jáne densaýlyqty nyǵaıtatyn oıyndardy quptaıdy. Mysaly, paıǵambar Muhammedtiń (s.ǵ.s.) ómirinen at jarysy, sadaq atý, kúres sııaqty sporttyq oıyndardy maquldaǵany belgili.

Al «aqsúıek» oıyny qazaq halqynyń dástúrli ulttyq oıyny bolyp tabylady jáne ıslamǵa qaıshy kelmeıdi. Oıynnyń ózi moraldyq nemese dinı normalarǵa qaıshy kelmeıtin bolsa, ony oınaýǵa ruqsat etiledi. Biraq, oıyn barysynda ádeptilik saqtalyp, dinı mindetter umytylmaýy kerek.

Maqal - mátelder

Aqsúıek oıynyna tikeleı qatysty maqal-mátelder kóp kezdese bermeıdi, biraq jalpy oıynǵa, jastyq shaqqa jáne qarym-qatynasqa baılanysty qazaqtyń maqal-mátelderin keltirýge bolady:

1. «Jigitke óner de serik, ór de serik»– Aqsúıek sekildi oıyndarda jigitter óziniń eptiligi men shapshańdyǵyn, ónerin kórsete alatyn bolǵan.

2. «Oıyn túbi – oı» – Kez kelgen oıynnyń, sonyń ishinde Aqsúıek oıynynyń da, jasyryn tárbıelik máni bar. Ol jastardy uıymshyldyqqa, shapshańdyqqa baýlıdy.

3. «Oınaı bilmegen oılanbaıdy» – Oıynnyń jastardy oılanýǵa, bir-birimen jaqsy qarym-qatynas ornatýǵa úıretetinin bildiredi.

4. «Jastyqtyń oty jalyndap...»– Jastardyń oıyny men mahabbatqa toly sezimderin sıpattaıtyn maqal.

Bul maqal-mátelder Aqsúıek oıynynyń áleýmettik mánin, jastardyń arasyndaǵy qarym-qatynastardy jáne jalpy oıynnyń tárbıelik rólin kórsetedi.

 

Bolat BOPAIULY

 

Pіkіrler Kіrý