AQYRY ÁRÝAQTAR BIR AÝNAP TÚSKEN EKEN...
«Árýaq qoldasyn!» máselesi birneshe aptadan beri qoǵam arasynda daýǵa aınalyp otyr. Tynatyn túri joq. Negizinen, aqıqatyna kelgende, daý shyǵaratyndaı da másele emes edi. Qazaq ádebıetine úńilseńiz, babalar sózine kóz júgirtseńiz, «árýaq qoldasyn», «Qyzyr qoldasyn», «áýlıe-ánbıe qoldasyn» degen sóz tirkesterden aıaq alyp júre almaısyz. Aýylda bata bergen qarııanyń aýzynan áli kúnge deıin osy sózderdi estısiz. Al biz myna jaqta búkil babamyzdy múshrikke shyǵara sap, ádebıetimiz ben mádenıetimizdi mansuqtap otyrmyz. Babalarymyz bul sózdi qoldansa, sózdiń tórkinin bilip qoldanǵan shyǵar? Biz ǵoı sózdiń tórkinin bilmeı, dúbara bir urpaq bop, búırekten sıraq shyǵaryp júrgenimiz.
Áýeli, qazaq «árýaq» dep kez-kelgen dúnıeden ozǵan janǵa emes, Allaǵa dos bolǵan, Qudaı jolymen júrip, osy jolda jan tapsyrǵan áýlıe qulǵa aıtqan. Buǵan paıǵambar, ánbıelerden bastap, barlyq Allanyń súıikti quldary kirip ketedi.
Ekinshiden, «qoldaý» degen sózdi «Qudaıǵa ǵana tıesili, basqaǵa tańýǵa bolmaıdy» deýdiń qajeti joq. Sózdiń aıasyn taryltyp, tek bir maǵynada ǵana qoldanyp, tikeleı ǵana túsiný – «býkvalızm» dertine shaldyqqan ýahhabızm jáne soǵan uqsas toptarǵa tán bir ádet. Qazaq sózdiń aıasyn keń tutqan, sonyń sebebinen oılaý órisi de keń bolǵan halyq.
«Qoldaý» sózi tek Allaǵa ǵana tıesili qoldanatyn sóz» degennen arylýymen kerek. Bul sózdi kúndelikti qoldanyp júr emespiz be? «Meni qoldańyz», «Meni qoldap daýys berińizder», «Sizden qoldaý tapqym keledi» degen sózderdi kúndelikti qoldanyp júrgenimiz aqıqat. Bul kezde Allaǵa serik qosýshylyq emes eken de, árýaqqa kelgende serik qosýshylyq pa? Árýaq ta, adam da Allanyń jaratqandary emes pe? Eger «qoldaý» sózi Allaǵa serik qosýshylyq deıtin bolsaq, onda adam úshin de qoldanbaýymyz kerek edi. Sondyqtan da, sózdiń qoldanysy deńgeıine qaraı ártúrli maǵynada kele beredi.
Bul barlyq tilde de solaı. Máselen, túrikterde de «syıyný» (sığınmak - syǵynmak) degen sóz bar, maǵynasy bizdikindeı «panalaý», «arqa súıeý» degendi bildiredi. Osy sózdi túrikter ártúrli deńgeıde ártúrli qoldanady. Máselen, “yağmurdan eve sığındım”, ıaǵnı «jańbyrdan úıge «syıyndym» dese, «jańbyrdan úıdi panaladym» degeni, “İngiliz sefaretine sığındım”, ıaǵnı «Anglııa elshiligine «syıyndym» dese, «elshilikke saıası pana izdep bardym» degeni, “Şeytanın şerrinden Allah’a sığındım”, ıaǵnı «shaıtannyń jamandyǵynan Allaǵa syıyndym» dese, «shaıtannan keletin jamanshylyqtan Allany panaladym» degeni. Mine, bir «syıyný» sózi úsh jaǵdaıda, úsh túrli deńgeıde qoldanylyp tur. Mundaı mysal Quranda da, ıaǵnı arab tilinde de bar:
إِنَّ اللَّهَ وَمَلَائِكَتَهُ يُصَلُّونَ عَلَى النَّبِيِّ ۚ يَا أَيُّهَا الَّذِينَ آمَنُوا صَلُّوا عَلَيْهِ وَسَلِّمُوا تَسْلِيمًا
Osy aıattaǵy صلّى sózi «namaz oqý», «duǵa etý» degen maǵynany beredi. Eger sózdiń aıasyn taryltyp, tek bir ǵana maǵynada qoldansaq, onda «Allah Taǵala da, perishteler de Paıǵambarǵa namaz oqıdy, eı múmınder sender de oǵan namaz oqyńdar» dep aýdarýymyz kerek bolady. Al bul aqylǵa qonymsyz, kúpirlikke, serik qosýshylyqqa alyp keledi. Sondyqtan da, ǵalymdar «sollá» sózi Allaǵa qatysty qoldanǵanda, «Allanyń Paıǵambardy keshirýi», perishtelerge qatysty qoldanǵanda, «perishtelerdiń Paıǵambar úshin Alladan keshirim suraýy», múmınderge qatysty qoldanǵanda, «múmınderdiń Paıǵambarǵa salaýat aıtýy» dep, bir sózdiń úsh deńgeıde úsh túrli maǵynada qoldanylatynyn aıtqan. Endeshe keıbir jyrlarymyzda kezdesetin «arýaqqa syıyný» (Pirim meniń Súıinbaı, sóz sóılemen syıynbaı, (Jambyl)) degendi de Allanyń deńgeıinde qoldanylatyn, qulshylyq maǵynasyndaǵy sóz dep qabyldamaýymyz kerek. Áıtpese, kóptegen babalarymyzdy kápirlikke shyǵaryp jiberemiz.
Al endi «árýaq – ólgen ǵoı, al adam – tiri, sondyqtan da adamnan qoldaý, járdem suraýǵa bolady» degińiz kelse, bizdiń dinimizde adamǵa «ólgen» degen sóz qoldanylmaıdy. Abaı: «Meni (jan) men menikiniń (tán) aırylǵanyn, «óldi» dep at qoıypty óńkeı bilmes», – deıdi. Biz sondyqtan da dúnıeden ozǵan adamǵa «qaıtty», «Allaǵa qaıtty», «Allaǵa qaýyshty» deımiz. Al Allaǵa qaýyshqan adam, shyn mánine kelgende, Allanyń quzyryna bizden góri jaqyn degen sóz. Onyń ústine sóz Allanyń áýlıe quldary jaıly bolýda. Al olar jaıly Quranda: «Alla jolynda óltirilip, sheıit bolǵandardy óli dep oılama! Kerisinshe, olar tiri ári Rabbylarynyń dárgeıinde rızyq-nesibege bólenýde», – delingen (Álı-Imran, 169-aıat).
Endi osy jerde biz bul dúnıedegi adamǵa: «Eı, Samat, maǵan járdem et!», – desek, Allaǵa serik qosýshylyq bola ma, joq pa? Siz «joq» deısiz. Sebebi, siz járdem surap turǵan Samattaǵy qýattyń, qabilettiń, aqyldyń, kúshtiń, baılyqtyń Alladan kelip turǵanyna senip turyp járdem surap tursyz. Eger «Samattaǵy aqyl, qabilet, kúsh, baılyq, qýat Alladan emes, Samattyń ózinen, men sonysyna senip, járdem surap turmyn» deseńiz, mine, onda siz shyn máninde Allaǵa serik qosýshysyz. Nemese «Myna dárini iship edim, shıpa taýyp kettim», bolmasa, «Eı, dáriger, aýyryp turmyn, myna aýrýymnan jazylýǵa járdem et» degen sózdi kúnde qoldanamyz. Bul sózdiń de astarynda «shıpa berýshi Allah, dáriger de, dári de bir sebep» degen senimimiz jatqandyqtan da bul sózimiz Allaǵa serik qosýshylyq emes dep qabyldanady.
Osy sekildi sózder kúndelikti qoldanysymyzda óte kóp. Bul sózderimiz Allaǵa serik qosýshylyq bolmasa, nege árýaq máselesine kelgende bul sózderden shoshımyz? Árýaqtyń qoldaýy, medet berýi, jelep-jebeýi de tek Allanyń ǵana qalaýymen, áýlıelerge bergen qýatymen, qasıetimen, qabiletimen emes pe? Biz dúnıelik máselelerge kelgende basqa standartpen qaraımyz da, rýhanııatqa kelgende nege basqa standartqa aýysyp ketemiz? Allah Taǵala qoldaımyn dese, ol ýaqyt ta, meken te, keńistik te, sebeptiń jynysyn da talǵamaıdy. Bireýge járdemdi dárimen de, dárigermen de, bireýge órmekshimen de, kógershinmen de, bireýge bul dúnıelikpen de, o dúnıelikpen de, bireýge kózge kórinetinmen de, kórinbeıtinmen de berýi múmkin. Onyń ústine janymyz qysylǵanda da medıtsınaǵa júginip, «Medet ıá Sına!» dep júrmiz ǵoı.
Al endi árýaqtardyń estýi, duǵa etýi máselesine qatysty daý joq shyǵar. Paıǵambarymyzdyń (ﷺ) soǵysta qaza tapqan múshriktermen sóıleskendigine, qabirdegilerge sálem bergendigine, olardyń «ýaǵaleıkýmsalam», ıaǵnı «Allanyń saǵan sálemi bolsyn!» dep sen úshin duǵa etip jaýap beretindigine eshkim qarsy ýáj aıta almas. Buǵan dálel hadıster jetkilikti. Paıǵambarymyzdyń, Hazireti Omar men Ábý Bákirdiń qabirine baryp turyp «Ýa, Allanyń Elshisi, Ýa, Omar, Ýa, Ábý Bákir!» dep turyp amandasyp ta júrmiz ǵoı.
Sondaı-aq, Paıǵambarymyzdyń rýhymen de, denesimen de kókke kóterilgen «Mıǵraj túni» birqatar paıǵambarlardyń árýaqtarymen kezdesip, sóılesip, olardyń Paıǵambarymyz ben úmbetin qoldap, bizderge jany ashyp, 50 ýaqyt namazdy 5-ke túsirtkizýi, «jánnat baqshalary qunarly, úmbetiń qurma baǵyn eksin» dep, arnaıy zikir úıretýi – bunyń bári árýaqtyń qoldaýy emeı nemene? Allah Taǵala sol namazdy báribir bes ýaqytqa túsetinin bilip tur, bile tura araǵa Musany salmaı-aq, áý bastan 5 ýaqyt etip Paıǵambarymyzdy birjolata keri jónelte salmady ma?
Taǵy bir másele Paıǵambarymyzdyń: «Kimde-kim ıen dalada bir nársesin joǵaltsa nemese qandaı da bir járdemge muqtaj bolsa, «Eı, Allanyń quldary! Maǵan járdem etińder» desin. Óıtkeni, kózge kórinbeıtin Allanyń quldary bar. Aqıqatynda, bul tájirıbemen aıqyn bolǵan bir aqıqat», – degen hadısi bar. Bul hadıste Paıǵambarymyz bizderge «Eı, Allanyń quldary» degizbeı-aq, tikeleı «Alladan járdem tileńder» deýine bolatyn edi ǵoı. Biraq Paıǵambarymyz Allanyń quldarynan medet tiletip otyr? Demek, Allah Taǵalanyń qalaýymen, ruqsat etýimen Allanyń birqatar quldary járdemge sebep bola alady degen sóz.
Sahabalardyń ómir tarıhynda da «Ia, Muhammadah!» (Ýa, Muhammad!) dep Paıǵambar atyn uran etken jaǵdaılar bar. Máselen, Halıd Ýálıdtiń Iamama soǵysynda «Ýa, Muhammadah!» dep urandatqanyn, Hazireti Omardyń kezinde halyqtyń jutshylyqtan qınalyp, dál osylaı Paıǵambardan medet tilegenin Tabarıdiń, Ibnýl Ásırdiń, Ibn Kásırdiń, Ibn Mýflıhtiń eńbekterinen kórýge bolady.
Qysqasy, bul máseleniń beti aqyry ashylǵan eken, endi teris túsinikte júrgen keıbir «árýaqshyl» jáne «árýaqsyz» qazaqtarǵa bunyń tártibin, jónin, jobasyn durys túsindirý ǵana kerek.
Onyń da jóni: «Qudaısyz qýraı da synbaıdy! Árýaq ta, áýlıe de, basqasy da tek Allanyń ǵana qalaýymen, ruqsatymen, qýattaýymen ǵana bolady. Áýeli osy senim men ımandy júrekke berik ornatý kerek. Al qalǵany tek sebep qana», – dep túsindirý.
Ótkende bireý «táńirshilderdiń seniminde árýaq bar, Allah joq, ýahhabılerdiń seniminde árýaq joq, Allah bar» dep edi. Bizge endi ekeýiniń ortasynda bir jol baryn kórsetip, eki jaqty da orta jolǵa tartý ǵana qalyp tur.
Saltan SAIRANULY
