ARPALYS
«Dúrs! Dúrs!» Aıaǵynyń dybysynan tanyp otyrmyn. «Keldi! Atańnyń!.. Ne aıtyp jatyr edim?.. Áı-ı, osynyń basyma bále bolǵanyn-aı!..» Syr bermeıin desem de, úzilip qalǵan sózimnen, esik jaqqa qarap qalǵan kózimnen ne bolǵanyn túsingen jamaǵattyń jartysy burylyp esikke qarasa, jartysy myrs etip kúlip, tómen qarady.
- Ássáláámýǵaláıkým! - Aıǵaılaǵandaı sálem berip, alshańdaı basyp keldi de, bos jerge tura qalyp namazǵa kiristi. «Allahý ákbar!» Daýysyn tym zoraıta tákbir qaǵyp, meshit aqysy namazyna kiristi. «Áı, saýatsyz-aı! Saǵan daýa joq qoı!..» Minberde qyzaryp-bozaryp men turmyn! Uıaty barlary kóz qıyǵymen, uıatsyzdaýy badyraıa qarap, «kanserttiń» bastalǵanyn kútip otyr!..
Basynda osy aýylǵa ımam bolyp kelgenimde quraq ushyp qarsy alyp, qushaǵyn jaıyp marqaıtqan jigit aǵasy edi. Ynty-yqylasyna ári elýdi eńsergen jasyna qarap meshittiń is basqarýshysy qylyp saılaǵanbyz. Biraq, qaı túlen túrtkenin kim bilsin, arada jyl ótpeı jatyp Nurǵalıym nildeı buzyldy! Qulaqqap kıip alyp oryssha ýaǵyz tyńdap júrgenine qarap, «izdenimpaz ózi» dep razy bolyp júrýshi em, kúnderdiń kúni «baqabıs», jáı «baqabıs» emes, «ýaǵyzshy baqabıs» bolyp shyǵa kelgende tóbemnen jáı túskendeı boldy! Basynda birdeńe aıtsań, kóptiń kózinshe «dálel bar ma» dep dikeńdegende, yńǵaısyzdanyp qalsam da, syr bermeı «kelesi joly dálelderin kórsetermin» dep qutylatynmyn. Júre kele meni toqtatyp qoıyp, ózi dálel aıtyp, meniń sózimdi joqqa shyǵarýǵa kóshti! Ony aıtasyz, syrtymnan mazaq qylyp júretinin estigende, jarylyp kete jazdadym! «Kúshik asyrap ıt ettim, baltyrymdy qanatty!» degen Abaı atamyzdyń sózi eriksiz aýzyma jıi túsetin boldy. Jeke qalǵanda «Nureke, qoısańyzshy, el-jurttan uıat tegi! Ilegenimiz bir teriniń pushpaǵy ǵoı!» dep te aıtyp kórdim. Bolmady. Qoımady! Endi tipti Juma namazynda sózimdi bólip, menimen salǵylasýǵa kóshti! Sodan beri ıt pen mysyqtaımyz! Baıqap qarasam, jamaǵat sany bara-bara kóbeıip keledi. Biraq (qý pendeshilik-aı) keremet ýaǵyzǵa sýsap emes, eki moldanyń aıtysyn, meshittegi «tegin kansertti» tamashalaýǵa jınalyp júrgen tárizdi! Qý qulaǵym estip qaldy osyndaı sybyrdy!..
Namazyn oqyp jatqan Nurǵalıǵa yzalana qarap turyp, ishteı bekindim: «Boldy! Ár nárseniń shegi bar! Imamdyqtan bas tartam! Aqsaqaldarǵa, alqa múshelerine aıtaıyn búgin... Ne masqara mynaý?! Áı, ıt-aı!..»
Keshkisin áýeli ustazym Keńeshanǵa habarlastym. Ol kisi únsiz tyńdady da, sońynda: «Qýanjan, erteń aýdan ortalyǵyna barsam ba dep em, birge baryp qaıtaıyq», - dedi. Sonymen ertesi mashına ishinde úsh saǵat áńgimelestik. Ustazymnyń aıtqany: «Maqul delik, ımamdyqty tastap kettińiz. Halyq ıesiz qalmas, basqa bir molda tabylar. Sonda másele sheshile me? Bile-bilseńiz, bul – sizdiń synaǵyńyz! Bul – ana Nurǵalıdyń emes, sizdiń problemańyz!.. Eń úlken dushpanyńyz – nápsińiz!.. Bul máseleni sheshý úshin keshirý kerek! Al ol úshin júrekpen jaqsy kórý kerek! Alla razylyǵy úshin!..» degen keńes boldy. Nátıjesinde ımamdyqty tastamaıtyn bolyp, óz nápsimmen kúresýge bel býyp qaıttym.
Alaıda ózińmen alysý, ishińdegi sezimmen alysý – asý asqannan da qıyn eken! Muztaýǵa jalań qolmen kóterilip bara jatyp, taıyp ketip, aman qalý úshin tyrnaǵyńmen jabysyp, jandalbasalap áreń aman qalǵandaı, óz-ózińnen janteriń shyǵyp, janyń býsanyp júrgeniń sol! Kózimdi jumyp alyp «Ia, Alla, men ony keshirdim!» dep qoıam. Biraq ishimniń keshirmeginin sezem. «Keshirý úshin úshin júrekpen jaqsy kórý kerek!» degen Ustazdyń sózi esimde... Kúnde keshkisin jatyp alyp oılanam. «Qaı jerin jaqsy kórem onyń? Túri – anaý, daýysy – anaý! Minezi – aıtpaı-aq qoıaıyn!.. Qaı qylyǵyn jaqsy kóreıin ol báleniń?!.. Astapyralla! Astapyralla! Ia, Rabbym, Óziń keshire gór! Nápsimniń sózin aıtyp jatyrmyn ǵoı...» Birneshe kún ótti osylaı. Yryń-jyryńymyz sál basylǵan. Biraq tyrjyıyp amandasyp, alagózdenip aıyrylysyp júrmiz áli.
Búgin de tósekte dóńbekship jatyrmyn. «Oı, Alla-aı, mynaý bir qıyn is boldy ǵoı! Óziń járdem bershi!.. Ia, Alla, adasyp júrse de, ol da «Allla – Bir, Quran – haq, Paıǵambar – shyn» degen pendeń edi ǵoı! Jaman da bolsa – baýyrym ǵoı!.. Astapyralla! Ol emes, men jaman shyǵarmyn!.. Ia, Rabbym, myna nápsi-ıtti aýyzdyqtaýǵa Óziń járdem bershi!.. Qaı jerin jaqsy kórem onyń?..» Kezdesken kezimizdi, maǵan jasaǵan jaqsylyqtaryn, basqa kisilerge kórsetken izetin – shamamnyń jetkeninshe barlyǵyn oı eleginen ótkizip jatyrmyn. Keıde ishim sál jylyǵandaı bolǵanymen, júrektegi muzymnyń erıtin túri joq... «Taǵy qandaı jaqsylyǵy bar edi ol kisiniń?.. Ia, Rabbym, Óziń járdem bershi!.. O-o! Taptym!» Qýanǵanymnan ornymnan atyp turyp kettim! Baıyz tappaı, bólme ishinde ári-beri júrmin. «Álhámdýlılláh! Shúkir, Alla! Shúkir! Qalaısha umytyp ketkenmin! Oı Alla-aı, soqyr bolyp qalǵan ekenmin ǵoı! Qý nápsim soqyr qylǵan eken ǵoı meni!..» Nurǵalı aǵanyń qartaıǵan, júre almaıtyn anasy bar edi. Sol kisiniń ústine shań, tósegine kir juqtyrmaı, kóterip júrip baǵyp jatqan azamat qoı! «Iá-á, qaısymyz Nurekeń sııaqty anamyzǵa qyzmet qylyp jatyrmyz?! Ol kisiniń bul amalynyń janynda meniń istep júrgenim túkke de turmaıdy ǵoı!.. Azamatym-aı!» Júregimnen júk túskendeı kóńilim jaı taýyp, bir rahattanyp uıyqtadym-aý!
Ertesi Juma bolatyn. Minberde nasıhatymdy aıtyp turmyn. Bir ýaqytta basyma «Nurǵalı aǵa kórinbeıdi ǵoı» degen oı sap ete qaldy. Aqyryn sholyp qarasam: art jaqta basyn tómen salyp, typ-tynysh ýaǵyz tyńdap otyr batyryń! «Sýbhanallah! Qashan kirip, qashan otyrǵan?! Qalaı estimeı qaldym aıaǵynyń dybysyn?! Meshit aqysyn oqymaǵan ba?!..»
Namazymyzdy oqyp bolǵan soń, ádettegideı bir-birimizben qol alysyp, qushaqtasyp, «Qabyl bolsyn!» degen tilegimizdi aıtyp jatyrmyz. Bir baýyrymmen tós qaǵystyryp bolyp, basymdy kótersem: Nurǵalı aǵa tur aldymda! Ánsheıinde paryzdan soń turyp ketip qalatyn jákem ǵoı! Kúlimsireı qol alystyq!..
Sóz sońy: Qazir, Allaǵa shúkir, dospyz! «Keshire alsańdar, jamandyqqa jaqsylyqpen jaýap berseńder, dushpandaryń dosqa aınalady» degen maǵynadaǵy Quran aıattary – haq qoı!..
Alǵadaı ÁBILǴAZYULY