AT MINGIZÝ
Sóz tórkini
"At mingizý" dástúriniń Etımologııalyq máni men sózdiktegi uǵymyn túsiný úshin aldymen qazaq tilindegi sózderdiń túp-tamyryna jáne osy dástúrdiń maǵynasyna nazar aýdarý qajet.
Etımologııalyq máni
At: Qazaq tilindegi "at" sózi jylqy malynyń ataýyn bildiredi. Qazaq halqy úshin jylqy maly tarıhı turǵydan úlken mańyzǵa ıe, sebebi ol kólik quraly, azyq-túlik jáne múliktik baılyq retinde qoldanylǵan.
Mingizý: "Mingizý" sózi "mingiz" etistiginen jasalǵan, ol "bireýdi atqa otyrǵyzý" degen maǵynany bildiredi. Bul jerde "mingizý" etistigi arqyly is-árekettiń oryndalýy jáne oǵan baılanysty qurmet kórsetý aktisi aıqyndalady.
Sózdiktegi uǵymy
"At mingizý" tirkesi qazaq tiliniń túsindirme sózdiginde mynadaı maǵynalarǵa ıe.
Qurmet kórsetý: Erekshe syı-sııapat retinde bireýge at berý arqyly onyń mártebesin arttyrý, qurmet kórsetý.
Alǵys bildirý: Qol ushyn bergen, kómek kórsetken adamǵa rızashylyq bildirýdiń belgisi retinde at syılaý.
Qarym-qatynas nyǵaıtý: Eki jaqtyń arasyndaǵy dostyqty, yntymaqtastyqty arttyrý maqsatynda at syılaý.
Dástúrdiń mazmuny
"At mingizý" dástúri qazaq halqynyń áleýmettik-mádenı ómirinde ejelden atqarylyp, kúni búginge deıin jaqsy saltyn saqtap kele jatqan eń ozyq dástúnleriniń biri deýge bolady. Ol tek materıaldyq syılyq berýmen shektelmeı, tereń rýhanı maǵyzǵa da ıe.
Qurmet pen rızashylyq: Bul dástúr arqyly qoǵamdaǵy erekshe tulǵalarǵa nemese jaqyn adamdarǵa degen qurmet pen rızashylyq bildiriledi.
Áleýmettik baılanystardy nyǵaıtý: At mingizý arqyly eki jaqtyń arasyndaǵy baılanys nyǵaıyp, qoǵamdaǵy tatýlyq pen yntymaq artady.
Salt-dástúrdi saqtaý: Bul dástúr qazaq halqynyń baıyrǵy salt-dástúrlerin saqtaý jáne urpaqtan-urpaqqa jalǵastyrý maqsatyn da kózdeıdi. "At mingizý" qazaq halqynyń tarıhı, mádenı jáne áleýmettik ómiriniń ajyramas bóligi bolyp tabylady. Ol halyqtyń keńpeıil, qonaqjaı, jomart, syılastyqqa beıim ekenin kórsetetin mańyzdy dástúrlerdiń biri sanalady.
"At mingizý" dástúri – úlkenge qurmet kórsetý, syı-sııapat jasaý, nemese alǵys aıtý maqsatynda oryndalady.
At mingizý dástúriniń negizgi máni:
1. Qurmet pen mártebe : At mingizý – adamnyń mártebesin kóterý jáne oǵan degen erekshe qurmet kórsetý belgisi. Kóbine batyrlarǵa, aqsaqaldarǵa, nemese elge eńbegi sińgen adamdarǵa at mingiziledi.
2. Qonaqjaılyq pen syılastyq: Qonaqjaı qazaq halqy kelip-ketken qadirli qonaqtaryna at mingizý arqyly erekshe syı-qurmet kórsetedi. Bul qonaqqa degen úlken qurmettiń belgisi bolyp sanalady.
3. Dostyq pen yntymaqtastyq: At mingizý arqyly eki el arasyndaǵy, eki rýdyń arasyndaǵy dostyq pen yntymaqtastyqty nyǵaıtý maqsaty da kózdeledi. Bul dástúr arqyly bir-birine degen senim artyp, qarym-qatynas kúsheıe túsedi.
4. Alǵys aıtý men rızashylyq bildirý: At mingizý – úlken jaqsylyqqa nemese kómekke alǵys aıtý, rızashylyq bildirýdiń bir joly. Mysaly, bireýdiń kómegi úshin nemese jasaǵan jaqsylyǵy úshin at mingizý dástúri oryndalady.
5. Syılyq retinde: Toı, mereke, erekshe is-sharalar kezinde qurmetti qonaqtarǵa, týys-týǵandarǵa, qudalarǵa at mingizý dástúri bar. Bul syılyq retinde berilip, eki jaqtyń qarym-qatynasyn nyǵaıtady.
6. Erekshe oqıǵa nemese jaǵdaı: Belgili bir oqıǵaǵa baılanysty, mysaly, batyrlardyń erlikterin atap ótý, saltanatty sharalarda erekshe jaǵdaılarda at mingizý dástúri oryn alady.
Mingizetin attyń syıpaty
1. Aqsaq-toqsaq, shonaq, aýyrý bolmaýy shart: Beriletin attyń deni saý, jaramdy bolýy qajet. Jaraqattanǵan nemese denesinde aqaýlary bar at syıǵa tartylmaıdy.
2. Aryq kóterem bolmaýy shart: Attyń semiz, kúshti jáne jaramdy bolýy tıis. Aryq, álsiz at syıǵa tartylmaıdy.
3. Urlanǵan bolmaýy shart: Syılyqqa beriletin attyń zańdy túrde ıelik etilýi mańyzdy. Urlanǵan nemese kúmándi jolmen alynǵan at berýge bolmaıdy.
4. Júırik, jorǵa, júristi at bolýy kerek: Attyń shapshańdyǵy, jorǵalyǵy jáne júrisiniń jaqsy bolýy mańyzdy. Júırik attar – báıge kezinde jeńiske jetetin attar, al jorǵa attar – jaıly jáne birqalypty júrisimen erekshelenetin attar.
5. Kelesti at bolýy kerek: Attyń kúshti, epti jáne uzaq saparlarǵa jaramdy bolýy qajet.
6. Túsi men minezi jaqsy at bolýy kerek: Syıǵa beriletin attyń túsi men minezi de mańyzdy ról atqarady. Qarapaıym qazaq túsiniginde attyń túsi men minezi onyń qasıetterin aıqyndaıdy, sondyqtan jaqsy minezdi jáne kózge ádemi kórinetin at tańdalady.
7. Bıe( urǵashy at) syıǵa, mingizýge bermeıdi. Olaı etse syıdyń quny túsedi.
Syılyqqa beriletin attyń joǵary sapaly bolýy dástúrdiń áleýmettik jáne mádenı mańyzdylyǵyn kórsetedi. Bul talaptar syı-sııapattyń shynaıylyǵyn, syılastyqty jáne qurmetti aıqyndaıdy. Jaqsy at berý arqyly quda-qudaǵılar nemese syı berýshi men syı alýshy arasyndaǵy qarym-qatynas nyǵaıady jáne tatýlyq, dostyq ornaıdy.
At mingizý dástúri qazaq halqynyń salt-dástúrleri men ádet-ǵuryptaryna negizdelgen barlyq sharttardy qatań oryndaıdy. Bul talaptar arqyly qazaq qoǵamy syı-sııapattyń mańyzdylyǵyn jáne oǵan degen qurmetin kórsetedi.
Tarıhta at mingizgen tulǵalar
Qazaq tarıhynda eli syılap at mingizgen tulǵalar jetip jatyr. Bir - ekýin atap óteıik.
1. Qabanbaı batyrdyń jaýyngerlik erlikterin moıyndaý úshin jáne oǵan degen qurmet belgisi retinde birneshe ret at mingizilgeni týraly derekter bar. Onyń batyrlyǵy men el qorǵaýdaǵy eńbegi úshin osyndaı qurmet kórsetilgen.
2. Abylaı hanǵa kóptegen rýlardyń basshylary men batyrlary at mingizgen. Bul onyń el basqaryp otyrǵanyna jáne qazaq handyǵynyń nyǵaıýyna qosqan úlesine degen qurmettiń belgisi.
3. Ábilqaıyr hanǵa da onyń joryqtaryndaǵy jeńisteri men handyqty basqarýdaǵy tabystary úshin kóptegen márte at mingizilgen. Bul onyń handyqtaǵy bedelin arttyrý úshin jasalǵan.
4. Qurmanǵazy Saǵyrbaıulyna kúıshilik óneri úshin de at mingizgen. Onyń mýzyka salasyndaǵy eńbekteri men qazaq ónerine qosqan úlesi joǵary baǵalanǵan. Bul mysaldar qazaq halqynyń tarıhı tulǵalarǵa degen qurmetin, olardyń eńbegin joǵary baǵalaýyn jáne at mingizý dástúriniń qanshalyqty mańyzdy bolǵanyn kórsetedi.
Qudalyqta at mingizý salty
Quda-qudaǵıǵa at mingizý – qazaqtyń qudalyq rásimderinde erekshe oryn alatyn dástúr. Bul dástúr qudalar arasyndaǵy syılastyq pen qurmettiń belgisi retinde atqarylady. Quda-qudaǵıǵa at mingizýdiń negizgi máni men sebepteri mynadaı.
1. Syılastyq pen qurmet: Qudalarǵa at mingizý arqyly eki jaq bir-birine degen syılastyq pen qurmetti kórsetedi. Bul qudalyqtyń nyǵaıýyna jáne eki otbasynyń arasynda myqty baılanys ornatýǵa septigin tıgizedi.
2. Qýanysh pen mereke: Úılený toıynda qudalardyń qatysýy úlken qýanysh pen mereke retinde sanalady. Quda-qudaǵıǵa at mingizý sol qýanyshtyń belgisi retinde oryndalady.
3. Áleýmettik mártebe: Qudalarǵa at mingizý olardyń áleýmettik mártebesin arttyrady jáne eki otbasynyń arasyndaǵy qarym-qatynastyń joǵary deńgeıin kórsetedi.
4. Tatýlyq pen yntymaq: Bul dástúr qudalar arasynda tatýlyq pen yntymaqty kúsheıtýge baǵyttalǵan. Qudalarǵa berilgen attar olardyń arasyndaǵy dostyq pen qarym-qatynasty nyǵaıtady.
5. Syılyq retinde: At mingizý dástúri qudalarǵa erekshe syılyq retinde qarastyrylady. Bul qudalyqtyń basty atrıbýttarynyń biri bolyp tabylady jáne eki jaqtyń bir-birine degen yqylasyn bildiredi.
6. Kelisim men kelissóz: Keıde at mingizý kelissózder barysynda nemese kelisim sharttaryn bekitý kezinde oryndalady. Bul qudalardyń arasyndaǵy kelisimniń berik ekendigin kórsetý maqsatynda jasalady.
Zamanaýı túri
Qazirgi sátte mashına mingizý, at mingiý ornynda atqarylyp júrgen jańa dástúr bolyp sanalady.
Bolat BOPAIULY