Ata-anańa jasaǵanyń mindetti túrde aldyńnan shyǵady

04 qyrkúıek 2020 933 0
Оqý rejımi

Qaısybir ata-ana bolmasyn dúnıege urpaq ákelgennen keıin tálimdi tárbıesin berýdi maqsat etedi. Qolynan kelgenshe balasyn baısaldylyqqa úıretip, tabandylyqqa baýlyp, jaqsy nárselerdiń bárin boıyna sińire berse eken deıdi. Ulyn namysyna, qyzyn uıatyna balap, ósken saıyn úmitin aqtar urpaǵyn kórgisi keledi. Mine sondyqtan da eshbir ata-ananyń balam jaman bolsyn demeıtini osydan bolsa kerek. Qalaı desek te bala tárbıesine beı jaı qaramaıdy.

Jaqsy ádep, jaqsy sózdi balanyń boıyna kóbirek sińirse, balanyń sanasy kemeldenip tárbıeli de, tártipti bola túsedi. Aqyly da tolyǵyp, oılaý júıesi de birshama jaqsarary anyq. Mine, osy tusta ata-ananyń árbir áreketi, sózi, qımyly, ádebi jáne t.b. ıgi ónegeleri birden bir úlgi bolmaq. Ol úshin baýyr etińiz balańyzǵa ursa kórmeńiz. El aýzynda júrgen myna bir ǵıbratty áńgimeni mysal etip kóreıik.

Birde ákesi men balasy jolda kele jatady. Kele jatsa jol ústinde jatqan taǵanyń synǵan bir bóligin ákesi kózi shalyp qalady. Ákesi balasyna: «Balam jolda jatqan temirdiń synyǵyn ala salshy, kerek bolyp qalar» deıdi. Sonda balasy: «Áke synǵan temir nege jarar deısiz» dep almaı ketedi. Ákesi sabyrly kúıde temirdi ózi alyp, dorbasyna salyp alady. Ol temirdi joldaǵy temirshi ustaǵa ótkizip, alǵan aqshasyna azdaǵan shıe satyp alady. Shıeden balasyna usynbastan ózi jep kete beredi. Jolda ádeıi bir shıeni jerge tastap ketedi. Artynda kele jatqan balasy ony alyp jeıdi. Keıin taǵy bireýin tastaıdy. Balasy taǵy alyp jeıdi. Osylaı birneshe ret qaıtalanady. Sonda baryp ákesi balasyna qarap: «Kórdiń be, balam!? Sen jańaǵy bir ret eńkeıýdiń ornyna on eńkeıdiń. Ol temir jaramsyz bolsa saǵan ala sal dep aıtpas ta edim. Ákeniń sózin tyńdaýyń aqyldylyǵyńnyn belgisi» dep túsindirgen eken. Taǵylymy mol oqıǵa dep oılaımyn. Baıqaǵanymyzdaı ákesi balasynyń qateligin urysyp betine baspastan jaı qarapaıym mysal arqyly jetkize bildi. Mine, budan tárbıeniń ursýmen emes, jyly sózben, jaqsy mysaldarmen jaqsy sińetinin kóremiz.

***

Keıbir ata-analar balasynyń ótirik sóıleıtinin aıtyp shaǵymdanyp jatady. Eshbir sózine sene almaıtyn jaǵdaıǵa jetkenin de jasyrmaıdy. Bul jerde ata-ananyń da salǵyrttyǵy men kemshiligi bar da bolar. Sebebi dana Abaı óziniń onynshy qara sózinde bylaı deıdi: «Áýeli óz kúnáńdi óziń kótergenińmen turmaı, balańnyń kúnásine taǵy da ortaq bolasyń. Áýeli balańdy óziń aldaısyń: «Áne, ony berem, mine, muny berem» dep. Basynda balańdy aldaǵanyńa bir máz bolasyń. Sońyra balań aldamshy bolsa, kimnen kóresiń?» Budan baıqaǵanymyzdaı bala aldynda aıtar sózimizdiń de oılanyp bary shyqqany abzal eken.

Mundaı jaǵdaı bala tárbıesinde birden-bir úlgi bola bilgen tulǵa Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) da ómirinde de kezdesken. Birde sahaba analarymyzdyń biri Láıla (r.a.) kúnderdiń kúninde dám-tuz tartyp Mádınaǵa hıjret etedi. Qasynda uly Abdýllah bar bolatyn. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) úıinde otyrǵan kezinde Láıla (r.a.) anamyz syrtta oınap júrgen ulyn shaqyryp:

– Balam, kele qoıshy, saǵan bir nárse bereıin? – deıdi.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) dereý odan:

– Ulyńyzǵa ne bermeksiz? – dep surady.

– Qurma bereıin dep edim, – dep jaýap qatty áıel.

Sonda Alla elshisi (s.ǵ.s.):

– Eger balaǵa «bir nárse berem» dep shaqyryp, esh nárse bermeseńiz, amal dápterińizge «ótirik aıtty» dep jazylar edi, – dep eskertti.

***

Berik otbasynyń negizi – ata-ana bolyp tabylady. Sol sekildi árbir ata-ana óziniń kózi tiri áke sheshesine jaqsy qarap ta óz urpaǵyna úlken úlgi kórsetedi. Qazaqtyń «Atańa ne isteseń aldyńa sol keledi» deıtuǵyny bolýshy edi ǵoı. Al qazir keıbir ata-ana balalarynyń kózinshe óziniń qartaıǵan ákesin nemese anasyn qarttar úıine ótkizip, ne bolmasa olardan bólek shyǵyp, áke sheshesiniń kóńilin qaldyryp jatady. Erteń óziniń de basyna sondaı kún týaryn bilmeıdi-aý, sirá.  Ereterekte úlken bir eldiń patshasy: «Qartaıǵan áke-sheshelerińdi óltirip, kózderin qurtyńdar. Qartaıǵan kári kisilerden eshteme kútýge bolmaıdy. Qoǵamǵa paıdasy joq», – dep buıryq beredi. Bári patshanyń buıryǵyn oryndap, kezek bir jas jigitke keledi. Ol jigittiń kári ákesi bar edi. Sol ákesin jardan laqtyryp, kózin qurtaıyn dep jatqanda ákesi kúledi. Kúlýiniń sebebin suraǵanda bylaı deıdi: «Kezinde men de ákemdi sen sııaqty jardan qulatqan edim. Endi mine basyma keldi».

Álgi jigit óziniń basyna osyndaı zaman kelerin bilip, ákesin patsha nókerlerinen jasyryp, sandyqqa salyp baǵady. Bir kúni ol elge úlken qýańshylyq keledi. Sol apattan qutyla almaı eldiń mazasy ketip, patsha únsiz qalady. Sonda álgi jigittiń ákesi onyń jolyn aıtady. Bir top sıyrdy aıdap aparyp olar toqtaǵan jerden úlken qudyq qazýyn buıyrady. Sonda el qýańshylyqtan qutylady degen aqylyn jaıyp salady. Sonyń bárin júzege asyrǵanda el rasynda da báleden qutylady. Jigit sonda bul aqyl-keńesti óziniń tyǵyp asyraǵan ákesiniń aıtqanyn bildiredi. Sodan keıin patsha qarııalardy syılap, olarǵa óle-ólgenshe qyzmet etýin, sonda qandaı el bolmasyn qart kisilerdiń aqyl-keńesi arqyly túzeletinin jar salady. Mine, qartaıyp qaýqary az bolsa da, kópti kórip taýsylmas qazynadaı aqyl jınaǵan qazynaly qarttarymyzdyń qoǵamǵa degen paıdasy osy. Biraq ata-ananyń qoǵamǵa degen jaqyndyǵy bunymen ǵana ólshenbeıdi.

Ata-ananyń balaǵa degen meıirimi sheksiz bolǵanyna ne jetsin!  Balanyń da ata-anaǵa degen qurmet, qadiriniń artqanynan asqan baqyt joq shyǵar.

Nurqanat NURDÁÝLETULY

Pіkіrler Kіrý