ATA-ANANYŃ JÚZINE MEIIRIMMEN QARAÝ – ǴIBADAT

19 qyrkúıek 2022 287 0
Оqý rejımi

Qazaq halqynda úlkenge qurmet kórsetý, kishige izet bildirý – san ǵasyrdan beri urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp kele jatqan ıgi dástúr.

Ondaı qurmet jasy úlken kisiniń qaı rýdan, qaı júzden, qaı ulttan ekendigine qaramaı kórsetiletin. XIX ǵasyrdyń aıaq kezinde nemis ǵalymdarynyń biri F.Fon Shvarts bylaı dep jazǵan bolatyn: «Qyrǵyz-qaısaqtarda sultan, batyrlarmen qatar barlyq jasy úlken, qartaıǵan er azamattardyń bári de kim ekenine, qandaı tekten shyqqanyna qaramaı, erekshe syı-qurmetke bólenedi». Olar barlyq merekelerde, jıyn-toılarda qurmetti oryndarǵa, tórge shyǵarylady. Jınalystarda olar eleýli ról atqarady. Jastar olardyń aıtqan sózderin jerge tastamaı, múltiksiz oryndaıdy. Jas jigit úshin úlken tabaqtan aqsaqaldyń óz qolynan et asaý eń joǵary marapattyń belgisi sanalady. Kishi ini úlken aǵanyń ruqsatynsyz dastarqan basyna óz betinshe eshqashan otyrmaıdy.

Jas adamnyń úlken kisiniń aldyn kóldeneń kesip ótýi kórgensizdik dep eseptelinetin. Bul ereje áıel adamnyń er azamattyń aldyn kesip ótpeýine de qatysty bolatyn. Jasy kishilerdiń jasy úlkenderge daýys kóterýi ádepsizdik sanalyp, oǵan úzildi-kesildi tyıym salynǵan. Áńgime ústinde jasy úlken kisiniń sózin bólýge eshqashan ruqsat etilmegen.
Jastar alys jolǵa attanarda ne úı bolyp, shańyraq kótererde jasy úlken aqsaqaldardyń aldynan ótip, aq batasyn alatyn. Qazaqtar jasy úlken ári qurmetti adamdardan mundaı batany jaýǵa attanarda da suraıtyn.

Áıgili Qashaǵan aqyn bylaı degen:
Jetpisten jasy asqanda,
Seksenge aıaq basqanda,
Jastar elep kelmese,
Kelip sálem bermese,
Kúnde asyl kıse de,
Qartaıǵanda er jetim.

Iaǵnı jaqsy sóz jandy jylytady, aıaǵy aýyryp, júristen qalǵan shaqta, qatary azaıyp kóńili júdegen kezde qarttarǵa burylyp sálem berý, ol kisiler úshin úlken qurmet. Olar bir jasap qalady, rahmet aıtyp, batasyn beredi.

Ábý Hýraıradan (r.a.) jetken rıýaıatta Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Kishi úlkenge sálem berý kerek», – degen.Paıǵambar (s.ǵ.s.) úmbetine aıtqan ósıetterinde úlkenderdi syılap, jastarǵa meıirimdi bolýdy buıyrǵan.Ibn Abbastan (r.a.) jetken rıýaıatta Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Kishilerimizge meıirimdi bolmaǵan, úlkenderimizge qurmet kórsetpegen adam bizden emes», – deıdi. Adamdardyń qarttaryn qadirleýi ýahımen bekitilgen. Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Jábireıil perishte maǵan úlkenderdi alǵa shyǵar dep buıyrdy», – degen.

Túrki halyqtarynyń ortaq tulǵasy Mahmud ál-Qashǵarı: «Jasy úlkendi qadirlese qut bolar», – degen eken. Otyrystarda úlkenderge tórden oryn berý, aqsaqaldardan bata suraý qazaq halqynyń súıegine sińgen ádeti. Al, bul ádettiń negizi hadıste jatyr.

Ábý Hýraıradan (r.a.) jetken rıýaıatta Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Otyrysta úsh adamǵa oryn berip yǵysýǵa bolady: bilimi úshin bilimdige, jasy úshin úlken kisige jáne bıligi úshin basshyǵa», – degen.

«Atańa ne qylsań, aldyńa sol keler» dep halqymyz qalt aıtpaǵan. Tómendegi hadıste de jasamysqa jaqsylyq jasaǵan jastyń qartaıǵanda qarymtasyz qalmaıtyndyǵy naqtylanǵan.

Ánas ıbn Málik (r.a.) jetkizgen rıýaıatta Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Qandaı da bir jas jigit úlken kisige jasy úshin qurmet kórsetse, Alla oǵan jasy ulǵaıǵanda qurmet kórsetetin adamdy jolyqtyrady», – degen.

Paıǵambar (s.ǵ.s.) adamdarǵa sýsyn ne tamaq taratqanda jas egdelerden bastaýdy buıyryp: «Úlkenderden bastańdar», – degen. Úlken kisi bar úıde bereke bar. Ǵumyrlyq tájirıbesimen basqalarǵa ǵıbratty sózin, aqyl-keńesin aıamaıtyn, urpaǵyn ımandylyqqa baýlıtyn atalar men ájeler bar jerde qut-bereke de bar. Hadıs shárıfte de solaı aıtylǵan.

Ibn Abbastan (r.a.) jetken rıýaıatta Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Bereke senderdiń úlkenderińmen birge», − deıdi.

Abdolla ıbn Omar (r.a.) anasyn moınyna salyp, Qaǵbany taýap etip júrgen bir kisini kóredi. Álgi kisi Omarǵa (r.a.): «Ýa, Omardyń uly! Men osy qyzmetimmen anamnyń aldyndaǵy boryshymdy ótedim be?» – dep suraıdy. Sonda Abdolla ıbn Omar (r.a.): «Joq. Seni bosanarda qysqan tolǵaǵynyń bireýin de ótemediń. Alaıda úlken izgilik jasadyń. Alla qalasa, az isińe kóp saýap jazylar», – dep jaýap bergen.

Ata-anasyn qurmettegen pendeni Alla Taǵala bıik dárejelerge kóteredi. Óıtkeni, Rabbynyń razylyǵy ata-ananyń razylyǵymen tikeleı baılanysty. Bul sózimizge Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) sahabalarynan keıingi tolqyn – tábıǵınderdiń eń abzaly – Ýáıis týraly hadısi de dálel. Anasyna jasaǵan qurmetiniń arqasynda ol duǵasy qabyl bolatyn pendege aınalady.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Omar ıbn Hattabqa (r.a.) bylaı degen: «Senderge Iemennen keletin kómekshi áskerlermen birge Qaran taıpasynyń Mýrad atalyǵynan Ýáıis ıbn Ámir keledi. Onyń qatty qurmetteıtin anasy bar. Ol Allaǵa ant ishse, Alla onyń duǵasyn qabyl etedi. Eger odan óziń úshin Alladan jarylqaý tileýin suraǵyń kelse, sura». Keıinnen Omar ol kisini kórip, ózine duǵa qylýyn ótingen.

Ýáıis qart anasyn qurmetteý arqyly Allanyń aldynda úlken dárejege ıe boldy. Onyń duǵasyn Alla qabyl etetin bolǵan. Ýáıis paıǵambarymyz jaıly estip, ony kórgisi keledi. Paıǵambardy kórý, onymen áńgimelesý árbir musylman úshin úlken abyroı, úlken mártebe emes pe?! Alla Elshisimen birge bolyp, sahaba ataný da – úlken baqyt. Ýáıis te paıǵambarmen dıdarlasýdy qalady. Biraq bara almady. Nege? Óıtkeni, onyń úıinde qart anasy boldy. Anasyn tastap kete almady. Ol kishkentaı kezinde mápelep ósirgen qart sheshesin qartaıǵanda qaraýsyz qaldyryp ketýge qımady. Bir jaǵynan Allanyń eń súıikti quly, adamzattyń abzaly, eki dúnıe sárýary bolǵan paıǵambardy kórgisi keldi. Osylaısha, Ýáıis qart anasyn aıalap, oǵan qurmet kórsetkeni úshin, ár sózin eki etpeı oryndaǵany úshin áýlıelik dárejege jetken. Onyń jasaǵan duǵasy qabyl bolǵan. Tipti, sol zamanda musylmandardyń ámirshisi bolǵan Omar (r.a.) odan bata alǵan.

Qasıetti Qurannyń «Ahqaf» súresiniń 15-aıatynda Alla Taǵala: «Biz adamdarǵa áke-sheshesine jaqsylyq ja­saýdy ósıet ettik. Anasy ony qıyndyqpen qursaǵynda kóterip, sondaı aýyrtpashylyqpen dúnıege ákeldi…», – dep buıyrǵan.

Ata-anasyna meıirimmen, súıispenshilikpen bir ret qaraǵan adam qabyl bolǵan bir qajylyqtyń saýabyn alady eken. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Ata-anasynyń júzine meıirimmen qaraǵan adamǵa qajylyq jáne ýmranyń saýaby jazylady», – degen. Sonda qasyndaǵy sahabalar: «Kúnine myń ret qarasa da solaı ma?», – dep suraǵanda Alla Elshisi: «Kúnine júz myń ret qarasa da…», – dep jaýap bergen. Taǵy bir hadıste: «Ata-ananyń júzine meıirimmen qaraý – ǵıbadat», – dep aıtylǵan.

Alla Taǵala barshamyzdy ata-anasyn syılap, saýap jınaǵan qurmetti pendelerdiń qataryna qosqaı!

Pіkіrler Kіrý