ÁÝLIENIŃ SÓZI ÁLI KÚNGE ÓZEKTI...

Japalaq degen qus bolady. Ózi on jumyrtqa tabady. Sonyń bárin birden jaryp ushyrmaıdy. Ekeý-ekeýden jaryp, bala qylyp ushyrady.

"Bárin birden jaryp bala qylsam, tamaq jetkize almaspyn" dep, ózi namazdygerden joǵary, besinnen tómen bir-aq mezgil ushady. Alsa, bir tyshqan alady, almasa, ala almaı qalǵany. Sonda da qustyń semizi bolady, sebebi, qanaǵat qylǵannan. Adam qanaǵatty sodan ǵıbrat alsa kerek.

Baıǵyz degen qus bar. Káriptikti, beısharalyqty moınyna alyp, tasta jatady. Qaıda buzylǵan oırana jaı bolsa, sonda jatady, sý ishpeıdi, bıdaı, tary jemeıdi. Aýzyna kóldeneń tistegen qyldan da jińishke jalǵyz shóp bolady. Ony da jemeıdi, qur tistep júrse kerek. Qazaqta bir sóz bar: "Turymtaı ekesh turymtaı da taıly bıeniń etin jeıdi" degen.

"Bir taýyqqa hám dán kerek, hám sý kerek" degen.

"Bir nárseni qorek qylyp jeıtuǵyn bolsam, sonyń áýresimen bolyp, beınetke qalsam kerek" dep, sol úshin eshkimniń kózine túspeıdi, janǵa kórinbeıdi. Taq Súleımen paıǵambarǵa barsha qustar qyzmetker qul bolǵanda, ol kelmegen. Sonda Súleımen patsha:

- Ne úshin maǵan kelmeısiń? - degende:

- Meniń jalǵan dúnıeden eshbir kerek qylǵan nársem joq. Senen ne izdep keleıin? degen.

Osy sózimen quldyqtan halas bolǵan. Adam muny oılap, pikir qylýy kerek. Ushqan qusty torǵa túsiretin, júırik ańdy orǵa túsiretin tamaq eken. Jutqyn tamaǵyna ıe bolǵan adam torǵa da túspeıdi, orǵa da túspeıdi. Osy kúngi adammyn dep júrgen adamdardyń jaýy ıeginiń astynda bolyp ketti. Ol jaý ne deseńiz, jutqan tamaq. Jalǵanda mazaqqa, aqırette azapqa túsiretin - tamaq. Artyq tamaqtan tartynǵan bárinen halas bolady.

Máshhúr Júsip Kópeıuly