Aýrýdyń ózi túsingenge nyǵmet
Alla Taǵala quldaryn saýapqa keneltý úshin ómirde túrli synaqtarmen synaıdy. Osy biz Islam – eki dúnıeniń baqyt dini deımiz. Baqyt degendi bireýler aýyrmasaq, syrqamasaq, basymyzǵa eshqandaı qıynshylyq kelmese dep túsinedi. Árıne, Alladan jaqsylyqtar tileımiz. Degenmen, bul dúnıe synaq alańy ekendigin umytpaǵan jón.
Quran aıattarymen Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadısterine úńilsek, qıynshylyqtar men túrli keleńsizdikterdiń jánnatqa kirýge laıyqty bolý úshin synaq retinde jiberilgen nyǵymet ekenin uǵamyz. Bul turǵyda Quranda bylaı dep keledi: «Adamdar: Sendik deýmen synaqqa tartylmaımyz dep oılaı ma? Ras, olardan burynǵylardy da synaǵan edik...»[1].
Iaǵnı, sendik, ıman keltirdik, alma pis, aýzyma tús degenniń kebin keltirýmen eshkim de jánnatqa kirip kete almaıdy eken. Osy dúnıede nápaqany tabýdyń ózi qıyn. Bes kúndik ómir úshin tórt kúndik eńbek etesiz. Endi oılaı berińiz, máńgilik rahatqa bólenetin jánnat nyǵmetine op-ońaı kenelip ketý, sizdińshe qanshalyqty aqylǵa qonymdy? Paıǵambarymyz 63 jyldyq ómirinde bir rette bolsa tynysh, jaıbaraqat otyrmaǵan. Árqashan túrli synaqtarmen synalǵan. Búkil paıǵambarlar, sahabalar, áýlıe, ǵalym quldar da túrli synaqtarmen synalǵan. Sol úshin de ıman keltirip qana qoıýymyz jetkiliksiz. Árıne, qoldan naýqas taýyp alýǵa bolmaıdy. Aýyrsaq Allanyń súnnetine (ıaǵnı, qoıǵan qaǵıdalaryna) jabysyp, shıpa tabý jolyna bas urýymyz qajet. Biraq jazylmaıtyn dertke de sabyrlylyq tanytýymyz kerek. Abdýlla ıbn Másǵýd (r.a.) degen ǵulama sahaba: «Múmınniń júregi myqty, biraq denesi aýrý-syrqaý, álsiz bolady. Al, munafyqtyń júregi álsiz, aýrý, biraq denesi myqty, aýrý-syrqaýdan múldem aýlaq bolady», – deıdi.
Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadıs-shárıfterinde de bul máselege baılanysty kóp aıtylǵan, sonyń birinde: «Múmınniń mysaly bir qushaq bıdaı sekildi. Jel ony maıystyrýmen bolady. Keıde jerge jyǵady, keıde tiginen turǵyzady. Kápirdiń mysaly da tamyrynyń ústinde nyq turǵan aǵash sekildi. Tamyrynan túbegeıli sýyrylmaıynsha ony esh nárse de jyqpaıdy»[2], – deıdi.
Bul hadısten uqqanymyz, musylman bolǵan soń túrli aýrý-syrqaý, qıynshylyqtarmen, túrli bálekettermen synalady. Keıde olaı, keıde bulaı aýytqyp turady. Sabyr etse utady. Etpese utylady. Al, kápir quldyń jaǵdaıy basqasha, dúnıede aýyryp-syrqamaı nyq turady. Aýyrsa da shıpasyn tez tabady. Tek ajaldan ǵana qutyla almaıdy. Jalpy bul hadıste adamdardyń kóp qoıatyn myna bir suraǵyna jaýap bar. Ol – osy nege musylmandar aýrýshań, kedeı, qıynshylyq ishinde, al, musylman emes qaýymdar baı-baqýatty, aýyryp-syrqamaıdy dúnıelik baqyt ishinde degen suraq.
Joǵaryda barlyq paıǵambarlarǵa synaq kelgen dedik. Sonyń ishinde Áııýb paıǵambarǵa (ǵ.s.) densaýlyǵyna baılanysty synaq keldi. Óte baı, ulan-ǵaıyr jeri, myńǵyrǵan maly jáne kóp perzenti bar edi. Áııýb (ǵ.s.) osy nyǵmettiń bárine de shúkirshilik etip, ǵıbadat, taǵat jasaıtyn. Sóıtip kúnderdiń bir kúninde Alla Taǵala Áııýb paıǵambardy (ǵ.s.) mal-múlki, perzenti jáne densaýlyǵy turǵysynan synaıdy. Denesiniń barlyq jeri naýqastanyp, shirı bastaıdy. Mine, sondaı aýyr synaqqa da Allanyń arqasynda sabyr etip, súrinbeı ótip, sońynda Allanyń rızalyǵyn alady.
Ómir synaq alańy bolǵan soń adam balasy aýyrmaı, syrqamaı turmaıdy.
Alla Elshisinen (s.ǵ.s.): «Adamdardyń arasynan báleketterdiń eń aýyryna dýshar bolǵan kim?» – dep suraǵanda, Rasýlýlla (s.ǵ.s.) bul suraqqa bylaı dep jaýap qaıyrǵan: «Eń aýyr báleketke dýshar bolǵan paıǵambarlar, keıin (rýhanı) dárejesine qaraı olardyń sońynan ergender. Adam dindarlyǵynyń deńgeıinde báleketke dýshar bolady. Eger adam, dininde myqty bolsa, onyń bálesi de qatty bolady. Eger dini álsiz bolsa, bálesi de soǵan laıyqty bolady. Báleket, qulǵa jabysqany sonshalyqty, kúnásynyń barlyǵy da óshpeıinshe onyń qyr sońynan qalmaıdy»[3].
Qarańyzshy, qanshalyqty anyq ári túsinikti aıtylǵan. Demek, Alla Taǵala bizdiń kópshiligimiz oılaǵandaı, aýrý-syrqatty jaqsy kórmeıtin qulyna emes, kerisinshe jaqsy kóretin qulyna beredi eken. Synaqtyń kókesin, dini álsizge emes, dini kúshti, ımandysyna beredi deıdi. Buqara halyqtyń kóbisi basyna túsken náýbet, qıynshylyqty baqytsyzdyqqa teńep, mende nege munshama keleńsizdikter kóbeıip ketti dep qaıǵyrady. Al, joǵarydaǵy hadıske súıensek múldem basqa. Adam balasy qanshalyqty taqýa bolsa sonshalyqty báleket keledi eken. Nege? Óıtkeni Alla, qulynyń sabyrlylyq tanytyp, erteńgi baratyn jaǵy jánnatta úlken-úlken dárejelerge jetkenin qalaıdy. Eger sabyrlylyq tanytatyn bir qıynshylyq kelmese, onda sabyr da etpeısiz. Sabyr etpeseńiz, saýap qaıdan bolady, saýap bolmasa, qaıdan jánnat bolmaq?! Bul jumys istemeı jatyp, jalaqy talap etý sekildi ǵoı. Jalaqy alý úshin jumys isteý kerek. Jánnatqa kirý úshin de kelgen synaqqa synbaı, sabyrlylyq tanytý qajet. Buny da nyǵmet dep bilý kerek. Nege deseńiz jalaqy alatyn jumys tabyldy degen sóz. Osy taqyrypta taǵy bir mándi rıýaıattardy keltireıik: «Munafyqtyń úlkendigi báleniń úlkendigine baılanysty. Alla taǵala bir qaýymdy jaqsy kórse olardy (bir qyrsyqqa) shaldyrady. Kim taǵdyrǵa razy bolsa, ol Allanyń razylyǵyna bólenedi. Kim narazylyq tanytsa oǵan Allanyń ashý-yzasy bolady»[4]. «Alla Taǵalanyń jolymen júrgen múmın kisiniń basyna kelgen árbir sharshap-shaldyǵý, aýrý-syrqaý, qıynshylyq, qaıǵy-qasyret, qalaberdi aıaǵyna batqan tiken, kúnalarynyń keshirilýine káffarat bolady»[5].
Islamnyń kórnekti ǵalymy Ál-Ǵazalı óziniń «Ihııa-ý Ýlýmýddın» atty kórnekti eńbeginde: «Adam balasy kelgen qıynshylyq, báleketke sabyr etýi bylaı tursyn, birneshe sebepterge baılanysty shúkirshilik etýi de kerek», – deıdi. Olar:
- Kelgen báleketke shúkirshilik etýi kerek, ne úshin? Ol báleket odan da aýqymdy úlken bolsa qaıtesiń? Sol úshin.
- Kelgen báleketke shúkirshilik etý kerek, ne úshin? Jánnatqa kirýge laıyqty bolý úshin saýap jazylady. Sol úshin.
- Kelgen báleketke shúkirshilik etý kerek, ne úshin? Eger adam balasyna qıynshylyq kelemese, adam balasy azyp, Allaǵa qarsy kelip, tozaqtyq bolýy múmkin. Sol úshin.
Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıinine kelsek: adam ózine aýrý-syrqat tilemeýi kerek. Biraq, kelgen náýbetke sabyrlylyq kórsetýi qajet. Alla Taǵala jaqsy kórgen qulyn túrli synaqtarmen synaıdy. Sabyr etse, razy bolyp jánnatyna laıyqty etedi. Tozaqtyq quldaryn da osy dúnıede rahatqa bóleıdi. Sabyrlylyq tanytatyn qıynshylyqtyń kelmeýinen, dene-basymyzdyń ómir boıy saý bolyp ótýinen qorqýymyz qajet. Óıtkeni sahabalar azǵana rahat ómir súrip qalsa: «Osy bizge Allanyń ǵazaby keldi me? dep qatty qoryqqan. Alla bizdi týra jolǵa salsyn, sóıtip sol joldan taıdyrmaı jandy alsyn dep tileık aǵaıyn! Ámın!
Baqytjan Ótkelbaev
«Áziret Sultan» meshitiniń naıb ımamy
