Áıel erine qylǵan qyzmetine baılanysty jánnatqa ne tozaqqa laıyq

30 qarasha 2020 570 0
Оqý rejımi

Áıeli kúıeýine adal qyzmet etýi tıis. Bul qyzmet Alla Taǵalanyń aldyndaǵy qulshylyq bolyp sanalady ári Onyń rızashylyǵyna jeteleıdi.

Bir kúni Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir áıelden: «Turmysqa shyqtyń ba?» – dep suraıdy. Áıel: «Iá», – dep jaýap qatady. «Kúıeýińe qalaı qyzmet etesiń?» – dep suraıdy Alla elshisi (s.ǵ.s.). «Qolymnan kelgenshe ony kútýge tyrysamyn», – deıdi áıel. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) áıeldiń kúıeýine qyzmet etýiniń mańyzyn bylaı dep kórsetedi: «Oǵan bar ynta-shyntańmen qyzmet kórsetýge tyrys. Sebebi, jánnatqa kirýiń de, tozaqqa kirýiń de oǵan kórsetetin jumysyńa baılanysty».

Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) sahaba áıelderdiń taǵy birine: «Kúıeýińe kórsetken qyzmetiń – sadaqa», – dep aıtqany bar.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ekinti namazynan keıin jubaılarynyń úıine kirip, olarmen áńgimelesetin. Áıelderi ol kisini quraq ushyp kútetin. Qoldarynan kelgenin aıamaıtyn. Mysaly, haziret Hafsa anamyz (r.a.) oǵan bal shárbatyn ázirleıtin. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) úıi týra jánnattyń bir saraıyndaı edi. Ol úıde meıirim men baýyrmaldyq ústemdik etip, bir-birine degen kóńilderi erekshe edi. Paıǵambarymyzdy (s.ǵ.s.) jandarynan artyq jaqsy kórgen jubaılary ony árdaıym qýantýǵa tyrysatyn. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) da olarǵa árdaıym shattyq syılaı biletin.

Asty-ústine túsip kútetin áıeldi qaı erkek jek kórsin? Atam qazaqtyń aıtqanyndaı, árkim syılaǵannyń quly emes pe? Musylman ananyń uzatyp jatqan qyzyna «Qyzym, sen kúıeýińe adal járdemshi bol, sonda ol da saǵan berilgen qul bolady» dep aıtqan ósıetinde úlken maǵyna jatqan joq pa? Sonda kúıeýiniń de jaryna degen kóńili turaqty bolady.

Jigittiń halqyna qadirli, jora-joldastarynyń arasynda bedeldi bolýy da áıel zatyna baılanysty. Er-azamat jumystan shańyraǵyna sharshap oralǵanda, úıdiń ishi de, balalarynyń ústi-basy da tap-taza bolyp, ákelerine erkeleı umtylsa, jubaıy aldynan kúlimdep shyǵyp, jyly shyraımen qarsy alsa, otaǵasynyń jany jaı taýyp, kóńili kóterilip qalmaı ma?

Úıinen kóterińki kóńil-kúımen jumysqa shyqqan adamnyń jumysy da alǵa basyp, jetken jetistigi de joǵary bolmaq, syılamaǵan er-azamattyń jurt aldynda da, bala-shaǵasynyń ortasynda da qadiri bolmaq emes.

Pіkіrler Kіrý