Áıel kúıeýin ashýlandyrsa...

19 qarasha 2020 634 0
Оqý rejımi

Musylman áıel kúıeýiniń ashý-yzasyn týdyratyn áreketterdi jasamaýy tıis. Kúıeýin ashýlandyrǵan áıel ekeýiniń aralaryndaǵy kóńildi sýytqannan basqa paıda tappaıdy. Kerisinshe óziniń abyroıynan aıyrylady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir kúni sahabalaryna jánnattyq áıelderdi bylaı sýrettegen eken: «Kúıeýin óte jaqsy kóretin, kóp bala týatyn áıel. Ol kúıeýin renjitip alǵanda nemese kúıeýi tarapynan qııanat kórgende, ne bolmasa kúıeýiniń qabaǵy túıilgenin kórgende bylaı deıdi: «Mine, qolymdy usynamyn. Sen rıza bolǵanǵa deıin janym jaı tappaıdy».

Hadıste otaǵasy mineziniń buzylýynyń úsh sebebi aıtylady: 1. Kúıeýin áıeldiń ózi ashýlandyrýy múmkin; 2. Kúıeýi ony orynsyz sógýi múmkin; 3. Kúıeýiniń basqa bir nársege kóńili buzylýy múmkin. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) osy úsh jaǵdaıda da áıeldiń meıirimmen, jumsaqtyqpen kúıeýiniń astan-kesteń kóńilin ornyna túsirý kerektigin eskertedi. Eger birinshi sebepte aıtylǵandaı, áıeli erine jónsiz soqtyqqan bolsa, onda áıel óziniń qateligin moıyndap, kúıeýinen keshirim suraǵany abzal. Al ekinshi sebepte aıtylǵandaı er kisi joq jerden urys shyǵaryp, áıelin jónsiz kinálasa, bul jaǵdaıda da birden kúıeýimen aıtysa ketpeýi kerek. Ashýly kezde kúıeýine óziniń durystyǵyn dáleldeýge tyryspaǵany jón. Jaǵdaı ýshyǵyp ketýi ábden múmkin. Mundaıda áıel sabyr saqtap, istiń tigisin jatqyzyp, joǵaryda aıtylǵandaı, onyń dóń aıbatyn jyly sózdermen basqany durys. Kúıeýi sabyrǵa kelgen soń istiń durys-burysyn talqylaýǵa bolady. Al úshinshi jaǵdaıdaǵydaı kúıeýi syrttan qaharly keıippen oralsa, ondaı jaǵdaıda da áıeli jyly-jyly sóılep, kúıeýiniń kóńilin kóterýge tyrysýy kerek. Joǵaryda Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) aıtqanyndaı «Mine, qolymdy bereıin, sen rıza bolǵanǵa deıin janym jaı tappaıdy» degen sekildi sıqyrly sózdi de qoldanýǵa bolady. Sebebi, Allanyń súıikti elshisiniń (s.ǵ.s.) kez kelgen sózdi bostan-bosqa aıtpasy anyq. Osy tektes kóńilge erekshe áser etetin sózderdiń erli-zaıyptylar úshin paıdasy orasan.

Pіkіrler Kіrý