Áıeldiń kúsh-qýaty erine baǵynǵanda eselenedi

12 qyrkúıek 2020 754 0
Оqý rejımi

Kez kelgen áıelge birden kúıeýiniń degenine úndemeı kóný, qarsy sóz aıtpaı, onyń buıryǵyn buljytpaı oryndaý óte qıyn. Sondyqtan tańnyń atysynan kúnniń batysyna deıin ózińizdi baqylańyz. Kúıeýińizge kúnine neshe ret qarsy shyqtyńyz? Qarsy shyqpasańyz da, ózińizdikin jasaısyz, solaı ma? Surap alasyz da, jaýaby unamaǵan soń bárin keri jasap shyǵasyz. Endi osy ádetińizdi ózgertýge tyrysyńyz. Ne isteseńiz de, maıda-shúıde degenge qaramastan kúıeýińizben aqyldasyp, ruqsat surap otyryńyz.  Jáne aqyl suraǵan soń onyń aıtqanyn oryndańyz.

Qarsylyq pen qyrsyqtyq degen avtomatty túrde iske qosylatyn dúnıe. Solardy jeńý úshin jaǵdaıdytúısikpen túsine bilý shart. Jasap kórińiz. Óte paıdaly tájirıbe ekenine kózińiz jetedi. Ózińizge de unaıtyny anyq. Kúıeýdi tyńdamaǵan adam osyndaı sátte óziniń de, eriniń de jeńiletinin baıqar. Eri kúsh-qýatyn tekke sarp etedi. Áıeli onyń degenin túsinbeıdi, júzege asyrmaıdy, qabyldaı almaıdy. Áıel bar kúshin qarsy turýǵa baǵyttap alady. Sodan qýaty sarqylady. Áıeliniń quıma qulaqtyǵy men erin tyńdaýy, baǵynýy erkek adamǵa jaýapkershilikti óz moınyna alýǵa septesedi. Jaýapkershilik er kisige qarym-qatynasta bas bolýǵa múmkindik beredi. Bul óte mańyzdy. Jaýapkershilik er adamnyń eń táýir qasıetteriniń ashylýyna jol ashady. Áıeli de kóp kúsh-qýatyn únemdeıdi. Ony qarsylyqqa jumsap, áýre bolmaıdy.

Sál merzimnen soń áıel óziniń sabyrly bola bastaǵanyn baıqaıdy. Eri onyń jaǵdaıyn suraǵyshtap, pikirine qulaq asyp, qas-qabaǵyn baǵyp, tilek-nıetin bilgisi kelip, ózi de neshe túrlini usynyp, jańa zattar satyp áperip, ylǵı áńgimelesip, túrli nárse oılap taýyp, nazar salyp, ýaqyt bólgish bolyp ketedi.

Eger áıeli sóz talastyrǵandy qoıyp, eriniń aıtqanyna kóngish bola bastasa, ol da ony dereý baıqamaq. Erkekter áıelderiniń kóngishtiginen burynǵydaı tańdaý jasap, sheshim shyǵarmaıtynyn birinshi baıqaıdy eken. Ózinde basqa amal qalmaǵan soń er adam ózi tańdaý jasap, sheshim shyǵarýdy moınyna alady. Erkektiń psıhologııasynda eger ol úshin bireý sheshim shyǵaryp jatsa, ol budan keıin sheshim shyǵarýǵa yntyqpaıdy, basyn qatyrmaıdy eken. Artyq kúsh-qýat jumsap ne kerek degen oı jeńsik bermeıdi eken. Úıinde ózine tym kóp mindet júktep alatyn áıelderdiń kópshiligi erleriniń mindetin tartyp alyp júrgenin kóz aldyńyzǵa eletete berińiz. Sosyn baryp, kúıeýimniń qolynan túk kelmeıdi dep renjıdi. Árbir erkek adam «erteń soǵys bolsa, men tyń bolýym» kerek degen psıhologııamen ómir súredi. Sondyqtan artyq qýat jumsaýǵa tartynyp turady. Áıel ózi isteı aldy ma, kelesi joly da isteı bersin degen oıda bolady.

Áıeldiń negizgi mindeti – otbasy qurý, bala týý, ony ósirý. Otbasynyń tatý, yntymaqty bolý-bolmaýy áıelgetikeleı táýeldi. Áıel baǵynyp turmasa, erkektiń tózimi tez taýsylady. Tózimmen birge kúsh-qýaty sarqylady. Áıel erin baǵalamasa, ol maqsatyn aıqyndaı almaıdy. Áıeli erin tyńdasa, baǵynsa, basyn ıip otyrsa, ol otbasydaǵy bala bitken ata-anasynyń tilin alǵysh keledi.

Áıeldiń adaldyǵy erine qýat syılaıdy. Sanadaǵy, júrektegi, tándegi adaldyq qatar júredi. Bulardy bólýge kelmeıdi. Áıel erine jan-tánimen adal bolsa, ol onyń ómirlik jan joldasy bola alady. Áıel óz kúıeýi týraly eshqashan eshkimge tis jaryp jamandamaýy kerek. Tipti jamanat oılamaýy da tıis. Eri týraly jaman oı – ózi otyrǵan butaqty aralaý degen sóz. Erine tek jaqsy minezdeme berip, kózinshe maqtaýy tıis. Jaqsy is-áreketin baıqap, sony el aldynda kórsetýi qajet. Ózi eriniń boıynan kórgisi kelgen ár qasıettiń juqanaǵyn baıqasa, sony tilge tıek etýi mańyzdy.

Áıel óziniń kúıeýin syılap, shabyttandyryp otyrsa, eriniń tek jaqsy minez-qulqyn kórýdi, maqtaýdy úırense, er adam otbasynda sheshim qabyldap, qoǵamdaǵy isterge belsene atsalysatyn bolady.

Baǵyný, tyńdaý, sabyrly bolý, meıirim syılaý, otbasyn gúldendirý – áıeldiń mindeti. Er adam áıeliniń sabyryn boıyna sińiredi. Er kisi qýanysh, iskerlik pen maqsatshyldyq úshin jaýapty. Úı ishiniń aýa-raıy áıelge táýeldi. Áıel symbatty, kútýli, taza, sulý bolýy kerek. Neshe túrli áshekeı taǵyp júrgeni abzal. Úıde de, túzde de jaqsy kıinip júrgeni durys. Áıelge eriniń kózinshe ózin maqtaýyna bolmaıdy. Áıel óziniń ózimshildigin basqa áıelderdiń kózinshe kórsetse de jetkilikti.

Shyǵys danalyǵy boıynsha áıel adamnyń úıden tys jerde jumys istegeni quptalmaıdy. Jumys istese tek qyzyǵýshylyq retinde, aptasyna birneshe saǵat qana bólýi kerek. Áıeldiń jumysy – otbasy. Kúıeýi, balalary, úıi, týystarmen qarym-qatynasy. Eger er adam áıelin durys baǵyttaı alsa, onda ol otaǵasynyń túzý jolǵa túsip, tabysker bolýyna sebepshi bolatyn kúshke aınalady. Kúıeýi áıelin syılamasa, úıdiń berekesi qashady. Bir otbasynyń baqytsyzdyǵy árdaıym ekeýdiń enshisinde. Eger áıel erin syılamasa, ony jeńisterge shabyttandyrmasa, onyń boıynan osaldyq baıqasa – oǵan satqyndyq jasaǵany.

Úıdegi áıeli qanshalyqty syılasa, túzde er adamnyń abyroıy sonshalyqty bolmaq. Áıeldiń eń basty qasıeti – jumsaq daýysy. Áıel erine qaraǵanda áldeqaıda ımandy kelýi kerek. Úı – áıeldiń qorǵany. Onyń ishi-syrtynda bolyp jatqandy baqylaý, qadaǵalaý, kútip ustaý, uıymdastyryp, uıytqy bolý - áıeldiń mindeti. Er adam úıdiń tirligin maqtasa ǵana jasaıdy. Áıeldiń mindeti – ony jasaýǵa yntalandyrý. Áıel úıde kóp ýaqytyn ótkizedi. Sondyqtan kúsh-qýatyn úıden alady.

Eger eriniń minezin ózgertkisi keletinder bar bolsa, onda bul týraly oǵan aıtýdyń qajeti joq. Ony ózgertýdiń aldynda áıel óziniń kemshiligin túzep, ózin ózgertýdi qolǵa alsyn. Óziniń qýat-kúshin aqylmen jumsap úırense, bári ózgeredi.

Áıel urys-keris shyǵarýǵa, sharshap qalýǵa, mazasyzdanýǵa qaqyly. Erkektiń mindeti – áıeldiń tabıǵatyn túsiný. Áıel óziniń turaqsyz kóńil-kúıin baqylaýda ustap úırengeni abzal. Tózimdilik tanytýy, sabyrǵa jeńdirýi óte qajet. Er adam – ustazyn, áıel – erin tyńdaıdy.

 

Shynar Ábildá

Pіkіrler Kіrý