Áıeli kúıeýine sypaıy sóıleýi tıis

Musylman áıeldiń júziniń jylylyǵy sııaqty, sóziniń de jylylyǵy ımanynyń belgisi. «Imany bardyń belgisi, tilinen tamar shyrasy» dep Shortanbaı aqyn aıtpaqshy, sypaıy sóıleý – musylmandyq ádebi. Musylman áıeldiń erine iltıpatpen til qatýy erli-zaıyptynyń arasyndaǵy syılastyqtyń artýyna sebin tıgizbek. Úıine sharshap-shaldyǵyp jetken kúıeýine áıeliniń tátti tilimen, súıkimdi qylyqtarymen sharshaǵanyn umyttyryp, kóńilin jaýlaı bilgeni netken keremet deseńizshi. Mundaı baqytqa ıe bolǵan erkek syrttan shattyq izdeı me?

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir hadısinde: «Musylman er kisi jubaıyna súıispenshilikpen qaraǵanda áıeli de oǵan súıispenshilikpen qarasa, Alla Taǵala ekeýine de raqymdylyq nazarymen qaraıdy. Kúıeýi áıeliniń qolynan ustaǵan kezde ekeýiniń de saýsaqtary arasynan kúnálary tógiledi», – dep baıandaıdy. Hadısten kórip otyrǵanymyzdaı, erli-zaıyptylar bir-birine súıispenshilikpen qarap, qurmettese, sypaıy sóılep, jyly shyraı tanytsa – onda mundaı shańyraqty Alla Taǵala da nazaryna alyp, raqymdylyǵyna bólep, násibin arttyrmaq.

Sondaı-aq, musylman áıel kúıeýine buıryq berýden boıyn aýlaq salyp, sypaıy da, jyly sóıleýge ádettenýi kerek. Erterekte apa-ájelerimizdiń eriniń atyn da atamaı, «otaǵasy», «qojaıyn» dep ataǵanyn ózimizge úlgi etsek, nur ústine nur bolar edi.

Musylman áıel kúıeýine jekip uryspaýy, bostan-bosqa tartyspaýy kerek. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Óziniki durys bolsa da, ózgelermen talasyp-tartyspaǵan adamǵa jánnattyń shetinen úı beriletinine kepilmin. Qaljyńdap bolsa da, ótirik aıtpaǵan adamǵa jumaqtyń qaq ortasynan úı beriletinine kepilmin. Sondaı-aq minez-qulqyn kórkeıtken adamǵa peıishtiń tórinen úı beriletinine kepilmin», – degen[1].

Hadıste aıtylǵandaı, ózimizdiki durys bolǵan kúnniń ózinde de egesip, sóz jarystyrýdan aýlaq bolǵan jaqsy. Jalpaq tilmen aıtqanda «Eki eli aýzyna tórt eli qaqpaq» qoıyp, óziniń názik tulǵasyna laıyqty ornyn bilgeni jón. Áıel zaty erkekpen eregisip abyroı tappaq emes. Onyń ornyna aıtpaq bolǵanyn keıinge qaldyryp, yńǵaıy kelgende jaımashýaq áńgimelesý arqyly túsindirgen tıimdi.

Maǵaýııa ıbn Qarra ákesinen rıýaıat etken derekte: «Birde Omar ıbn ál-Hattabtyń jamaǵatqa arnaǵan qutpasynda «Allaǵa ıman keltirgennen keıin er-azamat jaqsylyqtyń eń kóbin jasaýshy – kórkem minezdi, ózi unatatyn jáne bala týatyn áıel. Al Allaǵa kúpirlik keltirýden keıin tili ashy, minezi nashar áıelden ótken jamandyq joq. Allamen ant etemin, olardyń ishinde olja retinde alynbaıtyn, ótemaqy retinde qutylýǵa laıyq áıelder bar» dep aıtqan[2].

Dinimizde qarǵys aıtýǵa tyıym salynǵan. Alda-jalda erli-zaıyptylardyń arasynda kóńilderine qaıaý túsip, urys-keris týa qalǵanda ósh alý maqsatymen aıtylatyn sózderdiń alǵashqy leginde qarǵys júredi.

Bir kúni Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) áıelderge bylaı deıdi: «Ýa, áıelder, sadaqa berińder, Alladan únemi keshirim tileńder, sebebi men tozaqtyqtardyń kóbiniń áıelder ekenin kórdim». Sol áıelderdiń ishinen bireýi: «Ýa, Allanyń elshisi, tozaqtyqtardyń basym kópshiligi nelikten biz bolamyz?» – dep suraıdy. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Sender qarǵysty kóp aıtasyńdar jáne kúıeýlerińe alǵystaryń joq», – deıdi[3].

Áıeldiń kúıeýin, balalaryn qarǵaýy ózi minip otyrǵan aǵashty keskenimen birdeı. Qarǵys tıip olardyń basyna jamanshylyq kelgen kúnde eń aldymen áıeldiń ózi qınalady. «Quryp qalǵyr», «qarań batqyr», «odan da óle qal» degen sekildi qarǵys sózderdiń kesiri birinshi bolyp áıeldiń ózine tıedi.

Áıel ashýly sátterinde de kúıeýiniń aldynda ózin-ózi ustaı bilýi qajet. Sonda abyroıy tógilmesi anyq. Osy turǵyda Aısha anamyzdyń (r.a.) ádeptiligin tilge tıek etýge bolady. Ol árdaıym asyl jarynyń aldynda ádepten ozbaıtyn. Buny myna hadısten kóre alamyz. Haziret Aısha anamyz bylaı deıdi: «Bir kúni Alla elshisi (s.ǵ.s.) maǵan «Men seniń ashýly ekenińdi ıa bolmasa kóńildi ekenińdi dereý bile alamyn», – dedi. «Ony qaıdan bilesiz?» – dep suraǵanymda, «Maǵan rıza bolǵan kezderińde: «Joq, Muhammedtiń Rabbyna ant eteıin» deısiń, al ashýlanǵan sátterińde: «Joq, Ibrahımniń Rabbyna ant eteıin» deısiń», – dep jaýap qatty. Sonda men: «Durys aıtasyz, Ýa, Allanyń elshisi. Alaıda men tek qana sizdiń esimińizdi atamaımyn», – dedim[4]. Kórip otyrǵanymyzdaı, Aısha anamyz kúıeýine renjigen sátterinde de oǵan ádepsizdik tanytpaǵan. Atyn aýyzǵa almaý arqyly ǵana renishin sypaıy túrde bildirgen. Biraq ómirlik qosaǵynyń atyn júreginen esh óshirmegen. Ózi de «Tek qana esimińizdi atamaımyn» deý arqyly aqyl-esten adamdy jurdaı etetin ashýly sátterde de kúıeýine degen súıispenshiliginiń júreginde sol qalpy saqtalatynyn meńzegen edi.

Shámshat Ádilbaeva

[1] 75 Tırmızı, Bırr, 58
[2] Baıháqı, Súnán, VII, 82-bet
[3] I. Janan, Hadıs ansıklopedısı, X-t., 94-b
[4] 78 Býharı, Nıkah, 108