Aıt namazy qalaı oqylady

03 maýsym 2019 28781 0
Оqý rejımi

Ábý Hanıfa mázhabynda oraza aıt namazy árbir musylmanǵa – ýájip. Ýájip bolýynyń basty sebebi – dúnıeden ótkenshe Muhammed paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) eshqashan aıt namazdaryn tastamaǵan ári jurtqa bul kúni namazǵa shyǵýlaryn buıyrǵan.

Úmmú Atııa bylaı deıdi:

«Oraza aıt kúni biz namazǵa shyǵýǵa buıyrylatynbyz. Tipti úıinde otyrǵan qyz bala da úıinen shyǵyp keletin. Tipti etekkiri kelgen áıelder de kelip, jamaǵattyń eń artynda turyp, tákpir aıtyp, duǵa etip, bul kúnniń berekeli ári (kúnádan) tazarý bolatynyna úmittenetin»[1].

Ibn Abbas (r.a.): «Oraza aıt namazynda Alla elshisimen (s.ǵ.s.), Ábý Bákir jáne Omarlarmen (r.a.) birge boldym. Barlyǵy oraza aıt namazyn qutpadan buryn oqydy»[2], – degen.

Aıt namazdarynyń durys oryndalý sharttary juma namazynyń sharttarymen birdeı. Mysaly: ýaqyttyń kirýi, jamaǵatpen oqylýy (aıt pen juma namazy jeke oqylmaıdy) sekildi sharttar. Tek qutpanyń úkimi budan tys. Iaǵnı qutpa juma namazy úshin shart bolsa, aıt namazy úshin súnnet qana jáne qutpa aıt namazynan keıin oqylady.

Aıt namazynyń ýaqyty kún naıza boıy kóterilgennen bastap, kún tas tóbege kóterilgenge deıin oqylady. Iaǵnı kún shyqqannan keıin jobamen jarty saǵat ótkennen bastap, besin namazy ýaqytynyń kirýine az qalǵanǵa deıin. Aıt namazyn oqyp jatqanda kún tas tóbege kóterilgen bolsa, namaz buzylady[3]. Aıt namazyn kún shyǵyp jatqan ýaqytta oqysa, namaz jaramsyz. Eger oraza aıt namazy, juma kúnge saı kelse, oraza aıt namazyn óz ýaqytynda, juma namazyn óz ýaqytynda oqıdy. Oraza aıt namazy, juma namazynyń ornyna júrmeıdi. Oraza aıt namazyn alǵashqy ýaqyty kire salysymen emes, biraz ýaqyt ótkizip oqý – mustahap. Kópshilik pitir sadaqasyn berip úlgerýleri úshin bul tıimdi.

AIT NAMAZYNYŃ OQYLÝY:

Aıt namazy eki rákattan turady. Azan men qamat aıtylmaıdy. Aıt namazynyń ózge namazdan ereksheligi, aıt namazynyń árbir rákatynda úsh tákbir aıtylady. Bul tákbirlerdi oryndaý – ýájip. Bul tákbirler birinshi rákatta qyraǵattan buryn, al ekinshi rákatta qyraǵattan keıin aıtylady.

Birinshi rákat: Imam namazdy bastaǵanda, aıt namazyna nıet etip «Allahý ákbar» dep tákbir alǵannan keıin, qolyn kindik tusyna baılap, «sýbhanaka» duǵasyn oqıdy. Jamaǵat ta: «Aıt namazyn oqýǵa nıet ettik, uıydyq ımamǵa», – dep nıet etedi de tákbir alyp, qoldaryn kindik tusyna baılaıdy da «súbhanaka» duǵasyn oqıdy. Artynsha ımammen birge úsh ret tákbir tartady. Imam eki qolyn qulaq tusyna aparyp «Allahý ákbar» dep daýystap birinshi tákbirdi alady da, qolyn kindik tusyna baılamaı eki jaǵyna túsiredi. Jamaǵat artynsha báseń daýyspen ımamnyń tákbirin qaıtalap, qoldy qulaq tusyna aparyp tákbir alyp, ımam sekildi qoldy baılamaı eki janyna túsiredi. Osylaısha ekinshi jáne úshinshi tákbir aıtylady. Imam úshinshi tákbirdi aıtqannan keıin qoldy baılap, ishteı «aǵýzý» men «bısmıllahty» oqıdy. Sosyn «Fatıha» súresi men qysqa súre nemese aıattardan daýystap oqıdy. Artynsha basqa namazdardaǵydaı rýkýǵ pen sájde jasalady.

Ekinshi rákat: Imam men jamaǵat ekinshi rákatqa turady, qol kindik tusyna baılanady. Imam «Fatıha» súresi men qosymsha bir súre daýystap oqıdy (jamaǵat únsiz turady). Artynsha birinshi rákattaǵy sekildi úsh márte tákbir alady, ár tákbirde (birinshi rákattaǵydaı) qoldy kindik tusyna baılamaı eki jaǵyna túsiredi. Tórtinshi márte tákbir aıtyp rýkýǵqa barady. Bul tórtinshi tákbir, rýkýǵtyń tákbiri bolyp sanalady. Artynsha sájde jasalady, sońǵy otyrysta «át-Tahııat» pen salaýat, duǵa oqylyp namaz tamamdalady.

Oraza qutpasyn oqý – súnnet. Namazdan keıin ımam minberge shyǵyp qutpa oqıdy. Qutpada Allaǵa shúkirshilik pen maqtaýlar, pitir sadaqasy jaıly aıtylǵannan keıin, «Allahý ákbar, Allahý ákbar, lá ılaha ıllallahý ýallahý ákbar, Allahý ákbar ýa lıllahıl-hamd» dep tákbir aıtady. Jamaǵat bul sózderdi ımammen birge báseń daýyspen qaıtalaıdy. Imam oraza aıt qutpasyn juma qutpasy sekildi ekige bólip, arasynda az kidirispen aıtady.

Oraza aıtta meshitke bara jatyp ishteı tákbir aıtylady. Meshitke kelgende, namazǵa turatyn ýaqytqa deıin jamaǵatpen tákbir aıtylady.

 


[1] Sahıh Buharı, 956
[2] Báıhaqı, Súnáný-kýbra, 3/297; Múslım, 3/18
[3] Qandaı da bir úzir (aıttyń birinshi kúni bolǵandyǵyna kúmándi kún, tabıǵı apattar t.s.s.) sebebimen aıt namazyn, aıttyń birinshi kúni oqylmasa, ekinshi kúni oqıdy. Alaıda úzirsiz ekinshi kúnge keshiktirse, ekinshi kúni oqylǵan aıt namazy jaramsyz (Týhfatýl fýkaha 1/166, Abdýlhamıd Tahmaz, fı saýbıl jadıd 1/324).

Pіkіrler Kіrý