AZAN MEN QAMATTAǴY HIKMETTER
Paıǵambarymyz (s.a.ý.) bylaı dedi: «Alla Taǵala azan daýysy esitilgen jerge deıingilerdi keshiredi. Azan daýsyn estigen barlyq nárse (qııamet kúni) oǵan kýálik etedi». (Músnád Ahmed ıbn Hanbal)
Azanshy belgili ýaqytta azan shaqyryp, namaz ǵıbadatyna musylmandardy shaqyrady. Alǵash sózinde ‘Allahý ákbár’ dep Allanyń ulylyǵyn tórt qaıtalaıdy. Munymen adamdar aınalysyp jatqan nárseden Alla Taǵalanyń joǵary, uly ekenin, teńdessiz qaqpasynyń qaı jaǵynan da bet túzeýge laıyq ekenin barshaǵa jarııa qylady.
Sosyn ‘Áshhádý án lá ıláhá ıllál-lah’ arqyly Alla Taǵalanyń birligin eki márte kýálik etip, dúnıe jáne aqyret muqtajyn beretin tek Alla ekendigin eske salady. Budan keıin eki ret ‘Áshhádý ánná Muhammeden Rasýlalla’ deıdi. Munymen Paıǵambarymyzdyń (s.a.ý.) paıǵambarlyǵyna kýálik etip, qaıyrly istiń bárinde Alla men quldarynyń arasynda dánekershi bolǵan Paıǵambarymyzdyń (s.a.ý.) aıtqandaryn oryndaýdy jáne myna namaz ǵıbadaty da sonyń jetkizgeni ekenin eskertedi. Sońynda eki ret ‘Haııá alás-salah’ (Namazǵa kelińder) dep, namazǵa turýǵa úndeıdi.
Oı elegine salyp budan mynany ańǵaramyz: “Áı, adamdar, Rabbylaryńnyń kez kelgen úlkennen áldeqaıda uly ekeni anyq. Sondaı-aq jibergen tańdaýly paıǵambary Allaǵa qulshylyq etý jolyn kórsetken. Qazir osy uly ǵıbadatqa bet buryp, Alla Taǵalaǵa duǵa etip, jalbaryńdar, sonyń arqasynda talap-tilekterińe qaýyshyńdar.” Bul tilekterdiń eń bastysy salaýat, azaptan qutylý. Bes ýaqyt namazda osy ıgi tilekti jaqsylap baqylaý/saqtaý bolǵandyqtan, sosyn azanshy eki márte ‘Haııá alal-Fálah’ (salaýatqa kelińder) deıdi. Azanshy osy aqıqattardy daýsyn kótere aıtqan soń musylmandardyń talap, tileginiń eń mańyzdysy bolǵan Allanyń rızashylyǵy úshin taǵy eki ret tákbir aıtyp táýhıd sózimen azandy bitiredi.
Azanshy aıtqan múbárak sózderdi estigen musylmandar bolsa, ony qaıtalaıdy, sóıtip ony quptap, qabyl alýmen qatar, tıisti mindetin oryndaıtynyn ashyq aıtý bolyp sanalady.
Budan keıin namaz oqý úshin bir jerge jıylǵanda azanshy qamettiń sońyna jaqyndaǵanda eki ret ‘Qad qamátıs-salah’ (namaz bastaldy) dep, birden namazǵa turý kerektigin bildiredi.
