AZAN JÁNE QAMATTYŃ ÚKIMDERI QANDAI?
Suraq: Azan jáne qamattyń úkimderi qandaı?
Jaýap: Azan jáne qamat
S: Sharıǵatta azannyń úkimi qandaı?
J: Bes ýaqyt namaz ben juma namazyna azan aıtý bekitilgen súnnet. Basqa namazdarǵa azan aıtylmaıdy. Aıt, súnnet, tasattyq , kún tutylý, janaza namazdaryna azan aıtylmaıdy.
S: Azannyń sózderi qandaı?
J: Azannyń sózderi tómendegideı: Allahý ákbar! Allahý ákbar! Allahý ákbar! Allahý ákbar! Áshhádý ál-lá ıláhá ıllallah! Áshhádý ál-lá ıláhá ıllallah! Áshhádý ánná Mýhammadar-Rasýlýllah! Áshhádý ánná Mýhammadar-Rasýlýllah! Haııa alás-sala! Hııa alás-sala! Hııa alál-fáláh! Haııa alál-fáláh! Allahý ákbar! Allahý ákbar! Lá ıláhá ıllallah! S: Munan basqa qosymsha sózder aıtylmaı ma?
J: Iá, tań namazynyń azanynda «Haııa alál-fáláhtan» soń «Assalatý haırým mınán-náým» dep eki ret aıtylady.
S: Azan sózderin jaı bir qaıtalap, sosyn ekinshi ret daýystap qaıtalasa bola ma?
J: Ábý Hanıfa mazhabynda mundaı úrdis joq.
S: Qamat qalaı aıtylady?
J: Adamdar jamaǵat namazyna turǵan kezde azanshy azan sózderine «Qad qamatıs-sala» sózin qosyp eki ret qaıtalap aıtady.
S: Azan men qamattyń aıtylýyndaǵy ózgeshelikter qandaı?
J: Azandy sozyp, al qamatty sozbaı, tezdetip aıtady.
S: Qubylaǵa qarap turyp aıtý kerek pe?
J: Iá. Qubylaǵa qarap turyp aıtý Paıǵambarymyzdyń (s.a.s.) kezinen qalǵan.
S: Azan sózderin aıtqanda qozǵalý kerek pe?
J: Iá. Azanshynyń júzi «Haııa alás-salany» aıtqanda solǵa burý mustahab.
S: Azan aıtqanda eki saýsaǵyn qulaqtaryna tyǵyp turýdyń úkimi ne?
J: Bul azan aıtýdaǵy súnnet is. Paıǵambarymyz (s.a.s.) óziniń azanshysy Bilálǵa (r.a.): «Daýsyńnyń kóterińki shyǵýyna sebep bolady»,– dep osylaı isteýdi buıyrǵan.
S: Qaza bolǵan namazdarǵa azan, qamat aıtyla ma?
J: Qaza namazdarǵa azan aıtylyp, qamat túsiriledi. Kóp namazdar qaza bolyp, bir ýaqytta oqylatyn bolsa birinshisine azan, qamat aıtylady, qalǵandaryna qalaýy biledi. Qalasa azan shaqyrady nemese qamatpen shekteledi.
S: Dáretsiz halde azan, qamat aıtýǵa bola ma?
J: Azan shaqyrý men qamat aıtqanda dáreti bolǵany durys. Dáretsiz azan shaqyrýǵa bolady, al qamat aıtý mákrýh. Sondaı-aq, azandy júnip halinde shaqyrý mákrýh.
S: Júnip bolǵan jaǵdaıda azan, qamat aıtýdyń úkimi qandaı?
J: Azanyn qaıtalap aıtý kerek. Qamaty qaıtalanbaıdy.
S: Jas bala shaqyrǵan azan durys bola ma?
J: Iá. Aqyl-esi túzý, estııar balanyń azany durys bolyp esepteledi. Azandy qaıtalap aıtýdyń keregi joq.
S: Namaz ýaqyty kirmesten buryn shaqyrylǵan azannyń úkimi qandaı?
J: Olaı etýge bolmaıdy. Erte shaqyrylsa qaıtadan shaqyrý kerek. Biraq ta Ábý Iýsýf tań namazynyń ýaqyty kirmesten buryn azan aıtýǵa ruqsat bergen.
Istochnık: http://fatua.kz/kz/post/view?id=283