AJALǴA ASYǴÝ NEMESE ÓMIRDI QIIý OŃAI MA?

Bul másele qoǵamnyń ózekti máselesine aınaldy. Dúrbeleńniń syry nede? Mamandar, psıhologtar, ustazdar, qoǵam qaıratkerleri, ult janashyrlary  tipti dárigerler de túrli pikir bildirýde. Tylsym dúnıeniń syryn kim uqqan? Bálkim bizge ıisi qazaqqa buǵan deıin beımálim bolyp kelgen ǵalamtordaǵy oıyndar bolýy da bek múmkin. Sebebi órimdeı balanyń ómirden baz keship ómirin ólimge qııýy buryn bolmaǵan edi.  Qazir elimizde mundaı qaıǵyly oqıǵa tipti jıilep ketti.

Medeıa sındromy

Álemde «Medeıa sındromy»  degen uǵym bar. Kóne Gretsııada Medeıa­nyń kúıeýine degen qyzǵanyshy óshpendilikke ulasyp, qos birdeı ulyn óz qolymen óltirdi.  Ǵasyr almasqanda «Medeıa sındromy» qaıtalanýda.

Tragedııa jelisi boıynsha óz kúıeýiniń satqyndyǵyn keshire almaǵan Medeıa aqyr sońynda óziniń týǵan balalaryn óltiredi. Medeıa kúıeýi Iasonnyń patshanyń sulý qyzyn ekinshi áıel etip almaqshy bolǵanyna qatty kúıinedi. Oılana kele Iason úshin eń úlken jaza ony urpaqsyz qaldyrý ekenin uǵynǵan Medeıa óz balalaryn ólimge qııady. «Medeıa» tragedııasy afına sahnasynda 438 jyl qoıylǵan edi. Bul tragedııa naǵyz shynaıy ómirdi sheber beınelegen týyndy bolýymen tarıhta qalǵan. Sebebi áıel quqyǵynyń taptalýy, kek pen yzanyń qylmysqa ákelip soǵýy qazirgi qoǵamda jıi oryn alýda.

Elimizde úsh birdeı perzentin terezeden laqtyrǵan áıeldiń oqıǵasy jurttyń tóbe shashyn tik turǵyzsa, Almatyda qos ulyn baýyzdaǵan ákeniń áreketin aıtýǵa aýyz barmaıdy. Sonda aınalyp kelgende munyń bári qoǵamnyń asqynǵan derti deýge bolady.

Eske salsaq, bıyl Jambyl oblysynyń Túımekent aýylynyń eki balasy óz ómirimen qosh aıtysty. SMARTNEWS.KZ saıtynyń habarlaýynsha, oblystyq prokýratýra jasóspirimderdiń ózine qol salyp qaıtys bolǵany týraly jelide taraǵan aqparatty rastady. Buǵan deıin Almatyda eki oqýshy qyz toǵyzynshy qabattan qulap mert boldy.  Bul oqıǵalardyń oryn alýyna áleýmettik jeliniń áseri bar ekenin mamandar joqqa shyǵarmaıdy.  Tipti álem halqy  osy máselege nazarǵa aýdarýda.

Máselen, Norvegııa elinde 15 jasqa tolmaǵan balalarǵa áleýmettik jelini qoldanýǵa tyıym salǵaly jatyr. Norvegııalyq BAQ-tyń zertteýi boıynsha, toǵyz jastaǵy balalardyń jartysynan kóbi, on jasar balalardyń 58 paıyzy jáne on bir jastaǵy balalardyń 72 paıyzy qazirdiń ózinde áleýmettik jelilerdi paıdalanady. Norvegııa úkimeti  qosymsha shara engizýge ýáde berdi. Olardyń qatarynda jeke derek týraly zańǵa áleýmettik jeli qoldanýshylarynyń jeke deregin óńdeýge kelisim berý úshin keminde 15 jasta bolýyn talap etetin ózgertý engizý, sondaı-aq áleýmettik jeli úshin jasty tekserý júıesin ázirleý bar.

Elimizde áleýmettik máseleni baqylaý jaıyn májilis depýtaty Juldyz Súleımenova másele etip kóterip júr.

– Sońǵy kúnderi balalarymyzdyń óz-ózine qol jumsaý faktileri qoǵamnyń qatty alańdaý­shylyǵyn týdyrýda. Bul jantúrshigerlik qaıǵyly jaǵdaılar eshkimdi beı-jaı qaldyrmaǵany anyq. Aıdyń-kúnniń amanynda jelkildep ósip kele jatqan órenderimizden aıyryldyq.  Al endi osy qylmysqa ıtermelep otyrǵan áleýmettik jeli men messendjer ekenin ashyq aqparat kózinen oqýdamyz. Olar sanasy áli bekimegen jetkinshekterimizdiń psıhıkasyna teris áser etetin quralǵa aınaldy. Birde-bir otbasy budan ózin saqtandyra almaıdy. Memleket tarapynan zań deńgeıinde býllıng, ózin-ózi óltirýge májbúrleý sııaqty áreketke qarsy qylmystyq jaýapkershilik engizildi. Biraq qazirgi jaǵdaı munyń jetkiliksiz ekenin kórsetedi. Biraq eń bastysy muny men ustaz, ana, depýtat retinde aıtamyn – memleket pen qoǵam áleýmettik jeliler men messendjerlerdiń ákimshilerinen taralyp jatqan aqparatqa baqylaýdy kúsheıtýin talap etýi qajet dep sanaımyn. Taralyp jatqan zańsyz, zııandy, búldirshinderdiń sanasyn ýlaıtyn júktemege baqylaýdy oqys kúsheıtýdy qatań talap etý kerek. Olar «memorgannan quqyqtyq turǵydan negizdelgen talap-aryz kútip otyrmyz» dep syltaýratpaı, qaýipti kontenttiń taralýyna jol bermeý úshin ózderiniń jumys algorıtmin ózgertýi tıis. Sheteldik tájirıbe kórsetkendeı, shyndap kelgende bul áleýmettik jeliler men messendjerler ıeleriniń qolynan keletin sharýa. Jekelegen kontentke tosqaýyl qoıýǵa qol jetkizý múmkin bolmaıtyn bolsa, onda naqty zań buzǵan áleýmettik jeli nemese messendjer buǵattalýy tıis. Barlyq ata-analar men pedagogıkalyq qaýymdastyq meni qoldaıdy dep oılaımyn, – dep óz pikirin ashyq bildirdi.

Psıholog ne deıdi?

Osy taqyrypty jete zerttep júrgen psıholog Symbat Ábdrahmanova otbasynda ata-ana men balanyń qarym-qatynasy mańyzdy ekenin aıtady.

– Jyl saıyn álemde sýıtsıd saldarynan shamamen 800 myń adam ómirden ótedi. Bul dúnıe júzinde ár 40 sekýnd saıyn 1 adam óz-ózine qol salady degendi bildiredi. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymynyń málimetinshe, Qazaqstan álemdegi sýıtsıd deńgeıi eń joǵary elderdiń qataryna kiredi.

2012 jyly BUU balalar qorynyń OShE/TMD boıynsha aımaqtyq keńsesi, «Trans/MonEE» málimetteri boıynsha elimizdegi jastar arasyndaǵy sýıtsıd kórsetkishi TMD, Ortalyq jáne Shyǵys Eýropa elderi arasynda 2-orynda bolsa, 2019 jyly DDU málimeti boıynsha 19-orynǵa tómendegen. Óz-ózine qol jumsaý saldarynan bolatyn ólim-jitimniń basym bóligi 18 ben 29 jas aralyǵyndaǵy jastar arasynda kezdesedi, bul eldegi sýıtsıdtiń jalpy sanynyń 80 paıyzyn quraıdy.

Ulttyq statıstıka agenttiginiń strategııalyq josparlaý jáne reformalar jónindegi bıýrosynyń 2022 jylǵy málimetterine kóz salsaq, aýyldyq jerdegi balalar men jasóspirimder arasyndaǵy óz-ózine qol jumsaý qaladaǵylarǵa qaraǵanda 25 paıyzǵa joǵary ekenin ańǵarýǵa bolady.

Psıhologtyń aıtýynsha, sýıtsıdtiń aldyn alý jobasyn alǵash bolyp 2015 jyly engizgen Qyzylorda oblysyn alatyn bolsaq, ár aýdanda tek 1 psıhıatr búkil aýdan halqyna qyzmet etedi. Bul óz kezeginde psıhıkalyq buzylysty der kezinde anyqtap, olardy súıemeldeýde, halyqpen aldyn alý jumystaryn júrgizýde qıyndyq týǵyzady.

– Taǵy bir másele – otbasyndaǵy ata-ana men bala arasyndaǵy qarym-qatynastyń álsizdigi. «Senimen bolashaq» respýblıkalyq ata-analar qoǵamdyq birlestigi ótken jyly respýblıka boıynsha 32 755 ata-ana qatysqan «Zamanaýı Qazaqstandyq ata-ana» atty zertteý júrgizgen edi. Zertteýge sáıkes, otbasynda tárbıelik máni óte mańyzdy – keshki áńgimelesý, ýaqytty sapaly ótkizý ádeti tek ata-analardyń 60%-ynda ǵana baıqalyp otyr. Bul – tek birge tamaq ishý, úıde birge bolyp, árkim óz tirligimen aınalysý degen sóz emes, tek ata-ana men balasy esh nársege alańdamastan ótetin sapaly ýaqyt, – deıdi bilikti maman.

Ómirdiń máni nege joǵalady?

Psıholog Baýyrjan Árenovtiń aıtýynsha, ómirdiń máni joǵalǵan kezde jasóspirimder sýıtsıdke barady.

– Sýıtsıdke ıtermeleıtin psıhologııalyq sebep pen áleýmettik-Ekonomıkalyq faktormen baılanysyn taldap kórelik. Sýıtsıd – adamnyń ózin ádeıi óltirýi. Adam sýıtsıdke ómiriniń máni joǵalyp, ary qaraı ne úshin ómir súrýi kerek ekenin túsinbegen kezde barady. Adamnyń ómir súrýdiń mánin joǵaltýyna áleýmettik-Ekonomıkalyq turaqsyzdyq áser etýi múmkin. Biraq bári adamnyń ómir súrýdiń mánin múmkin emes bolsa da, taba alýyna baılanysty,  –  deıdi ol.

Psıhologtyń pikirinshe, bul kezeńde otbasynda aqshanyń jetispeýi, ata-anasynyń ishkilikke salynýy nemese aýyr syrqatqa shaldyǵýy sııaqty qıyn jaǵdaı jasóspirimdi sýıtsıdke ıtermeleýi múmkin. Munyń bári jasóspirimniń ótpeli kezeńnen ótýin qıyndatady, sýıtsıdke ulasatyn kúızelis bastalýy múmkin. Sońynda jasóspirimge tán qyz­balyqpen sýıtsıdke barýy múmkin. Mundaı sátte oǵan onyń ishki dúnıesi men júıkesiniń psıhıkalyq ornyqtylyǵy, jaqyndary tarapynan kórsetiletin syrtqy áleýmettik demeý kómektesedi.

Bizdiń aımaqtyń statıstıkasy da kóńil kónshitpeıdi. Bıylǵy jyldyń ózinde ózin-ózi ólimge ıtergender sany 39-dy quraıdy. Onyń 16-sy qala turǵyny bolsa, 23-i aýyl azamattary.  Bir aıta keterligi, ózin-ózi qurban qylǵandar qatary aýylda kóbeıgenin aıtyp, psıhologtar dabyl qaǵyp otyr.

– Eń aldymen, aýyldyq jerdegi halyqtyń psıhıkalyq densaýlyqqa jetkilikti kóńil bólmeýi men psıhıkalyq máselede kómek suraý daǵdysynyń joqtyǵy jıi kezdesetinin ashyq aıtýymyz qajet. Bir jaǵynan halyq arasynda psıhologqa júginý «uıat», «psıhologterge psıhıkalyq aýytqýy bar adamdar ǵana barady» degen túsinik bar bolsa, ekinshi jaǵynan aýyldyq jerde halyqtyń kóbi bir-birin tanıtyndyqtan ózgeler jeke qupııasyn bilip qoıady degen qorqynysh bar.

Taǵy bir sebep retinde psıhıkalyq densaýlyq salasyndaǵy mamandardyń tapshylyǵyn aıtýǵa bolady. Aýdandarda psıhıkalyq buzylystarmen tikeleı jumys isteıtin psıhıatr dárigerler sany jetkiliksiz.

Saýalnama málimetteri kórsetkendeı, aýyl jastarynyń 38,3%-y óńirde bos ýaqytty tıimdi ótkizetin mekemelerdiń joqtyǵy týraly aıtqan. Saýalnamaǵa qatysqan jas­tardyń jartysy Túrkistan (52,3%), Sol­tústik Qazaqstan oblystarynda (51,9%) osyndaı mekemelerdiń joqtyǵyn atap ótse, osyǵan uqsas jaǵdaı Qyzylorda (38,9%) jáne Almaty oblystarynda (32,2%) da baıqalady. Aýyl jastarynyń tórtten bir bóliginen kóbi (43,5%) jergilikti qoǵamdyq oryndardyń jaǵdaıyna qanaǵattanbaǵan – (8,9%). Rasymen, aýyldyq jerlerde úıirmeler, jastar baratyn ádemi jerler az. Elimiz boıynsha jastarmen jumys isteıtin jastar resýrstyq ortalyqtary da aýdan ortalyqtarynda ornalasqan. Al jetkinshekterdiń bos ýaqytynyń durys uıymdastyrylmaýy adamnyń qarym-qatynas daǵdylarynyń damymaýyna alyp kelip, onyń kóńil-kúıine áser eteri sózsiz, – deıdi psıholog.

Sharıǵat ne deıdi?

Sharıǵatta da adam Allanyń úkimimen ǵana baqıǵa attaný kerek dep anyq jazylǵan.   Din ókilderiniń pikiri de osy baǵytta órbıdi.

– Óz-ózine qol jumsaý Islam dininde aýyr kúnáǵa jatady. Óıtkeni, jandy berýshi de, alýshy da – Alla. Sondyqtan sýıtsıd jasaǵan adam Alla Taǵalanyń isine aralasqan bolady. Hadıste «Temirmen nemese basqa bir zatpen ózin-ózi óltirgen adam tozaqta sol zatpen qaıta-qaıta azaptalady» deıdi.

Dinı senim boıynsha, ózine qol jumsamaq bylaı tursyn, óz basyna ólim tileýge de bolmaıdy. Muny hadıste «Eshbir musylman ózine ólim tileýshi bolmasyn! Bile bilseńder, musylmannyń ǵumyry uzarǵan saıyn saýaby kóbeıe beredi» dep túsindiredi.

Sondyqtan basyna kelgen qaıǵy-qasiret nemese qandaıda bir qıyndyq sebepti ómirdi sýıtsıdpen aıaqtaý musylmannyń isi emes! Kerisinshe, ómir synaqtardan turatynyn túsinip, jaqsylyqqa kenelse shúkir etip, jamandyqqa tap bolsa sabyr etip, jaqsylyqtan úmitin úzbeı ómir súrý naǵyz musylmannyń qasıeti, – deıdi oblystyń bas ımamy Dastan Qurmanbaev.

Dana halqymyz «jaqsy sóz jarym yrys» dep beker aıtpaǵan. Qazirgi aqparattyq zamanda adamdar jaman habardy taratýǵa daıar turady. Buryn ata-babalarymyz jamanshylyqty kóp taratpaı, búrke­melep jetkizgen.  Munyń da yqpaly bar bolar.

Qalaı desek te, ajalǵa asyq­qan­dar sanyn jasóspirimder kóbeıtip otyrǵany qynjyl­tady.

Gaýhar ASQARQYZY