Bala bolmysyn ashatyn «sıqyrly» kilt

Áke bolý – baqyt, sonymen birge, úlken jaýapkershilik, ıaǵnı balanyń taǵdyry úshin zor jaýapkershilikti sezine bilý degen sóz. Ákeniń moınyndaǵy jaýapkershilik – bul perzenttiń ata-anasyn jaqsy kórip, olardyń ózine degen meıirimi men mahabbatyn sezinip ósýi úshin qajet dúnıe, qala berdi balanyń óz-ózine degen senimdilik, qadirleý sııaqty qasıetterin damytatyn, ony tolyqqandy azamat qylyp qalyptastyratyn mańyzdy faktor. Munyń jas analarǵa da tikeleı qatysy bar. Bala ata-anasynan jónsiz qataldyq kórip, sonyń saldarynan ózin olarǵa kereksizbin dep sezinetin bolsa, ómirdegi óz ornyn izdeı kele esirtki ne ishimdikke áýestenip, jaman ortaǵa tap bolýy yqtımal. Degenmen, bala tárbıesi – árbir ákeniń qolynan keletin ári qarapaıym jaıttardan turatyn jaýapkershilik. Sonymen...

DERBES ÝAQYT BÓLÝ

Balanyń óz-ózine degen senimdiligi men qurmeti áke-shesheniń oǵan bólgen ýaqytymen tyǵyz baılanysty. Búgingi kúnniń problemasy – ákeniń balasyna bir aýyz ónegeli sóz aıtýy bylaı tursyn, balabaqshada jattap kelgen táp-táýir jattaýyna qulaq túrýge qulqy joq. Sebep – bala-shaǵa baǵý, otbasyn asyraý. Bala-shaǵa úshin jumys isteıdi, biraq balaǵa ýaqyt bólmeıdi. Paradoks.

IS SÓZDEN ÓTIMDI

Statıstıkaǵa sensek, ata-ana balasyna táýligine eki myńǵa jýyq márte buıyra sóıleıdi eken. Budan «Bala ata-anasyn tyńdamaıdy ma?» degen zańdy saýal týyndaıdy. Alaıda, balaǵa daýys kóterip, urysa bergennen góri ózińizden «máseleni túbegeıli qalaı rettesem bolady?» dep surańyz. Máselen, balaǵa «kirjýǵysh mashınaǵa shulyǵyńdy túıip tastama» dep únemi urysa bergenshe, tek túıilmegen shulyqtardy jýyńyz. Bala ózi-aq túsinedi. Áreket sózden tıimdi.

ÓZ KÚShINE ARQA SÚIEÝ

Balany úıdiń sharýasyna aralastyryp, áriden úıretpeseńiz, ol ózin dármensiz jáne olaq sezinip ósedi. Balaǵa birshama erkindik berińiz. Nendeı nársege qabileti bar, epti ekenin, qandaı sharýa qolynan keletinin baıqap kórińiz. Istegeni sizge jaqsy, bilgeni ózine jaqsy degendeı, balańyzǵa jas ereksheligine baılanysty jumystar berip, eńbekke erte kezden baýlı berińiz. Ári qol uzartar qolǵanatyńyz bolmaq. Máselen, 5-6 jasar bala janyńyzda turyp jemisterdi jýa alady.

SALDARYN TÚZETÝ

Usaq-túıek zattarda balanyń árbir is-áreketine aralasa berý ony óz betinshe sheshim shyǵarý jáne jaǵdaıdy retteýdiń jolyn izdeý sııaqty múmkindikten maqurym etedi. Ádette, másele tym sozylyp ketpesin dep, ata-anasy bolǵan soń  aralasyp ketip jatamyz. Biraq, jaǵdaı qazir tez rettelgenimen, keıin balamyzdyń osy tektes jaǵdaılarmen áli talaı márte betpe-bet keletinin umytyp ketemiz. Máselen, bala dastarqanǵa ydysyn alyp kelýdi umytsa, ózi baıqap, sony alyp kelgeninshe lám-mım demeńiz. Bul balany kelesi joly muqııat bolýǵa jáne uqyptylyqqa úıretedi.

QISYNDY JAZA

Balanyń «balalyǵy» úshin alǵan sazaıynyń áseri ádette keıin óse kele ǵana baıqalady. Sondyqtan, balany á degende «taıaqpen» tárbıeleý durys emes. Bala ár qateligin túzesin, ony keleside qaıtalamasyn deseńiz, dereý «taıaq» ala júgirmeı, qısyndy jolmen jazalańyz. Máselen, otbasymen saıabaqqa baratyn kezde bala kólikke keshigip minse, balany bir apta boıy «úı qamaýynda» ustap jazalaý qanshalyqty tıimdi? Kerisinshe, mundaı jaza balany narazy ete túspeı me? Al endi, jónsiz «erkeligi» men jańsaq qylyǵyna jarasa bir sharýany júktep, «jumystyq jaza» berý qaı jaǵynan bolsa da tıimdi ári paıdaly.

«QAQTYǴYSTYŃ» ALDYN ALÝ

Bala júıkeńizdi «synamaq» bop qatal nemese dóreki sóıleı bastasa, eń durysy - kelesi bólmege ketip qalyńyz. Odan da durysy - «Menimen jóndep sóıleskiń kelse, kelesi bólmede bolamyn» dep shyǵyp ketińiz. Alaıda, balańyz sizdi ashýly nemese «jeńilgen» kúıde shyqqanyńyzdy kórmesin.

BALA MEN BALALYǴY ARASYN AJYRATÝ

Eshqashan balańyzǵa «jamansyń» degen sarynda dattaýshy sózderdi aıtýshy bolmańyz. Bul onyń bolmysyna, balalyq sanasynyń qalyptasýyna keri áser etedi. Balaǵa jumsaq, jyly sóıleńiz, aq paraqtaı taza sanamen jumys jasap jatqanyńyzdy bir sátke de umytpańyz. Sondyqtan, balany jaqsy kóretindigińizdi, alaıda, onyń bul áreketi jaman ekenin uǵyndyryńyz. Sonda bala ózine erekshe senimdi bolady ári ata-anasynyń ony jaqsy kórýi shartty túrdegi súıispenshilik emes ekenin túsinedi.

JUMSAQTYQ PEN QATALDYQTYŃ ÚILESIMI

Elestetip kórińiz, bes jasar qyzyńyz tańerteń baqshaǵa barar kezde syrt kıimin kımeı júrip aldy. Keıin kólik ishinde qınalyp kıinýge májbúr boldy. Búgin tańerteń dál sol jaǵdaı qaıtalanaıyn dep tur. Sol kezde siz: «Syrt kıimińdi kı, áıtpese keshegideı kólikte kıesiń» dep aıtyńyz. Taǵy kımese, qyzyńyzdy úıden bar ákelik meıirimmen kóterip shyǵyńyz. Aıtpaqshy, balany súıispenshilikpen jigerlendirdińiz be, álde qorqytyp pa? Sol jaǵyn baıqańyz.

JYLDAM NÁTIJE KÚTPEŃIZ

Ata-ananyń kóbisi balany meılinshe tez jáne jyldam túzetýge jáne tárbıeleýge asyǵyp turady. Árıne, bul áreket balaǵa oń áser bermeıdi. Balanyń ishki dúnıesine birshama aýyr tıedi. Balanyń bolashaǵyn oılasańyz, sabyrly bolyńyz.

ÝÁDEŃIZDE TURYŃYZ

Mysaly, balańyzǵa «balmuzdaq alyp bermeımin» dep aıtsańyz, jylasa da, jer tepsinip jatyp alsa da, ýádeńizdi buzbańyz. «Alyp beremin» dep bergen ýádeńizdi de oryndaı bilińiz. Sonda bala sizdi aıtqan sózin oryndaıtyn áke retinde qurmetteı bastaıdy.

Musa Erbatyr