Bala tárbıesi – besikten

09 qazan 2020 396 0
Оqý rejımi

Adamzat tarıhyna zer salsaq, qaı kezeńde, qaı qoǵamda bolmasyn, bala tárbıesiniń ózekti bolǵanyn kóremiz. Álbette, bul taqyryp áli kúnge deıin ózekti ári budan keıin de ózektiligin joǵaltpaıdy. Qundylyqtarynyń ómirsheńdigimen erekshelengen ıslam dini de otbasy ınstıtýtyna, sonyń ishinde bala tárbıesine qatty mán beredi. Bala – ata-ana úshin úlken nyǵmet, kóziniń nury, júreginiń qýanyshy. Sondyqtan da kez kelgen ata-ana urpaǵynyń salıqaly, tárbıeli bolǵanyn qalap, bar meıirimi men jylýyn tógeri sózsiz. Degenmen, balanyń iship-jeıtin tamaǵyna mán bergenimiz sekildi rýhanı azyǵyna da mán berýimiz qajet. Tamaqtanýy  nashar bolǵan balanyń fızıkalyq turǵydan álsiz bolatyny sııaqty, rýhanı dúnıesi jutań tartqan urpaqtyń sońy jaqsylyqqa aparmasy anyq.

Balanyń tárbıesine baılanysty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir ósıetinde bylaı deıdi: «Ár bala (ıslam) jaratylysymen týady.Biraq ata-anasy ony ıa ıahýdı qylady nemese hrıstıan nemese otqa tabynatyn qylady». Taǵy bir hadısinde eki dúnıe sardary (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Kimde-kimniń bir qyzy bolsa, ol qyzyna ıslam tárbıesin berse jáne tárbıesin tolyqtaı oryndasa, oǵan halal taǵamdar berip jáne Allanyń ózine bergen nyǵmetterinen oǵan da berse –   ol qyz ákesin jáhannamnan qorǵaýǵa járdemshi bolady ári jánnátqa barýyn jeńildetedi».

Kúlli adamzat balasyna úlgi bolar ustaz retinde jiberilgen Muhammed paıǵambarymyz (s.ǵ.s) balalaryna árdaıym ákelik jylýlyǵy men meıirimin kórsetken. Balalaryna meıirimdilik tanytpaǵannyń meıirimnen jurdaı ekendigin aıtqan.

Osy oraıda, bala tárbıesine kirispes buryn sábılik bolmystyń qandaı ekendigin eskergen jón. Jas bala kórgenin birden qabyldaıdy. Óıtkeni ol qoldanylmaǵan dybys taspasy sekildi. Taspa qalaı estigen nársesin birden qabyldaıtyn bolsa, bala da dál solaı estigen jáne kórgen nársesin birden qabyldaıdy. Durys tárbıe bermegen ata-ana erteń balasynyń buzyqtyǵy úshin suralady. Bala tárbıeleýdegi basty ólshem – jaqsy úlgi bolý. Fotoapparat aldynda ne bolsa sony qatesiz túsiretini sııaqty bala da dál solaı ata-anasynyń jaqsy jáne jaman áreketterin, aıtqan sózderin qaǵyp alady. Qolynda temekisi bar áke balasyna «temeki shekpe» dese, qumar oıyn oınaıtyn áke balasyna qansha jerden «qumar oınama» dese de, bul tek aýada qalyqtaǵan daýys qana bolyp qalmaq.

Balaǵa qatysty aıtatyn dúnıe kóp, sol oılardy barynsha syıdyrý úshin tárbıeleýdiń tártibi men ádebin satylaı sanamalaǵandy jón kórdik. Álbette, tómendegi árbir pýnktke qatysty Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ómir jolynan mysaldar, hadıster men aıattar jetkilikti.

  1. Bala týǵanda qulaǵyna azan shaqyrý
  2. Jaqsy esim qoıý
  3. Quran men sharıǵat negizderin úıretip, ımandylyqqa baýlýdy bastaý
  4. Balalaryn súıýde alalamaý, bárine birdeı qaraý
  5. Kórkem minezdilikti dáripteý. Jalqaýlyq, jasyqtyq syndy jaman qasıetterdiń zardabyn túsindirý.
  6. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ómir joly men ıslamǵa eńbegi sińgen ǵalymdardyń qaldyrǵan izinen syr shertip otyrý.
  7. Ortasyna kóńil bólý.
  8. Ata-anasyn syılaýǵa, basqalarmen jaqsy mámile jasaýǵa, otansúıgishtikke baýlý.
  9. Ǵylym-bilimge yntalandyrý
  10. Ómirine qajetti mashyqtar men mamandyqtardy ıgertý
  11. Uly er, qyzy boı jetken soń jaqsy jar tańdaýyna kómektesý.

Qadap aıta keter bir jaıt, ıslamı qundylyqtardy dalalyq mádenıetimen tamasha úılestire bilgen ata-babalarymyz da bala tárbıesine erekshe mán bergen. «El bolamyn deseń, besigińdi túze» dep, eldiń erteńi eń aldymen búgingi sábıge beriler tárbıege baılanysty ekenin tereń túsingen. Alla Taǵala sol ata-babalarymyzdan jalǵasqan izgilik jolyn úzbeı, halqymyzdyń besigine qut-bereke darytqaı!

Qalıjan Zańqoev 
«Rahymqyzy Raısa Ana» meshitiniń bas ımamy

 

Pіkіrler Kіrý