BALA TÁRBIESINDEGI 9 QAǴIDA
Jaratýshy Allanyń jerdegi uly týyndylarynyń biri – adam. Adam syrttaı bir-birine uqsamaǵany sekildi ishki dúnıeleri de uqsamaıdy. Bir kúnniń astynda bir aýany jutyp, bir qara jerden nár alsa da, adamdar ártúrli bolady. Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) hadısinde: «Árbir jan ómirge musylman bolyp keledi», – delingen.
Iá, bala dúnıege kelgende perishtedeı kúnásiz, appaq paraqtaı taza, pák bolady. Ýaqyt óte kele oǵan berilgen tárbıeniń nátıjesinde biri izgilik jemisin terse, endi biri qapasqa aparatyn buralań jolǵa túsedi. Bul – sábıge óse kele áser etýshi syrtqy faktorlardyń nátıjesi. Ol ata-anasy, jaqyndary, joldastary t.b. Bireýdi aldap arbamasa, fızıkalyq turǵyda basqaǵa áleýetin kórsetpese, balasy adam bolmaıtyndaı kóretin ata-analar bar. Olardyń oıynsha sypaıylyq, ádeptilik – álsizderdiń isi. Bul zamanda álsizderdi kúshtiler bıleıdi dep sanaıdy. Árıne, bul – qate uǵym. Bul zaman – fızıkalyq kúshtiń emes, ıntellekt kúshiniń zamany. Olaı bolsa balaǵa ne kerek? Asyl dinimizde bala tárbıesi jaıynda ne aıtqan? Endeshe, bala tárbıesindegi toǵyz qaǵıdaǵa toqtalyp ótsek.
Birinshi qaǵıda – ımanı tárbıe. Iaǵnı bir Allaǵa sený, ıman negizderin úıretý, Allaǵa serik qospaý sekildi durys senimde bolý adamnyń ómirlik ustanymyn bekemdeıdi. Ómirdiń kez-kelgen daýylyna, qıyndyqtaryna tótep bere alatyn rýhy bıik tulǵa bolyp ósip shyǵady. Allaǵa degen senim durys bolsa, pendeniń júreginde tynyshtyq ornap, júregi jaı tabady. Ómirinde bolýy múmkin qıyndyqtar, synaqtar ol úshin kezekti jattyǵý sekildi. Túnnen keıin kúnniń keletini sekildi qıyndyqtan keıin jeńildiktiń keletinine ıman keltiredi.
Ekinshi qaǵıda – jaqsy úlgi bola bilý. Kózin ashyp, bul ómirde alǵashqy qadam jasaǵan sábı úshin eń uly tulǵa – ákesi, anasy. Bul ómirde siz áke, ana atanǵan bolsańyz bilip qoıyńyz, ómirińizde jańa beleske qadam bastyńyz. Siz perzentińiz úshin eń jaqyn, beıkúná adamsyz, sizdiń árbir áreketińiz, sózińiz balańyzdyń baqylaýynda. Bala úshin myń sózden bir jaqsy is áldeqaıda ótimdi. Sondyqtan jaqsy ádetterdi bala boıyna sińirýde perzentimizge aına bolýǵa tyrysýymyz kerek. Ómirińizdi ózgertý kerek bolsa perzentińiz úshin ózgertýge tıissiz. Máselen, áli tili shyqpaǵan sábı, namaz oqyp turǵan ákesin kórip ósse, onyń namazǵa degen kózqarasy qandaı bolatynyn paıymdaı berińiz.
Úshinshi qaǵıda – jaýapkershilikke úıretý. Qazaqta «on úshte otaý ıesi» degen qanatty sóz bar. On jastan asqan balany atam qazaq úlken topqa qosyp, erte kezden qoǵamshyl qylyp ósirgen. Balanyń jastaıynan ártúrli otyrystarǵa qatysýy, úlkenniń batasyn alýy, qalyń toptyń aldynda óz oıyn aıta alýynyń tulǵa retinde qalyptasýyna áseri mol. Qazaq dalasynda talaı tulǵalar jas kezinen-aq ózderiniń kemeńgerligin
kórsetken. Áke-shesheniń balamen aqyldasýy, bir isti olarǵa tapsyrýy da mańyzdy. Istiń nátıjesine emes, oǵan bel býyp kiriskendigine baǵa berseńiz, qatelesse kinálámaı, tyǵyryqtan shyǵar jol kórsetseńiz, naǵyz janashyr áke bolǵanyńyz.
Tórtinshi qaǵıda – jigitke jeti óner de az. Kez kelgen paıdaly isti ıgerýge degen talpynys bolý kerek. «Jigitke jeti óner az» demekshi, qazirgi zaman musylmandary tek dinı bilimmen shektelmeı, zamanaýı tehnologııany meńgerip, jan-jaqty bilimdi bolýy tıis. Ánastan sahabadan jetken habarda Paıǵambarymyz (Allanyń oǵan salaýaty men sálemi bolsyn) bylaı deıdi: «Senderdiń jaqsylaryń – dúnıesin aqyretke, aqyretin dúnıege qaldyrǵandaryń emes. Bálkim eki dúnıeniń arbasyn birdeı ustaǵandaryń. Shyn máninde dúnıe aqyretke jeteleıdi». Qazirgi báseke zamanynda adam jan-jaqty bolýy tıis, ıgergen negizgi bilimine qosymsha basqa da ilimderdi, qabiletterdi qatar alyp júrýi – zaman talaby. Sol kezde ǵana siz naryqta suranysqa ıe óz isińizdiń mamany bola alasyz.
Besinshi qaǵıda – otansúıgishtik qasıetti sińirý. Týǵan elge, jerge, Otanǵa degen súıispenshilik − árbir jan úshin asa kıeli uǵym, ystyq sezim. Otan degenimiz – týyp-ósken otbasymyz, ata-anamyz, aýasyn jutyp, sýyn iship júrgen, keń-baıtaq atamekenimiz. Mine, osy týǵan el men jerge ıe bolý, amandyǵyn tileý – árbir musylmannyń dinı ári azamattyq boryshy. Otandy súıý – sózben ǵana júzege aspaıdy, ispen dáleldeýiń kerek. «Otannyń órkendeýine, gúldenýine men qandaı úles qostym?» degen saýal ár adamnyń kókeıinde bolýy kerek. Otandy súıý óz isińe degen mahabatyń, aıdyń sońynda alatyn jalaqyń úshin emes, ortaq iske degen úles úshin qyzmet jasaıtyn bolsa, el gúldenedi. Dáriger yqylaspen, janashyrlyqpen emdese, saýdager adamdy aldamasa, muǵalim balaǵa durys tálim berse, qazylar qara qyldy qaq jaryp ádil úkim shyǵarsa, dıplomat syrt elde Otanynyń abyroıyn asqaqtatsa, polıtsııa shyn qylmyskerdi abaqtyǵa japsa, Otanyn súıgen perzent bolar edi.
Altynshy qaǵıda – sóıleý mádenıetin qalyptastyrý. Adamnyń qoǵamda óz ornyn tabýy, kópshilik qurmeti men senimine ıe bolýy, kemel ǵumyr keshýi, ornymen, dámdi, dáıekti sóıleı bilýi, taýyp aıtatyn tapqyrlyǵy úlken ról atqarady. Óıtkeni aqyly kemel, kisiligi zor, bilimi mol, adam ǵana solaı sóıleı alady. Ondaı dámdi, qısyndy, qysqa qaıyratyn qyzyqty, aıshyqty da ádil sózdi halyq uıyp tyńdap, týra sóz qudaıy sóz dep toqtaǵan. Adam til arqyly ımanǵa kelip, musylman bolsa, til arqyly dinnen shyǵýy da op-ońaı. Til – adamnyń oıyn, sezimin basqaǵa jetkizýshi qural. Qýantatyn da – til, jylatatyn da – til. Tildi erkine jiberse, arty orny tolmas ókinishke de aparady. Sol sebepti adam qaı jerde qalaı sóıleý kerek ekenin bilip, úlkenmen úlkendeı, kishimen kishideı til tabysqanda ǵana kóptegen keleńsizdikten qutylar edi.
Jetinshi qaǵıda – densaýlyqqa mán berý, sportpen shuǵyldaný. Islam dini qoǵamy qýatty da aıbyndy bolýy úshin sportqa erekshe kóńil aýdaryp, onymen aınalysýǵa shaqyrady. Qasıetti Qurannyń 42 jerinde «qýat» sózi kezdesedi. Ábý Huraıra jetkizgen hadıs-sháripte Paıǵambarymyz Muhammed (Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) osy máselege baılanysty: «Ekeýinde de óz qaıyry bolsa da, qýatty múmın Allaǵa, álsiz múmınnen jaqynyraq jáne súıiktirek», – degen. Paıǵambarymyz (Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bir hadısinde: «Adamdardyń kóbi qadirine jete bermeıtin eki nyǵmet bar, ol – densaýlyq jáne bos ýaqyt», – degen. Adam balasyna Alladan berilgen baǵa jetpes nyǵmet densaýlyqty baǵalaýdyń jáne ony saqtaýdyń bir joly – qorshaǵan ortamyz ben dene múshemizdiń tazalyǵyn saqtaý jáne ishken-jegen tamaǵymyzdyń da tazalyǵyn qadaǵalaý.
Segizinshi qaǵıda – bilimge degen mahabbatyn oıatý. Jas balanyń erte kezden ártúrli úıirmelerge, kýrstarǵa qatysqany quptarlyq is. Degenmen eń aldymen sol ilimge degen mahabbatyn oıatqan lázim. Mahabbatsyz alynǵan ilim jattandy bolyp, adam jadynda uzaq saqtalmaıdy. Ár balanyń ózine tán qyzyǵýshylyǵy, qabileti bolady. Alla adamdy qabiletsiz jaratpaıdy. Bireý sportqa jaqyn bolsa, taǵy biri sýretke jaqyn. Endi biri ádebıetke jaqyn bolsa, bir bala esep shyǵarǵandy jaqsy kóredi. Bizdiń qateligimiz – balanyń ózi unatpaıtyn, qabileti joq baǵyttaryn damytqymyz keledi. Al ózi súıip unatqan bilimdi keıinge qaldyramyz. Balany siz unatqan bilimge emes, bala ózi tańdaǵan bilimdi alýǵa yqpal jasap, qoldaý bildirý kerek.
Toǵyzynshy qaǵıda – eńbekke baýlý. Dúnıedegi hám aqyrettegi maqsattarǵa jetýdiń birden bir joly – adal eńbek etý. Qazaqta «Balany aıasań, aıama» degen sóz bar. Balanyń erte kezden eńbekke aralasýy bolashaqta eńbek jolyn durys tańdaýǵa jol ashady. Erterek qoǵamǵa sińisip, úlken ómirge erte beıimdelýine múmkindik týǵyzady. Áke-sheshesimen birge jumysqa erte aralasqan bala ata-anasynyń qadirin bilip ósedi.
Hamzat QAJYMURATULY,
Soltústik Qazaqstan oblysynyń bas ımamy
«Iman» jýrnaly, №1, 2024 jyl
