Bala týǵan alǵashqy kúnderde oryndalatyn 8 amal
1) SÚIINShI SURAÝ. Sábıdiń aman-esen dúnıege kelýi – súıinshi suraýǵa turarlyq qýanyshty jańalyqtardyń biri. Mundaı kezde bireýi ata-áje atanyp qýansa, ekinshisi áke, ana degen ardaqty esimderge ıe bolyp, ómirine eleýli ózgeris enedi. Alla Taǵala Quranda bala surap duǵa tilegen paıǵambaryn qýandyryp: «Eı, Zákárııa! Biz seni ulmen súıinshileımiz, esimi – Iahııa. Buǵan deıin eshkimdi ol esimmen atamadyq»[1], – deıdi. Alla Ibrahım paıǵambardy (ǵ.s) bastapqyda bir ulmen qýantqan. Bul jaıynda Quran Kárimde «Sonda Biz ony óte ustamdy bir ulmen súıinshiledik»[2], - dese, ekinshi uly dúnıege kelgende «...(Ibrahımniń áıelin) Ishaq jáne artynan Iaǵqýbpen qýandyrdyq»[3], – dep baıandalady.
2) QUTTYQTAÝ. Perzentti bolǵan adamdy kórgende bir kisi: «Shabandoz qutty bolsyn!» – degen eken. Hasan ál-Basrı oǵan: «Atqa shabaryn nemese esek minerin qaıdan bildiń?» – depti. Álgi adam: «Qalaı degenimiz durys?» – deıdi. Sonda Hasan: «Allanyń saǵan bergen syıy berekeli bolsyn! Bul syıdy bergen Syılaýshyǵa shúkirlik et. Alla saǵan onyń balıǵatqa jetip, jaqsylyqtaryn kórýińdi násip etsin» dep aıt», – degen eken.
3) SÁBIDIŃ QULAǴYNA AZAN AITÝ. Sábıdiń qulaǵyna alǵashqy estiletin sóz Allanyń esimi bolýy úshin ári sábı ımandylyqqa jaqyn bolsyn degen maqsatta oń qulaǵyna azan, sol qulaǵyna qamat aıtylǵany jón.
4) TAHNIK JASAÝ. Ákesi nemese bir ıgi adamnyń qurmany shaınap, onymen sábıdiń tańdaıyn sylaýy saýaby mol súnnet amalyna jatady. Óıtkeni, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) sahabalardyń balalarynyń birnesheýine osylaı jasaǵan. Ábý Bákir ás-Syddyqtyń qyzy Ásma Mekkede kótergen balasyn Mádınadaǵy Quba degen jerde bosanady. Balany Alla Elshisine (s.ǵ.s.) alyp kelgende, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) aldyna alyp, onyń aýzyna shaınaǵan qurmasyn jaǵady. Iaǵnı sábıdiń ishine kirgen alǵashqy aýqaty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) jegen qurmanyń sóli boldy. Sosyn qurmany sábıdiń qyzyl ıegine jaǵyp, oǵan bereke tileıdi.[4]
5) AQIQA, IaǴNI ShILDEHANA TOIYN JASAÝ. Allanyń bergen nárestesine shúkirlik aıtý maqsatynda soıylatyn maldy «aqıqa» dep ataıdy. Týylǵan balaǵa arnap, onyń atynan aqıqa soıý (ıaǵnı qoı soıý) lázim. Bul kóptegen ǵulamalardyń aıtýlary boıynsha súnnet amalǵa jatady, ıaǵnı mindet emes. Biraq oryndasańyz, saýapty ári balanyń ómirine jaqsy áserin tıgizedi. Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Bala týylǵanda aqıqa jasap, qoı soıyńdar jáne onyń shashyn alyńdar»[5], – degen. Alla Elshisi (s.ǵ.s.) taǵy da: «Ul balaǵa arnap eki qoı, qyz balaǵa bir qoı (soıylady)»[6], – degen. Al ǵulamalardyń keıbiri ulǵa da, qyzǵa da bir qoı soıý jetkilikti degen pikirdi aıtady. Aqıqa qurbandyǵyn bala týǵannan keıin úshinshi, jetinshi, on tórtinshi kúni nemese odan keshikse, qalaǵan ýaqytta soıa berýge bolady.
6) KÚMISTI SADAQA ETÝ. Balanyń shashyn alyp, salmaǵyn ólshep, sol salmaqtyń kólemindeı kúmisti (aqshany) sadaqa etseńiz, súnnetke saı amal jasaǵan bolasyz.
7) AT QOIý. Bala týǵan kúnnen bastap oǵan jeti kún ishinde at qoıylady. (álbette, bul jaqsy esim bolýy shart). At qoıýdy jeti kúnnen keshiktirý abzal isti oryndamaý bolyp sanalady. Ánas ıbn Málıkten jetken hadıste Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Búgin túnde uldy bolyp, ony atam Ibrahımniń esimimen atadym»[7], – delingen.
8) UL BALANY SÚNDETKE OTYRǴYZÝ. Musylmandyǵynyń belgisi retinde balany súndetke kóp keshiktirmeı erterek otyrǵyzǵan abzal.
