Balaǵa qasıetti uǵymdardy sińirý

24 maýsym 2020 1445 0
Оqý rejımi

Isi musylmanǵa tán qasıetti uǵymdardyń áýelgisi − Alla uǵymy. Ol − ımannyń bir tiregi. Allaǵa senbeıtin kisiniń ıslamı jáne ımanı ómiri meshel degen sóz. Bul uly ári qasıetti uǵymdy óz ulylyǵyna saı belgili bir jastan bastap, (kóbine ol jas 8-9 jas dep qabyldanady) bala sanasyna sińirýdiń mindet ekenin bilýimiz kerek.

Alla Taǵala «Kimde kim Allanyń qasıetti nárselerine qurmet kórsetse, kúmánsiz bul júrektiń taqýalyǵynan» («Haj», 22/32) degen. Júrektiń taqýalyǵy – Allany taný, ózi tanyǵan uly Allaǵa qurmetpen betburýy, Soǵan sıynyp, Soǵan baǵynýy jáne Alla jaıly aqıqatty tolyq uǵyný arqyly júzege asady. Islamnyń qasıet tutqan uǵymdaryna qurmetpen qaraý ómirsheń nárse. Máselen, sondaı oryndardyń biri meshit bala nazarynda óte qasıetti ári qurmetti bolyp qalyptasýy qajet. Sonda ǵana bala Allany tanýǵa aparatyn joldardyń barlyǵy meshit arqyly ótedi eken degen oıǵa qalmaq. Azanshynyń «Allahý akbar» degen áýezdi daýysy munaralardan estilgende balanyń nazary, búkil esil-derti soǵan aýǵany jaqsy. «Allahý akbar» degen kezde ol da sol sózderdi qaıtalap, azan bitkende qolyn jaıyp duǵasyn oqı bilý kerek. Eger Allany tanyp, shynaıy túrde jaqsy kóre alsaq, júregimizde taqýalyq pen dindegi qurmetti nárselerdi ulyqtaý sezimi bolsa, osy sezimderimizdi balanyń boıyna da sińirip, Allanyń ulylyǵyn kórsetip, súıdirip ári Mabýdý mutlaqtan (Qulshylyq jasaýǵa laıyq absolıýtti qudiret) basqa Mahbýb (súıikti), Maqsud (qalanǵan), Matlýb (talap etilgen) joq ekenin onyń búkil bolmysyna sińire alamyz. Tábáranıdiń Ábý Úmámádan jetkizgen bir hadısinde Alla elshisi «Allany quldaryna súıdirińder, sonda Alla da sizderdi súıedi»[1] degen.

Quran Kárimde Alla «Adamdar men jyndardy Ózime ǵana qulshylyq etsin dep jarattym»[2] degen. Ibn Abbas pen Mújahıd (r.a.) bul jerdegi lııabýdýn «Ózime qulshylyq etý úshin» degen sózdi lııarıfýn «Meni tanyp-bilsin»[3] dep tápsirlegen. Demek, adam Allany tanysa ǵana qulshylyq jasaıdy, bilmese kóńil kózi soqyr kúıinde júre bermek. Olaı bolsa, balanyń dinı túsinigi tolysqanda baryp, Allaǵa degen qurmeti arta túspek. Alaıda, ár deńgeıdiń ózine  tán tanytý ádisi bolǵany sekildi, Allany da balanyń jasyna, sana-sezimine qaraı tanytýymyz kerek. Jasy kishi balaǵa aldyna jaıylǵan dastarhandy dálel keltirip jatpastan Alla jaıdy deý jetkilikti bolýy múmkin. Balanyń jasy sál ulǵaıǵanda, jan-janýarlar men aǵashtar kútken jańbyrdyń kókten Allanyń kómegimen jaýǵanyn, jańbyrdyń Allanyń raqymdylyǵy ekenin aıtý qajet. Jasy odan da úlken balaǵa Allanyń teńizderdegi, ózenderdegi býlaný zańdylyǵyn, aýadaǵy jańbyrdyń jaýý zańdylyǵyn, ony kezdeısoqtyqpen túsindirý múmkin emes ekenin, barlyq qubylystyń Allanyń ǵana qoldaýymen bolatynyn túsindiresiz. Sana-sezimi ábden tolysqan balaǵa naqty ǵylymdarǵa tán dálelderge súıene otyryp, onyń deńgeıine saı Allany tanytyp, súıdiresiz.

Balaǵa bizdi orasan nyǵmetke bólegen Allanyń shapaǵatyn, Rahmandyǵy men Raqymdylyǵyn túsindirý óte mańyzdy. Allanyń bizdi qalaı qorektendirip, qalaı asyrap otyrǵanyn túsindirip, bizge qanshalyqty súıispenshilikpen qaraıtyndyǵyn sezdirý qajet. «Ol óte meıirimdi, bizdi qorǵaıdy, kúlli bále-jaladan, jamandyqtardan saqtaıdy» dep, balanyń Allaǵa degen senimi men mahabbatyn oıatý kerek. Tipti jańa týǵan náresteniń de, qala berdi qurt-qumyrsqaǵa sheıin Allanyń meıirim, raqymdylyǵymen tirshilik etetinin jaqsylap aıtyp jetkizip, balanyń ımandylyqqa betburýyna jaǵdaı jasaǵan jón.

Sonda bala barlyq ıgiliktiń ıesi Alla ekenin biledi.

Alaıda osy jaıttardyń barlyǵynda da balanyń jas mólsheri esepke alynýy qajet. Máselen:

«Alla bolmasa, alma aǵashy jemis bermeıdi.

Alla bolmasa, janýarlardan sút shyqpaıdy.

Allanyń raqymy bolmasa, kókten jańbyr jaýmaıdy.

Ol meıirimdilik tanytpasa, jerge shóp bitpeıdi.

Alla qalamasa, biz sóıleı almaımyz.

Alla kúldirmese, biz kúle almaımyz.

Alla estirtpese, biz estı almaımyz.

Asqazanymyz da, júregimiz de jumys istemeıdi.

Bulardy biz jasaǵan joqpyz, barlyǵyn da Alla jaratty.

Barlyǵy Sonyń basqarýynda.

Endeshe, balam, osy jaqsylyqtardy bizge bergen, Allaǵa shúkirshilik aıtýymyz kerek.

Eger shúkir etsek, bergen nesibelerin arttyra túsedi.

Al munsha jaqsylyqtardyń qadirin bilmesek, Onda soǵan zar bolyp qalamyz[4] − dep únemi shúkirshiligimizdi jańartyp otyrýymyz kerek.

Iá, osylardyń barlyǵyn is-áreketimizben, aıtqan sózderimizben, qas-qabaq, shyn yqylas-peıilimizben balaǵa sezdirýge tyrysýymyz kerek. Dinde qasterli sanalǵan nárselerdiń barlyǵy erekshe áspettelýi tıis. Máselen, Qaǵba – qasıetti meken. Qaǵba aımaǵyna kirgende nemese nurly Mádıná qalasyna jaqyndaǵanymyzda, erekshe bir qurmetpen aıaq basýymyz kerek. Alla elshisi júrip ótken jerlerge «Bul jerlerde aıaqkıimmen ne kólikke minip júrýge bolmaıdy» dep Imam Malıktiń qurmet kórsetkenindeı qurmet jasaý kerek. Imam Malık alys jerden kelip Mádınanyń aımaǵyna kirgende, Másjıdı nábáýıge (Paıǵambarymyzdyń meshiti) nemese basqa bir meshitke hadıs úıretýge bararda kóliginen túsip, jalańaıaq baratyn. Mine, balaǵa Qaǵbanyń qasıettiligin uqtyra bilý úshin boıymyzda osyndaı tereń qurmettiń bar ekenin sezdirý qajet. Árıne, muny kórgen balanyń Raýza ı tahıra (pák meshit) men sahabalarǵa degen qurmeti arta túsedi.

Osy tusta taǵy bir máselege kóńil aýdartqym keledi. Siz Allanyń bar ekenin fızıka, hımııa, astronomııa arqyly mysaldar keltirip qansha dáleldeýge tyryssańyz da, kúndelikti ómirden mysaldar bere almasańyz, bul balanyń sanasyna jetpeýi múmkin, ári siz aıtpaq bolǵan dinı málimetter onyń sanasynda pálsapalyq teorııalardyń deńgeıinde qalyp qoıady.

Siz túsindirgen ıa túsindiretin ulttyq qasıettermen qatar dinı qundylyqtar tarıhtyń belgili bir kezeńderinde shynymen kórinis tapqanyn kórsete almasańyz, munyń barlyǵy ýtopııa sııaqty kórinýi múmkin. Bul oqıǵalardyń ómirde bolǵanyn naqty mysaldarmen kórsetýge tyrysqan jón.

Ǵalamnyń aıǵaqtaryn (aıaty tákýınııa) zerdeleý deńgeıinde júregińizdegi taqýalyq, Allaǵa degen mahabbat, meshitte qylǵan qulshylyǵyńyz, bala tanymynda úlken áser qaldyryp, ishki senimin bekite túsedi.

Azan – namazdyń ulylyǵynyń belgisi, musylmandyqtyń eń aıshyqty rámizi. Eger siz balańyzǵa osy negizde tolyq tárbıe bere alsańyz, olar da azan shaqyrǵan kezde kózderi jasaýrap, boıyn úreımen qosa súıispenshilik bılep aıryqsha tolqyǵan sátine kýá bolasyz.

Qoryta kele aıtarymyz, úıimizde jasaıtyn ǵıbadatymyz eshqashan úzilmeýi tıis. Balanyń oıyna uıalaǵan dinge, rýhanııatqa qatysty qandaı da bir kúmándi suraqtaryna dereý tushymdy jaýaptar berilýi kerek. Shańyraǵymyzda Alla Taǵalaǵa jaqyndaı túsetin, jarqyn úmitke tolǵan janarymyzben Uly Jaratýshyǵa ıek artyp, kóńilimiz qaıǵy-muńǵa tolyp tolqıtyn belgili bir ýaqytymyzdyń bolýy qajet. Sol saǵatta balamyz ben áıelimizdiń júzinde úıimizge Paıǵambarymyz (sallAllahý aláıhı ýá sállám) bas suǵatyndaı áser bolýy kerek.

Bala bergen tárbıeńiz arqyly daryǵan baǵa jetpes qundylyqtardyń jemisin bolashaq ómirinde kórip, sizge shynaıy alǵysyn bildirip, duǵasyn arnaıtyn bolady.

Qasıetti uǵymdarǵa qurmet – dinde ulyqtalǵan qundylyqtardy sizdiń de sóz júzinde ári is júzinde qadir tutýyńyz. Sonda ǵana olardyń dinge degen durys oı-pikiri qalyptasady. «Allahý ákbardaǵy» Alla eń uly degen sóz shyn mánisinde júrekterine jetedi. Sonda ǵana siz ózińizdi baqytty sezinetin bolasyz.


[1] Tabáranı, Mújámýl-Kábır, 8/90; Alı ál-Muttaqı, Kánzýl- Ummal, 15/777.
[2] «Zarıǵat», 51/56.
[3] Qurtýbı, ál-Jamıý lı Ahkamı-l Quran, 17/55.
[4] «Ibrahım», 14/7.

Pіkіrler Kіrý