Balalaryńa qarǵys aıtpańdar!

15 qańtar 2021 436 0
Оqý rejımi

Tárbıe barysynda ata-ananyń sózge abaı bolǵany jón. Sebebi, ata-ananyń aýzynan shyqqan árbir jaman sózdiń bala janyna daq túsiretini aqıqat. Jaman sózdiń qataryna qorlaý, masqaralaý, ursý, boqtaý, qarǵap-sileýdi jatqyzýǵa bolady. Eki jahan sardary jaman sóz aıtýǵa qatań tyıym salǵan. Ol (s.ǵ.s.): «Musylman kisi bireýdi jamandap, laǵynet aıtyp qarǵamaıdy, uıatsyz jaman sózder aıtpaıdy»[1], – dep, mundaı sıpattyń musylmandyqqa jatpaıtynyn bildirgen. Taǵy birde: «Eshkimdi «Qudaı seni qara bet qylsyn, júziń kúısin!» dep qarǵys aıtpańdar»[2]; «Musylman kisige laǵynet aıtý ony óltirgenmen teń»[3] dep, musylmandardy jaman sózden aýlaq bolýǵa shaqyrǵan. Haziret Ánas (r.a.) Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) eshkimge daýys kótermegenin, jaman sóz aıtpaǵandyǵyn, laǵynet etpegendigin aıta kelip «Bireýge urysqysy kelgen kezde «Pálenshege ne kórindi, Alla ony túzetsin!» deıtin»[4]. Keıbir múshirikterdiń jer betinen joıylyp ketýi úshin duǵa etýin suraǵandarǵa da Raqym paıǵambary (s.ǵ.s.): «Men laǵynet aıtyp, qarǵys jaýdyrý úshin emes, meıirim retinde ǵana jiberildim»[5] degeni málim.

Adamdar túgili jan-janýarlarǵa da bádduǵa (teris bata, jaman tilek) jasaýǵa tyıym salǵan Ardaqty elshi: «Balalaryńa qarǵys aıtpańdar, bul qabyl bolýy múmkin»[6] dep balalarǵa ursyp, qarǵap-silemeý kerektigin eskertken-di.

Musylman ǵalymdary hadıstegi «qabyl bolýy múmkin» degen sózdi negizge ala otyryp mundaı jaman tilek, teris bata balanyń minezin ózgertip, tárbıesine keri áser etetinin basa aıtqan.

Birde bir kisi Abdýllah ıbn Múbárákqa kelip balasynyń tártipsiz, buzyq ekenin aıtypty. Abdýllah ıbn Múbárák: «Balańdy qarǵystap pa ediń?», – dep surapty. Álgi adam: «Iá», − dep jaýap bergen kezde, «Onda balany óziń buzǵan ekensiń», − degen jaýap estigen eken[7].

Imam Ǵazalı balaǵa ursa beretin bolsa, onyń bul sózderge ábden eti úırenip jaman qylyqtardy jasaýǵa odan ári batyldana túsetinin, aıtylǵan sózdiń balaǵa múlde áser etpeı qalatynyn aıtady[8]. Balalarǵa jaman sóz aıtyp urysýǵa tyıym salǵan ımam Shafıǵı: «Bul áreket balanyń óz baýyrlaryna, tipti ózińe qarsy shimirikpesten dál solaı sóıleýine aparady», – deıdi.

Jaman sóz balanyń psıhologııasyna jáne tulǵalyq qalyptasýyna keri áser etetinin qazirgi mamandar da biraýyzdan quptaıdy. Balaǵa ursa berse, keıin onyń bul sózderge eti úırenip qalatyndyǵy sonshalyq, ondaı sózderden lázzat alatyndaı dárejede psıhologııalyq aýytqýshylyqtardyń qalyptasatynyn aıtady. «Seni tastap ketemin», «saǵan ana bolmaımyn», «seni jek kóremin», «basqa bir bala asyrap alamyn», «óltirip tynatyn boldyń ǵoı» t.b. sııaqty sózder balanyń boıynda senimsizdik, qaraýsyz qalamyn degen úreı, ózin qor sanaý sııaqty kompleksterdiń qalyptasýyna jol ashatynyn aıtady. Balaǵa «sen jamansyń, aqymaqsyń, qolyńnan túk kelmeıdi» deı berse bala soǵan senip, solaı qabyldap qalady. Onyń ornyna «sen jaqsysyń, súıkimdisiń, aqyldysyń» deý kerek. Sonda ol jaqsy, eńbekqor, pysyq, súıkimdi bolyp seni renjitpeı rıza etý úshin baryn salady» deıdi[9].

Qudaıberdi Baǵashar


[1] Tırmızı, Bırr 48; Dáılámı, 2,65/a
[2] Abdýrrazzaq, 9, 445; Dáılámı, 2, 278/b
[3] Býharı, Ádáb 44; Tırmızı, Iman, 16
[4] Býharı, Ádáb 44
[5] Mýslım, Bırr 87; Májmáýz-záýáıd 8/72
[6] Mýslım, Bırr 87; Ábý Daýýd, Sala 27
[7] Aınýl-ılm (Shárh) 1/419; Adaby mánázıl 4-den I. Janan, Peıgamberın súnnetınde terbıe, 329-330-b.
[8] Ihıa, 3/73
[9] I. Janan, 330-b.

Pіkіrler Kіrý