Balany rýhanı tárbıeleýge arnalǵan 8 oıyn

17 shіlde 2020 1438 0
Оqý rejımi

Belgili bolǵandaı, balanyń minezi sábı shaǵynan qalyptasady. Sondyqtan myqty, ómir jolynda qıyndyqty eńsere biletin tulǵa tárbıeleý úshin, balaǵa barynsha kóp ýaqyt bólý qajet.

Bul rette balańyzben ýaqytty qyzyqty ótkizip ǵana qoımaı, boıyndaǵy ıgi qasıetterdi damytýǵa sebin tıgizetin oıyndarǵa toqtalmaqpyz.

Men senimen kelispeımin

Oıynda balanyń ózindik qushtarlyǵyna qatysty suraqtar qoıylady. Jalǵyz balamen emes, toppen oınaǵan qyzyqty ári tıimdi bolmaq. Balalardy juptastyryp, árqaısysyna suraq qoıasyz. Mysaly, balalardyń birinen: «Jaqyn kúnderi qandaı kitap oqydyń?» - dep suraısyz. Ol: «Altyn saqa», - dep jaýap berýi múmkin. Osy kezde oǵan qarsy suraq qoıasyz: «Ol jaman kitap, oqýdyń keregi joq». Balanyń mindeti – erteginiń jaqsy ekendigin, oqýǵa ábden bolatynyn dáleldeý. Bul oıyn arqyly bala óz pikirin, kózqarasyn qorǵaýǵa, durys oılaýǵa, ózine degen senimdilikke úırenedi.

Jaýapkershilik

Bul oıyn da toppen oınalady. Oıyn bastalmas buryn balalardyń árqaısysy júrgizýshige belgili bir tapsyrma berýi tıis. Mysaly, óleń oqý, án aıtý, bıleý, átesh bolyp shaqyrý. Qoıylar talaptarǵa eshqandaı shekteý joq. Árkim tapsyrma oılap taýyp, júrgizýshige aıtqannnan keıin, balalarǵa oıyn sharty túsindiriledi. Shart boıynsha, oıynǵa qatysýshylar óz tapsyrmasyn ózi oryndaýy tıis. Júrgizýshini aıaqtan shalýǵa tyrysqandar, qurǵan tuzaǵyna ózi túsedi. Bul oıyn balalardy kóshbasshy róline jaýaptylyqpen, salmaqtylyqpen qaraýǵa úıretedi.

Áńgime quramyz

Bul oıyn balanyń qııalyn damytady. Balaǵa tapsyrma retinde aralarynda logıkalyq baılanys joq sózderdi berip, áńgime qurýyn surańyz.  Mysaly, orman, dóńgelek, shaı, kólik, tolqyn, aı, qyzǵanysh, ton, shatyr, qar. Oıyn barysynda bala qııalynyń sheksizdigine ózińizdiń de tańdanatynyńyz anyq.

Áýe shary

«Áýe shary» - balalarǵa durys tynystaýdy, bosańsýdy úıretip, balańyzdy túsine bilýge kómektesetin tamasha oıyn. Balaǵa ashyq tústi shar berip, úrleýin surańyz. Munan soń shardaǵy aýany aqyryndap óz ishine jiberýi tıis. Odan keıin, quddy shar aýa jiberip jatqandaı, ishtegi aýany shyǵarý kerek.

Bul áreketterdi jasap bolǵannan soń, baladan ózin shar retinde qalaı sezingenin, qandaı kúıde bolǵanyn surańyz. Osylaısha balaǵa qıyn sátterde qalaı tynyshtaný kerektigin úıretip, qıyndyqty sheshý joldaryn usynyp, qıyndyqty eńserýde neden qınalatynyn bile alamyz.

Shyraqty sóndirý

Bul oıyn da tereń tynystaýǵa úıretedi. Murynmen dem alyp, ishimizdi aýaǵa toltyryp, aýany aýzymyzben shyraqty úrlegendeı baıaý shyǵaramyz. Bala oıyn shartyn túsingennen keıin, ústelge shyraq qoıyp, qarsy turǵan oryndyqqa balany otyrǵyzamyz. Oryndyq pen ústel arasyndaǵy qashyqtyq 2 metr bolýy kerek.

Oıyn barysynda turýǵa, shyraqqa jaqyndaýǵa nemese eńkeıýge bolmaıdy. Shyraqty 2 metr qashyqtyqtan sóndirýge tyrysý qajet. Bala shyraqty sóndirmeıinshe oıyn aıaqtalmaıdy.

Jaqsy sóz – jarym yrys

Bul jattyǵý toppen oınaýǵa arnalǵan. Balalar sheńber qura otyrady. Ár bala janyndaǵy kórshisiniń kózine qarap, jaqsy, júrekke jyly sózder aıtýy kerek. Al kórshisi alǵys aıtyp, kelesi oıynshyǵa kóshedi. Keı balalarǵa qoshemet sózderin aıtý qıynǵa soǵady. Bul rette kórshisine qatysty suraq qoıyp nemese ózińiz bir-eki mysaly aıtýyńyz arqyly kómektesýińizge bolady. Oıyn arqyly balalar kóp nársege úırene alady, sebebi jaqsy sóz aıta bilý – úlken óner.

Ne bolǵanyn tap!

Ómirli jaǵdaı beınelengen sýret ne fotosýretter alyńyz. Mysaly, áldekimniń jeńiske jetýi, maqtaý qaǵazymen maraptattalýy. Balaǵa sýretti kórsetip, qandaı kórinis beınelengenin, ary qaraı ne bolýy múmkin ekendigin surańyz.

Bul tapsyrma balanyń oı-órisin, qııalyn damytady. Balanyń áńgimeni barynsha anyq etip qurǵany durys. Kómek úshin suraqtar qoıýyńyzǵa bolady.

Oqıǵa qurastyramyz

Oıyn toppen oınaýǵa arnalǵan. Barlyǵy sheńber quryp otyrady. Siz júrgizýshi retinde belgili bir oqıǵany bastaısyz: «Erte-erte, ertede...». Munan soń balalar sheńber boıynsha kezektesip bir-biriniń sózin ilestirip áketip, bir sóılemnen jalǵastyrady. Kezek qaıta aınalyp sizge kelgende, oqıǵa jelisin kókeıge qonarlyqtaı etip azdap ózgertýińizge bolady. Atalǵan oıyn balalardy kóńildendirip, qyzyqtyrady ári qııalyn damytady.

Pіkіrler Kіrý