BALANYŃ ATA-ANA ALDYNDAǴY BORYShY

Bizdiń myna jaryq dúnıeni kórip, qarnymyzdyń toq, denimizdiń saý, aqylymydyń bútin bolyp, barsha nyǵmetterge bólegen aldymen Allaǵa shúkirshilik etip, sodan soń osynyń bárine sebepker bolǵan ata-anamyzǵa alǵys bildirýge tıispiz.

       Olar bar ómirin bizge arnady, bizder úshin kóptegen qıynshylyqtardy kórdi, balapanyn qorǵaǵan qarlyǵashtaı tań ata uıadan ushyp ketip, keshke Allanyń bergen rızyǵymen bizdi tamaqtandyrdy, qyzǵyshtaı qoryp, mápelep ósirdi. Árıne, ata-ana aqysyn túgeldeı qutylý múmkin bolmas. Biraq ta árbir perzent kelesi mindetterdi oryndaýy tıis:

1.     Ata-anaǵa eshqashan qatty sóılemeý, tipti «ýf» dep aıtpaý. Sondyqtan Alla taǵala: «Rabbyń bir Ózińe ǵana qulshylyq etýdi, ata-anaǵa barynsha jaqsylyq jasaýdy úkim etti. Eger olardyń bireýi nemese ekeýi qolyńda qartaısa, (olardy aýyrsynyp nemese jaqtyrmaǵan syńaı tanytyp), tipti: «Túý», - dep keıýshi bolma, sondaı-aq olarǵa zekip uryspa! Kerisinshe, olarǵa janǵa jaǵymdy jyly sóz aıt!» - dep buıyrǵan («Isra» súresi, 23-aıat).

2.     Qandaı jaǵdaıda bolsa da, ana-anadan ruqsat suraý. Olardyń ruqsatynsyz eshbir isti bastamaý.

3.     Bala ata-ana úshin qansha jasta bolsa da sábı bolyp qala beredi. Sondyqtan olardyń bizdi kishkentaı baladaı kórýine túsinistikpen qaraý;

4.     Biz úıge kelgenshe tosyp otyratynyn esten shyǵarmaı, qońyraý shalyp jaǵdaıyńyzdy aıtyp qoıý;

5.     Barynsha kóńilderin aýlap, jyly sózderińizdi aıamaý;

6.     Syı-syıapat jasap turý;

7.     Aýyryp qalsa, tósek tartyp jatqan jaǵdaıda kútim jasaý;

8.     Olar qaıtys bolǵan soń únemi duǵa baǵyshtap, eske alyp turý, zııarat etý.

       Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Ata-anaǵa baǵyný – Allaǵa moıynsuný. Olardy renjitý – Allany renjitý» - degen.

       Taǵy bir hadısinde: «Alla jaratqan eń súıikti adamdar – jumys istep júrip namaz oqyǵandar jáne ata-anasyna jaqsylyq jasaýshylar» - delingen.