BAQYT TÝRALY AQSELEÝ AǴANYŃ ÁŃGIMESI
Qazaq "Baqyt balaqtan kirip, basqa qonady" deıdi.
Osy sózdiń mánisi qalaı?
Qazaq halqynyń Baqyt týraly túsinigi qandaı bolǵan?
Sol jóninde este joq eski zamannan jetken bir áńgime bar.
"Oı-hoı, dúnıe-serýen, adam bir kóshken kerýen" degendeı, dúnıege kelip-ketip
jatatyn adamzat urpaǵynyń qaısysynyń baqytty
bolǵysy kelmeıdi deısiń?!
Báriniń de baqytty bolǵysy keledi. Qusqa qanat, balyqqa sý qandaı qajet bolsa, adamǵa da Baqyt sondaı qajet.
Bir ǵajaby, sol Baqyt dúnıege kelip-ketip jatatyn adamzat urpaǵynyń eshqaısysyn alaalmaıdy eken deıdi.
Solaı bolýǵa da tıis qoı, alalasa onyń nesi Baqyt?! Adamzat áýleti úshin týý ortaq, ólý ortaq bolǵan soń, ishken sý, jutqan aýa ortaq bolǵan soń, shynynda da, bireýden bireýdi artyq sanaýdyń, ıakı kemitýdiń qısyny da joq qoı.
Sondyqtan da BAQYT eshkimdi alalamasa kerek.
Eń alǵash adam balasy óziniń adamdyq tulǵasyn tanytyp, tabanyn jerge tıgizip, mańdaıyn kúnge súıgizip, óz tirshiliginiń tizginin óz qolyna alǵan kezde BAQYT sol adamnyń balaǵynan kelip kiredi eken deıdi. Baqyttyń balaqtan kirýi muń eken, álgi adam qýsa jetetindeı, qashsa qutylatyndaı kúı keshedi. Ózinen-ózi tyqyrshyp, aýyzdyǵymen alysqan tarlandaı qıqýly báıgeni ańsaıdy. Tóńiregindegilerge shań qaptyryp, shaldyrmaı ozyp ketýge umtylady. Talaılardyń jigerin jasytyp, namysyn tasytyp, ozyp ta júredi.
Biraq munyń bári balaqtan kirgen BAQYTTYŃ qudireti ekenin ekiniń biri bile bermese kerek. Sonsoń da ómirdiń uly dúbir báıgesinde bireýden moıyn ozdyryp, bireýdiń namysyn qozdyrǵanǵa máz bolatyn sátteri jıi kezdesedi. Jerde izi qalmasa, jer basqannyń ótkinshi ekenin qaıdan bilsin? Sóıtip júrip bir jerde tuıaǵyn aldyrsa, kelesi bir jerden kirgen BAQYTTY baılaǵanmen teń. Mundaıda BAQYT sol balaqtan ári asa almaı, joǵary qaraı kóterile almaı, ózinen-ózi qojyrap, qalyp qoıady eken. Al eger balaqtan BAQ kirgende tabanyńdy tasqa tildirmeı, sıraǵyńdy tuzaqqa ildirmeı, aqyryn júrip, anyq basatyn bolsań, BAQYTTYŃ mártebesi asyp, mereıi tasyp, joǵary qaraı kóterile bermek.
Munan ári baqyttyń bir baıyrqalaıtyn jeri kisiniń beli bolsa kerek. BAQYT belge jetkende boıǵa beldeskenniń belin úzetindeı, tireskenniń tizesin búgetindeı joıqyn kúsh bitedi. Qarsylasqan pendesin oń-tegisi demeı, alyp ta jyǵatyn, shalyp ta jyǵatyn bolady. Mundaıda qara kúshke arqa tirep, pana izdeıtinder de kóbeıedi, arbasyp pále izdeıtinder de kóbeıedi.
Jaýshylar batyrym bolsa dep sóz salady, arýlar baıym bolsa dep kóz salady. Árıne, "Ózin-ózi bılegen el baqytty, ózin-ózi bılegen er baqytty" degendeı, qara kúshti qaraqan basynyń qamyna jumsasa onyń nesi batyrlyq?
Basym bultqa tıer dep buqpasa, kesirim jurtqa tıer dep yqpasa, qazaq aıtady "qazan buzar úı tentek" deıdi. Al tentek ózin dáýge balaıtyny, jantaq ózin baýǵa balaıtyny belgili. Sondyqtan el degende ıilip, jurt degende jumyla almasa, belge jetken BAQYTTYŃ taýy shaǵylyp, meseli qaıtpaq. Mundaıda BAQYT belden ári kóterile almaı, qojyrap ketse kerek. "Belińniń myqtysy - bir basyńa, elińniń myqtysy - myń ǵasyrǵa" degen sol, áne.
Eger "Júk aýyryn nar kóteredi, el aýyryn er kóteredi" degendeı, belge bitken BAQYTTY eldiń ájetine jaratsa, onda BAQYTTYŃ mártebesi asyp, mereıi tasyp, adam boıy men ári qaraı kóterilse kerek qoı.
Balaqtan kirgen BAQYTTYŃ belden asyp barar jeri - qaryn. Árıne, BAQ shirkin qarynǵa jetkende myna dúnıe jalǵannan júzip júrip qanasyn, oryp júrip toıasyń. Bir ǵajaby, BAQYT adam boıyn órlegen saıyn ıe bolýy qıyndaı túspek.
Sondyqtan da, qarnyna BAQYT jetken adam júzip júrip shóldeıtin bolady, oryp júrip qarny ashatyn bolady. Mundaıda erdiń eri, egeýdiń synyǵy ǵana qý qulqynnyń obyr kúshine qasqaıyp
qarsy tura alady.
"Aýrý - astan hám daý - qaryndastan" degendeı,
"Qanaǵat qaryn toıǵyzady
hám daý qanaǵatsyzdyq jigitke jalǵyz atyn soıǵyzady".
"Kúıisiń jaman bolsa tániń azady, kóńiliń jaman bolsa janyń azady", "Aramdyq qyp ishken as, ishińe baryp bolar tas" dep dana halyq osyndaıda aıtqan. "Dánikkennen qunyqqan jaman", "Baryn mise tutpaǵan aryn jeıdi". Sóz joq,
aryn attap, aranyn iship, qý qulqynǵa qul bolǵan pende keshikpeı-aq qarynǵa bitken BAQYTTY bir butanyń túbinde qaldyrady.
Abzaly, joq bolsań, jasymaǵanǵa, toq bolsań, tasymaǵanǵa ne jetsin?! Mundaıda BAQYTTYŃ da mártebesi asyp, mereıi tasyp, qarynnan joǵary kóteriledi deıdi.
Qarynnan joǵary turǵan - keýde. Keýdege BAQYT jetkende kókiregiń kúmbirlep kúıge tolady. Mynaý keń dúnıe, jaryq jalǵannyń aýyzben aıtyp jetkize almas nebir shadyman qyzyǵyn da, qıturqy qulaǵyn da júregiń jazbaı tanıtyn, jańylmaı sezetin bolady. Mundaıda jaqsyny balaqtap, jamandy qaraqtaı alǵan "kókireginde kózi bar" atanyp, tóńeregine qadirli bolmaq.
Álgi "Keýdesi jaqsylardyń - altyn sandyq" deıtin sóz osyndaıda aıtylǵan. Tirshiliktiń shym-shytyryq shımaıly joly órge de bastaıdy, orǵa da jyǵady. BAQYT keýdede túrǵanda sol shımaıly joldan sharshamaı ótip, maqsatyńa shaldyqpaı jetesiń. Ras, dúnıege kelgen pende shirkinniń armany taýsylǵan ba, eńisten órge, órden qyrǵa, qyrdan qııaǵa, qııadan quz-shyńǵa shyqsam dep tyrbanýmen bolady. Keýdege qonǵan BAQYTQA qaýip-qater osy jolda ushyrasady. Óıtkeni aspandap-asqaqtaı bergen pende jerden uzap ketse, BARSAKELMESKE ketedi. Keýdedegi BAQYTTYŃ baǵy osylaı baılanady, meseli osylaı qaıtady. Kisiniń "keýdemsoq", "órkókirek" atanatyny da osy kez.
Árıne, "Kishipeıil bolǵanmen kishireıip ketpeısiń, órkókirek bolǵanmen ulylyqqa jetpeısiń", keýdege BAQYT qondy eken dep ózińdi zor, ózgeni qor tutpaǵanǵa ne jetsin. BAQYTYŃDY ózgemen bólisken saıyn baqytty bola túsesiń. Mundaıda keýdedegi BAQYTTYŃ da mártebesi asyp, mereıi tasyp, kisiniń boıyn órlep, joǵary qaraı kóterile bermek. Kóterilip baryp bir toqtaıtyn jeri - til kórinedi.
BAQYT tilge baılana bermeıdi, baılanyp baıyrqalady degenshe, ondaı jannyń aq degeni alǵys, qara degeni qarǵys bolady. Kóp ishinde sóılep, kósem atanady, kópke sózi unap, sheshen atanady, aıtqany kelip, "aýzy dýaly" atanady. Qaharlanyp sóılese, qamal alady, nebir qıynnyń qısynyn keltirip, amal tabady. Qylyshynan qan tamǵan batyrdy tilinen bal tamǵan aqyn alady.
Halyqtyń - "Óner aldy - qyzyl til" degeni de sondyqtan.
Alaıda "Basqa pále - tilden" degendeı, tilge baılanǵan BAQYTQA ıe bolý ekiniń biriniń qolynan kelmeıdi. Adam kóńilinen azady, tilinen jazady. Óıtkeni bal tamǵan tilden ý da tamady, qysyr sózdiń, qyrsyǵy kóp bolady, orynsyz sóziń ózińdi orǵa jyǵady, omaqasa qulatady.
Eń tátti de - til, eń ashy da - til, eń jumsaq ta - til, eń qatty da - til. Sondyqtan sóıler sózińdi túıeden túskendeı emes, ólshep ishkendeı etip jetkizbeseń, aıtylǵan sóz - atylǵan oq pishkendeı etip jetkizbeseń, aıtylǵan sóz - atylǵan oq sıyqty, qaıtara almaısyń. "Til tas jarady, tas jarmasa bas jarady" dep sondyqtan aıtylǵan.
"Aýyzdan shyqqansha sóz seniń tutqynyń, aýyzdan shyqqan soń, sen sózdiń tutqynysyń". Saıyp kelgende, sózdiń qadirin bilmegen, óziniń qadirin bilmeıdi. Til - qylyshtan ótkir, qyldan názik, baıqamaǵan kesip te, úzip te alady. Al tildiń keskeni jazylmaıdy, úzgeni jalǵanbaıdy. Ádette, mundaı zaýaldyń kesiri kópke tıedi. "Aıaǵy jaman tórdi bylǵaıdy, aýzy jaman eldi bylǵaıdy" degendeı, baıqap sóılemeı, shaıqap sóılegen jan tilindegi BAQYTTY op-ońaı shashyp-tógip alady. Aýyzdan shyqqan daýasyz, pátýasyz sózben birge BAQYT ta jelge ushyp, izsiz-tússiz, zym-zııa joǵalady.
"Bas - kemeńger, júrek - er, qulaq - bulaq, aıaq - pyraq, qol - murap, til-tilmash, kiltin tap ta syryn ash" degen emes pe, ala sóılep, ulyqqa jaqqansha, adal sóılep, jurtqa jaqsań, tilge bitken BAQYTTYŃ mártebesi asyp, mereıi tasyp kózge jetedi deıdi.
BAQYTY kózine uıalaǵan jan jeti qaq kókte, jeti qaq jer astynda bolyp jatqan ne hıkmettiń bárin qolmen ustap, kózben kórgendeı taratatyn bolady. Aqyldynyń oıyndaǵysyn, alaıaqtyń ishindegisin aıtqyzbaı biledi, aldanbaı sezedi. Kózinde BAQYTY bar jan arttaǵy jolyn aıshylyq jerden, aldaǵy jolyn kúnshilik jerden kórip, jeter jerine buralań joldy shıyrlamaı, elden buryn jeter jerine buralań joldy shıyrlamaı, elden buryn jetip otyrady. Dana halyqtyń "Kóp jasaǵan bilmeıdi, kópti kórgen biledi" deıtini sodan.
Alaıda jer ólimge toımaıdy, kóz kórýge toımaıdy ǵoı, sondyqtan búgingi kórgenińdi erteńine sabaq ete almasań, sol kóziń oń kózińe qaraýyl bolmasa, jyltyraǵannyń bárin altyn eken dep aldanyp qalýyń op-ońaı.
"Aqylsyz basqa adyraıǵan kóz bitedi, aqymaq basqa syldyraǵan sóz bitedi" degendeı, ala-shubar dúnıeniń qyzyldy-jasyldy qyzyǵyna alaqtap júrip ot basasyń.
Ot basasyń da opynasyń.
Sol kezde kózge bitken BAQYT ókinish jasy bolyp kózden tógilip qalady eken deıdi.
Al eger kózben kórgenińdi kóńilińe toqyp, ómirińe sabaq ete alsań, aqtan qarany ajyratar bolsań, onda kózge uıalaǵan BAQYTTYŃ mártebesi asyp, mereıi tasady deı ber. Munan ári BAQYT basqa jetip, máńgilikke turaqtap qalady deıdi. Iá, BAQYTTYŃ aıaqty shaldyrmaı, beldi taldyrmaı, qaryndy jarǵyzbaı, keýdeni kergizbeı, tildi taldyrmaı, kózden ókinish jasy bolyp aǵyp túspeı aman-esen adamnyń basyna jetýi qıyn. Aman-esen jetti degenshe ol adam kemeńger bolady. Dana halyqtyń "BAQYT balaqtan kirip, basqa qonady" deıtini sodan bolsa kerek. Shyn baqyt - basqa qonǵan BAQYT.
Ondaı BAQYT tepkileseń ketpeıdi...
Aqseleý SEIDIMBEK
"Ana tili", nomer 30,
05/08/2022 jyl