Baqytty otbasynda oryndalýy tıis 10 amal
Adamnyń boıyndaǵy týa bitken qasıeti sóz talastyrý men qarsy ýáj aıtý derti keı keıde erli-zaıyptylardyń arasynda da kórinis taýyp jatady. Álbette, nátıjesinde nekege syzat túseri haq. Otbasylyq baqyttyń shyrqyn ketiretin osy bir túısik pen sanadan arylyp, januıanyń tynyshtyǵyn saqtaýdyń jolyn asyl dinimizden qarastyrýdy jón kórdik:
1. Alladan qorqyńdar. Hazireti Paıǵambarmyzdyń (s.ǵ.s.) kemel tájirıbesiniń biri – óziniń jarlaryna neke qıylar aldyn taqýalyqty, ıaǵnı Alladan qorqýdy esine salý bolatyn. Ol (s.ǵ.s.) qasıetti Qurannan «Nısa» súresiniń 14-aıatyn, «Azhab» súresiniń 69-aıatyn, «Álı Imran» súresiniń 101-aıattaryn oqıtyn bolǵan. Munyń sebebi, ol aıattar taqýalyqqa úndeýshi aıattar edi. Erli-zaıyptylar eń birinshi Allaǵa jaqyndaýlary tıis. Osydan soń baryp, sózsiz, bir-birine. Otbasylyq ómirlerin taqýalyqqa negizdep qurǵan januıadan asqan baqytty januıa joq.
2. Bir mezgilde ashýlanýdan saq bolyńdar. Otbasynyń shyrqyn buzýshy sebepterdiń eń soraqysy – ashý. Birde sahabalardyń biri Allanyń Elshisine (s.ǵ.s.) kelip, qandaı da bir keńes berýin ótinedi. Onyń bul ótinishine Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Ashýyńdy jeńe bil»,– degen ósıet aıtady. Ári osy ósıetin úsh ret qaıtalaıdy[1].
3. Eger sóz talastyrýda mindetti túrde bireýi jeńýi kerek bolsa, jeńimpaz siz bolmaı-aq qoıyńyz. Sebebi, Allanyń Elshisi (s.ǵ.s.): «...óziniki durys bola tura, sóz talastyrýdy doǵarǵan adamǵa Jánnattyń ortasynan úı násip bolady», – degen.[2]
4. Úıdi ot-jalyn alyp bara jatqandaı jaıt bolmasa, bir-birlerińe daýys kótermeńder (ıaǵnı, qaýip tónbese, aıqaılaýdyń qajeti joq). Óz ulyna ósıet qaldyryp jatyp Luqman bylaı degen eken: «Júrisińde ortasha bol da daýsyńdy báseńdet. Sóz joq, daýystardyń eń jamany esektiń daýysy».[3]
5. Eger syn aıtýdyń kezi kelip tursa, muny da mahabbatpen oryndańdar. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı degen: «Musylman – musylmannyń aınasy»[4]. Óte jumsaq ári danalyqpen keńes bere bilińder.
6. Ótken-ketken qatelikterdi bir-birińniń esterińe salmańdar. Súıikti Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Kimde-kim musylman baýyrynyń aıybyn jasyrar bolsa, ol adamnyń aıybyn Alla Taǵala osy ómirde jasyrǵanyndaı, aqyrette de jasyrady», – degen.[5]
7. Qajet bolsa, ekinshi jartyńyz úshin ózgelerge mán de bermeńiz. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Salmannyń Ábý Dardaǵa (r.a.) áıelin jaqtyrmaý jaıly bergen keńesin quptap: «Rasynda, áıelderińniń senderde haqysy bar», – degen.[6]
8. Aradaǵy túsinispeýshilikti rettep almaı uıqyǵa jatpańdar. Ábý Bákir (r.a.) úıinde qonaqtardyń bolǵandyqtan áıelimen bolǵan túsinispeýshilikti sheshe almaı uıqyǵa jatpaǵan eken.[7]
9. Eń joq degende kúnine bir ret óz sezimderińdi bildirip turyńdar. Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Adamdardy qadirlemegen Allany da qadirlemeıdi», – degen.[8]
10. Eger qatelik jasap qoısańyz, ony moıyndap, keshirim suraı bilińder. Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Adam balasynyń barlyǵy qatelesedi, abzaly táýbe etkenderi», – degen.[9]
[1] Mıshkaat, 433-bet.
[2] Mıshkaat, 412-bet.
[3] Luqman, 19.
[4] Ábý Dáýid, 2-tom, 325-bet.
[5] Mıshkaat, 429-bet.
[6] Násaı, 2391.
[7] Buharı, 602.
[8] Ábý Dáýid, 662-bet, Karachı.
[9] Tırmızı, 2499.
