Bas múftı: Syn saǵatta saǵymyzdy syndyrmaıyq

28 shіlde 2020 1896 0
Оqý rejımi

Qazirgi tańda el ishinde «Pandemııa jaǵdaıynda qasıetti Qurban aıt meıramy qalaı atalyp ótilmek, qaýpi asqynyp, qyspaqqa alǵan indetke qarsy kúreske halyqty jumyldyrýda, jurtty pandemııadan saqtanýǵa shaqyrýda Dinı basqarma, dinı qaıratkerler nendeı jumystar atqarýda, sondaı-aq keıbir dinı rásimderdi toqtatýǵa nemese olarǵa qatysatyn adamdardyń sanyn shekteýge qatysty qabyldanyp jatqan sheshimder Islam talaptaryna saı kele me?» degen mazmundaǵy suraqtar jıi qoıylýda.

Osy oraıda, ıaǵnı atalǵan jáne ózge de saýaldarǵa jaýap alý úshin Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń (QMDB) tóraǵasy, Bas múftı Naýryzbaı qajy Taǵanulymen júrgizgen áńgimemizdi nazarlaryńyzǵa usynǵandy jón kórdik.

– Isi musylmannyń eń qa­dir­li merekesiniń biri – qasıetti Qurban aıt taıap qaldy. Qa­zir­gi­deı jaǵdaıda osy merekeni atap ótýdiń qandaı jolyn usy­na­syzdar?

– Asa Qamqor, erekshe Meıi­rim­di Allanyń atymen bastaımyn. Bıyl elimizde Qurban aıt merekesi 31 shilde men 2 tamyz ara­lyǵynda ótedi. Qazaq­stan mu­syl­mandary dinı bas­qar­ma­sy­ny­ń Ǵulamalar keńesi Ortalyq Azııa ǵalymdarymen keńesip, osyndaı ortaq pátýa qabyldady. Eldegi pandemııa jaǵdaıyna baılanysty aıt namazy oqylmaıdy.

Qurban aıt kúni musylman ba­la­sy adal nıetpen qurban sha­lyp, qaıyrymdylyq jasaı­dy. Biz eldegi pandemııaǵa baıla­nysty tuńǵysh ret onlaın qur­ban shalý jobasyn qolǵa al­dyq. Osy baǵytta qurban2020.muftyat.kz saıtyn iske qostyq. Bul – deldaldyq qyzmet emes, qa­ıyrymdylyq baǵyttaǵy sha­ra. Indet taraýynyń aldyn alyp, halyqtyń densaýlyǵy men ómirine qaýip týdyrmaý maq­sa­tynda bıyl qurbandyq etiniń úshten bir bóligi qurbandyq shalýshy adamǵa berilmeıdi, túgeldeı muqtaj azamattarǵa taratylady. Bul sheshimge túsinistik tanytyp, durys qaraýǵa shaqyramyn.

Onlaın rejimde tapsyrys qa­byldap, qurbandyq etin kó­mek­­ke zárý jandarǵa taratý táji­rıbesi ­Túrkııa, Malaızııa, In­do­nezııa, Birikken Arab Ámir­lik­teri sııaqty birqatar mu­syl­man memleketterinde bu­ryn­­nan qalyptasqan jáne jyl sa­ıyn­ǵy ıgi dástúrge aınalǵan. Osy tájirıbeni engizýdegi maq­sa­ty­myz – jurtshylyqty indetten saqtaý.

Eskeretin jaıt, qurbandyq shalý rásimin QMDB-nyń aı­maq­­taǵy ókildigi jergilikti ákim­dik­pen kelisip, aıt kúnderi bel­gi­len­gen oryndarda sanıtarlyq talaptardy saqtaı otyryp júzege asyrady.

Aıt kezinde týysqandarǵa, dos-jarandarǵa barýdan ózi­miz­di shekteıik. Bul máselede jaýap­ker­shilikti ár adam ózinen bastaýy kerek. Jaǵdaı turaqtalmaıynsha, Qurban aıttyń úsh kúninde úıge qonaq shaqyrmaı, keletin kisige indet jaǵdaıyn aldyn ala es­ker­tip, máseleni ózimiz rettep otyrýymyz qajet. Osylaısha áýe­­li ózimizdi qorǵaıyq, sol ar­qyly otbasymyzǵa qorǵan bo­laıyq. Bul jaýapkershilik bar­lyq adamǵa qatysty dep sanaımyz.

Aıtta týysqandardy telefon arqyly quttyqtap, múmkindik bolyp jatsa aıttyq syılyǵyn ji­berse nur ústine nur bolady. Meıramdy toılaýdyń, týǵan-týystardy qýanyshqa bóleýdiń osy formatyna aýysqanymyz abzal.

Qazir toılaýdyń emes, den­saý­lyq pen óz ómirimizdi oılaýdyń kezeńi. Kishkene sabyr eteıik. Alla qalasa, 2 tamyzdan keıin meshitterimiz de ashylady degen úmittemiz. Mamandar qaýipti indettiń beti qaıta bastaǵanyn aıtýda. Alla qalasa, bári jaqsy bolady. Jaqsy kúnder aldy­myz­da. Pátýalarymyz ben úndeý­lerimizge túsinistikpen qarap, soǵan boısunaıyq. Ózimiz ben ózge­lerdiń ómiri men densaý­ly­ǵy­na jaýapkershilikpen qaraıyq. Sonda ǵana biz bul synaqtan aman-esen ótemiz.

– Ókinishke qaraı, juqpaly indet­ti juqtyrý oshaqtarynyń biri qaraly jıyndar bolyp otyr­­ǵany belgili. Janazaǵa qa­­­tysý musylman úshin qansha jer­den saýapty is desek te, qa­zir­­gi jaǵdaıda ony meıi­lin­she az adammen ótkerý qa­jet­­tigi týyn­­­­­­daýda. Osyǵan baı­la­nys­­­ty qandaı sheshim qa­byl­­dan­dy?

– Álemge qaýip tóndirgen dertke nemquraıdylyq tanytý – ózimiz úshin ǵana emes, aına­la­myz­daǵy jandardyń ómirine de teris áserin tıgizeri haq. Eli­miz­degi karantın talaptaryn saqtap, indet taralýynyń aldyn alý maqsatynda Qazaq­stan musylmandary dinı basqar­ma­sy janaza namazy men jerleý rásimin ótkizýge qatysty arnaıy málimdeme jasady. Osy málimdemede máıitti jýý, kebindeý, janaza namazyn oqý kezinde sanıtarlyq-Epı­demııalyq talaptardy qatań saqtaý mindeti aıtyldy. Sonymen qatar janaza namazyn 5 mınýt ishinde oqýǵa, máıitti jerlegen soń halyqty kóp ustamaı lezde qaıtarýǵa pármen berdik. Janaza namazyna jáne qabir basynda barlyq qatysýshylardy qosqanda 10 kisiden artyq jınalmaýǵa únde­dik. Halyqty jınap qonaq asyn ótkizýdi, jerleý rásiminen keıin as berýdi, jetisi, qyrqy, jyly t.b. qudaıy astardy elimizde Epıde­mııalyq jaǵdaı tolyq turaq­talǵanǵa deıin toqtatýǵa shaqyrdyq. Imamdar osy baǵytta túsindirý jumystaryn júrgizýde.

Alaıda keıbir azamattarymyz bul usynystarymyz ben keńesterimizge nemquraıdy qa­rap, ózimen qosa ózgelerdiń de ómirine qaýip tóndirýde. Árıne bárimiz de topyraqty ólimde tóbe kórsetkimiz keledi. Biraq qazir sezimge berilmeı, aqylǵa salyp sheshim qabyldaıtyn sát. Osyny jamaǵat túsinýi tıis. Alla Taǵala: «Ózderińdi óz qoldaryńmen qaýip-qaterge salmańdar», dep es­kert­ken («Baqara» súresi, 195-aıat). Ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sále­mi bolsyn): «Ózgege jáne ózine zııan tıgizýge bolmaıdy», degen. Jıyndar men qudaıy astarǵa barýdan buryn ózi­miz­diń, otbasymyzdyń, týǵan-týy­sy­myzdyń ómiri men bola­sha­ǵyn bir sát oılasaq. Musylman ǵalymdary: «Zalaldy joıý paıda keltirýden buryn turady» degen. Qazirgideı juqpaly aýrýdyń qaýpi kúsheıgen kezde odan saq­ta­ný – árbirimiz úshin mindet.

– «Abaı joly» Epopeıasynda hakim Abaıdyń Semeıdi jaılaǵan indetpen kúreskeni, Sar­molla esimdi moldaǵa halyq juqpaly aýrýdan saqtaný úshin janaza, hatym, astardy az adammen ótkizýdi jurtqa túsin­dirý keregin aıtqany baıan­dalady. Sodan Sarmolla je­del iske kirisip, janazaǵa ha­lyq az jınalsyn, máıit shyqqan úıge kóp adam kelip-ketý bolmasyn, ol úıde as ishý, jetisin, qyrqyn jasaý ýa­qytsha toqtatylsyn degen maz­­munda pátýa shyǵarady. Osy­dan keıin turǵyndardyń qa­raly jıynǵa kóptep barýy barynsha shektelgen eken. Ha­lyq ımamdardyń sózine qu­laq asyp jatyr ma?

– Múftııat dinı birlestik bol­ǵan­dyqtan, bizdiń pátýala­ry­myz ben sheshimderimiz usynys, keńes retinde aıtylady. Alaıda, pátýaǵa boısuný – musylmannyń mindeti. Halyqty taǵy da pátýaǵa boısunyp, sanıtarlyq talaptardy qatań saqtaýǵa shaqyramyn. Densaýlyqqa salǵyrttyq tanytý qaýip pen qaterge ákep soǵady. Son­dyqtan eldegi barsha jama­ǵat­ty osy bir qıyn kezeńde ba­rynsha saqtanýdy, jıyn-toılar men qudaıy astarǵa múm­kin­di­gin­she barmaýdy suraımyz.

Ózińiz aıtyp ketkendeı, Abaı Qunanbaıuly Semeıge kelgen bir saparynda shaharda juqpaly indettiń tarap jatqany jaıynda jaısyz habar estıdi. Birinshi kezekte, Abaı janaza rásimderin ótkizýge qatysty birqatar ózgeris ja­saý qajettiligin halyqqa tú­sin­­dirý keregin uqty. Mine, osy tusta ol ózi biletin Sarmolla esim­di moldany shaqyryp, oǵan halyq juqpaly aýrýdan saqtaný úshin janaza, hatym, astardy az adammen ótkizýdi jurtqa túsin­dirý keregin jetkizedi. Sar­mol­la: «Qaza bolǵan adam úıine, janazaǵa halyq az jınalsyn. Máıit shyqqan úıge kóp adam kelmesin. Ol úıde as ishý, halyqqa taǵam taratý, jetisin, qyrqyn jasaý ýaqytsha toqtalsyn!» degen sózin jetkizedi.

Búginde ımamdarymyz osy mazmunda ózderiniń nasıhaty men keńesterin jetkizip-aq jatyr. Alaıda sezimmen, namyspen qaraly jıynǵa baryp qoıatyndar bar. Sonyń saldarynan tósek tartyp, aýyryp qalǵan jandardy da jaqsy bilemiz. Osy rette úı ıesine artylatyn jaýapkershilik te úlken. Qazaly úıdiń ıesi týysqandaryna: «Eldegi jaǵdaı turaqtalǵansha kóńil aıtyp kelmeńizder. Jaǵdaıdy jaqsy túsinemin. Sanıtarlyq talapty bárimiz oryndaýymyz kerek. Ólgenniń artynan ólmek joq» dep ótinish bildirse, qanshama adamǵa saýap jasaǵan bolady.

Basynda bul indettiń qaýip­ti­ligin sezinbedik. Tanys-bilis adamdardyń qaıtys bolyp jat­qany týraly qaraly habar­lar tolassyz kelip jatty. Osy­ jaǵdaılar saqtanbaýdyń saldarynan bolǵany aıtpasa da túsinikti. Bul – oılanatyn jaıt. Sondyqtan saqtanaıyq degen sózdi aıtýdy, oǵan amal etý­di toqtatpaıyq. Alla Taǵala saq­tan­ǵan pendesin saqtaıdy. Osy­ny umytpaıyq.

Asyl dinimizde kerek ýaqytta qajet kómekti jasaý úlken saýapty amaldyń birine jatady. Osy rette kásipker azamattardy dári-dármekterdiń baǵasyn qymbattatpaı, jurtqa jaqsylyq jasap, halyqtyń alǵysyn alýǵa shaqyramyn. Jerleý rásimderine qatysty qyzmet baǵasyn da qol­dan sharyqtatpaıyq. Ásirese zırat basyndaǵy jerdiń qunyn aspandatyp jibermeıik. Syn­dar­ly sátte halyqtyń jaǵdaıyn eskergenimiz abzal. Ar men uıatty esten shyǵarmaıyq, aǵaıyn!

– Elimizdegi ahýaldy jeńil­de­týdiń eń tıimdi sheshim­de­riniń biri, tipti biregeıi – ha­lyq­tyń óz densaýlyǵyna jaýap­ker­shi­likpen qarap, karantın talaptaryn múltiksiz oryndaýy. Dinı basqarma osy máseleni el ishine túsindirý isinde qandaı jumystar atqaryp jatyr?

– Densaýlyq – Allanyń ber­gen amanaty. Ony saqtaý – musylmannyń mindeti. Paıǵam­bar­ymyz Muhammed (oǵan Al­la­nyń salaýaty men sálemi bolsyn) bir hadısinde: «Adam eki nárseniń qadirin bilmeıdi. Ol – bos ýaqyt pen densaýlyq», degen. Rasynda, densaýlyq pen ýaqyt – adam ómirindegi eń qajetti uly nyǵmet. Osy nyǵmet pen amanatqa qııanat jasaǵan adamnyń áreketi – óziniń ómirine qııanat jasaǵanmen teń. Bul máse­lede adam óz ózine ádiletti bolýy tıis.

Elimizde tótenshe jaǵdaı jarııa­lanǵan sátten bastap, onlaın dárister men ýaǵyz-nası­hat jumystarynyń kestesi bekitildi. Imamdarymyz ben ǵa­lym­darymyz ınternettiń ıgi­li­­gimen kúnine 3 ret tikeleı Efırde ýaǵyz aıtyp, halyqtyń suraqtaryna jaýap berýde, túsindirý jumystaryn belsendi túrde júrgizýde.

Karantın kezinde ýaǵyz-na­sı­hat jumystary jańa júıe­men júrgizildi. Búginde tara­lymy 30 000 danadan asatyn QMDB-nyń «Munara» dinı-tanymdyq gazeti, «HikmetTV» tele-radıo stýdııasy, respýblıkalyq jáne aımaqtyq 22 saıt, táýlik boıy eki tilde qyzmet kórsetetin respýblıkalyq Call-ortalyq arqyly halyq arasynda túsindirý jumystaryn júrgizdik. Arnaıy «Qalam-tor» jobasyn iske qostyq. Osy joba aıasynda www.muftyat.kz pen «HikmetTV» stýdııasynyń kontent-ónimderin áleýmettik jelilerde keńinen nasıhattaý maqsatynda aqparattyq-pýl qur­dyq. Atalǵan aqparattyq-pýl qu­ramyndaǵy 1010 ımam bir mezette bir maqsatta jumys isteýde.

Qasıetti Ramazan aıynda QMDB qyzmetkerleri men Ǵulamalar keńesiniń músheleri «Qazaqstan» ulttyq telearnasy arqyly tikeleı Efırde «Oraza qabyl bolsyn» baǵdarlamasynda 30 kúnge 30 suhbat berdi. Elimizde karantın jarııalanǵan sátten bastap ár juma kúni «Syn saǵa­tyn­daǵy sabyr», «Ár istiń bir qaıyry bar», «Jańa kúnnen jaqsylyq kúteıik», t.b. taqy­ryp­tarda «Asyl arna» telearnasy arqyly 17 ret «Juma nasıhatyn» júrgizdim.

Pandemııa kezinde tarıhı dinı sheshimder shyǵaryp, jama­ǵattyń salamattylyǵy men qulshylyǵyna qajetti 12 ma­ńyzdy qujat qabyldadyq. Atalǵan qujattar ishinen «QMDB-nyń Qaýipti juqpaly indetten qaıtys bolǵan adamnyń máıitin jerleýge qatysty pátýasyn» aıtýǵa bolady. TMD elderi arasynda biz birinshi bolyp osyndaı qujat ázirledik. Halyqty qaýipti indet kezinde janaza namazyna qatyspaýǵa úndep, qudaıy astardy keıinge shegerýge shaqyrdyq.

Sonymen qatar musylman áleminiń beldi dinı tulǵalary men ustazdaryn, barsha jamaǵatty bir mezette duǵa etýge úndedik. Allaǵa shúkir, bul bastamamyz álemdik din lıderleri tarapynan qoldaý tapty.

– Din qyzmetkerleri naý­qas jandarǵa qoldan kelgen kómekti kórsetip jatyr eken. Qaıyrymdylyq jasaý qajet­ti­likten týa ma, álde jumys baǵyt­taryńyzdyń biri me?

– Bizdiń tarıhymyzda adam­ger­shilik pen qaıyrym­dylyq isterdiń alǵy shebinde de din qaıratkerleri júrgen. Allaǵa shú­kir, búginde osy dástúr jalǵasyn taýyp keledi. Óıtkeni biz el basyna kún týǵanda asarlatyp, jylý jınap, qaıyrymdylyq isinde shet qalmaǵan halyqpyz.

Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń «Zeket» qory jamaǵat pen demeýshi azamattardyń kómegimen 255 ottegi jeldetkishin jer-jer­degi emha­nalarǵa jetkizdi. Imam­da­rymyz 2 tonnadan astam qymyz­dy naýqastarǵa tegin taratty. QMDB ujymy indetke qarsy kúres sharalaryna bir kúndik jalaqysyn aýdardy. Saıyp kelgende, bul ıgi sharalar az da bolsa halyqty qoldaý nıetimen júzege asýda.

– Búginde indetke qatysty syrt­qy jáne ishki ahýaldy bilip otyrǵan halqymyz kúızelis ústinde. Osyndaıda musyl­man balasy ózin qalaı ustaý kerek, qandaı jeteli oı­dyń jetegine ilesýi tıis?

– Biz san ǵasyrlyq tarıhymyzda talaı syndarly sátter men synaqtardy, zobalań zamandar men náýbetterdi bastan keshken elmiz. Syn saǵat­tar­da bir-birimizge qamqor­lyq kór­se­tip, ımanymyz ben baýyr­ma­l­dyǵymyzdyń arqa­syn­da aman qalǵan rýhy bıik joraly jurt­pyz.

El basyna kún týǵan qazirgi sátte de osy qalpymyzdan tanbaı, qabyrǵamyzdy qaıystyrmaı, úmitsizdikke boı aldyrmaı, alǵa jyljýymyz kerek. Búginde úreı qushaǵyna enip, eleń-alań kúı keshken adam úshin jyly sózdiń ózi janǵa daýa, kóńilge medeý bolyp tur.

Dana halqymyz: «Jaqsy sóz – jarym yrys» demeı me. Osy sátte aınalamyzdy úreıge emes, úmitke, qaıǵyǵa emes, qýanyshqa bóleı­tin sózimizdi arnasaq saýap­qa kenelerimiz haq. Biz budan da qıyn-qystaý zamandy kórgen qarǵa tamyrly qazaqpyz. Jarat­qan­nyń jar bolýymen bul synaqty da jeńemiz.

Biz ótkenge salaýat aıtyp, Allanyń araılap atqan árbir tańy­nan jaqsylyq kútken halyq­pyz. Rýhymyzdy túsirmeı, syn saǵatynda saǵymyzdy syndyryp almaıyq. Biz bir qaıyry bar dúnıeniń eń kórkem beınede, Abaısha aıtqanda, mahabbatpen jaratylǵan adambyz. Alla bárin kórip tur. Bul synaqtyń sońǵy nátıjesi de Onyń qudiret-quzyrynda. Óıtkeni, Ol – sheksiz bilim men hıkmet Iesi.

Biz qazir ymyrasyzdyqqa emes – yntymaqqa uıysatyn syndarly sátte turmyz. Mundaıda halyq danalyǵy: «Betege ketse – bel qalar, berekeń ketse – neń qalar?» demeı me? Alla Elshisi aıtqandaı, jaqsy sóılep, aına­la­daǵy adamdarǵa shýaq shashyp, úreıge emes, úmitke qanat biti­re­ıik.  

Áńgimelesken Joldybaı BAZAR
«Egemen Qazaqstan»

Pіkіrler Kіrý