Basqa bále – tilden

11 qarasha 2020 9934 0
Оqý rejımi

Qazaq – bir aýyz sózdiń qadiri men qasıetine tereń boılaı bilgen halyq. Sondyqtan bolar, sóz súıekten ótedi dep dana ata-babalarymyz tekke aıtpaǵan. Rasynda sózdiń qasıeti tereń, órisi keń, óresi bıik. Qasıetti Qurannyń «Qaf» súresiniń 18-aıatynda: «Aýzynan bir sóz shyǵarsa-aq boldy aldynda ańdýshy daıyn», – delinedi. Demek, esh paıdasyz sóz pendesin Alladan alystatyp, adam júregin qataıtatyny anyq. Sóz qadirin óz qadirinen joǵary qoıatyn tekti halyq qandaı áreket etse de, bir aýyz sóz aıtsa da Allasyn aýyzǵa almaı is bastaǵan emes. Qazaqy tárbıe sharıǵatpen tikeleı baılanysýynyń ózi bizdiń ıslam dinine degen qurmetimizdi kórsetedi.

Adam balasynyń aýzynan shyqqan ár sózdiń ańdýshysy daıyn ekenin joǵarydaǵy Quran sózinen keltirdik. Demek, qasıetti kitaptaǵy aıtylǵan súreniń túp maqsaty – sóıleıtin sózińe esep berý degenge keledi. Máselen, oryndy orynsyz sóıleý de adamnyń mádenıettiliginen habardar beredi. Kóp jaǵdaıda únsizdikke boı aldyrý da danalyqtyń bir belgisine jatady. Al ańdamaı sóılep jatatyndar aýyrmaı óletinin atam qazaq o bastan-aq aıtyp ketkenin kópshilik jaqsy biledi. Adamnyń kóńili qymbat. Musylman adam eshkimge jamandyq jasamaýy kerek. Ásirese, júrekke aýyr tıetin sóz aıtýdan aýlaq bolǵany jón.

«ON PÁLENIŃ TOǴYZY TILDEN». Adam shynymen kúnániń kóbin tilinen tabady eken. Qazir kópshilik áleýmettik jelini ońdy soldy paıdalanýǵa kóshti. Barlyǵy aqylgóısip, bıliktegi azamattarǵa sóz tıgizip, saıasatqa aralasýǵa qumartyp ketkendeı. Shyndyqty betke aıttym dep esh negizsiz ǵaıbattaý kórinisteriniń tym órship ketkenin kúnde kórip jatqanymyz ashy da bolsa shyndyq. Eger kópshilik jańaǵy adamnyń istegen áreketin qolpashtap jatsa ol odan ary adal adamdy qaralaı túsip, ózi osy qylyǵy arqyly kúnáǵa batyp jatqanyn bilmeı qalady. Sońynan quzyrly organ ókilderi tergep, Zań júzinde jazalaıtyn bolyp jatsa, beıneúndeý arqyly halyqtan keshirim surap, ańdamaı sóılegeniniń nátıjesinde oryn alǵan oqıǵaǵa ókinetindigin jetkizip jatatyn jaǵdaılar da oryn alyp turady bizdiń qoǵamda. Mundaı oqıǵadan ár adam ózine qorytyndy shyǵarý keerk. Eń bastysy – sózdiń qadirine jete bilý kerek. Sóz de kıeli ekenin esten shyǵarmaıyq.

«ShYNShYLDYQ JAQSYLYQQA, IZGILIK JÁNNATQA ALYP BARADY. ÓTIRIK JAMANDYQQA, JAMANDYQ TOZAQQA JETELEIDI» degen hadıs bar. Endi osy hadıs tóńireginde áńgimemizdi órbitsek deımin. Árbir adam qandaı da bir is isteý úshin onyń ne jaqsy, ne jaman ekenin ajyratýy tıis. Adam ómirinde qandaı da bir jaǵdaı oryn alsa da ol eń birinshi shynshyldyqqa búıregi buryp turýy kerek. Óıtkeni, qandaı sát bolsa da túbi shyndyq jeńip shyǵady. Múmkin ádiletsizdik oryn alyp, shyndyq ótiriktiń kóleńkesinde qalyp qalar. Biraq adam Jaratqannyń aldynda, óziniń ar-uıatynyń aldynda ótirikke aıaq baspaýy kerek. Jaqsy oılap, jaqsy sóılep, jaqsy duǵa jasap, jaqsy is isteý arqyly Jaratqannyń pendesi jánnatqa asyǵady. Osy izgi amaldaryna qaraı Alla Taǵala súıikti qulyna jánnattyń tórinen oryn berýi bek múmkin.  Biraq adam sol jolda nıet etip, jaqsy amaldar jasaýǵa asyqsa ǵana úlken oljaǵa keneledi. Qurǵaq sózben eshqandaı da dúnıeniń sheshilmeıtinin esten shyǵarmaıyq. Tek adamnyń nıeti, oıy peıili buzylmasa bolǵany. Al, ótiriktiń sońy eshqashan da jaqsylyqqa alyp kelmeıtini dáleldeýdi qajet etpeıtin shyndyq. Qazaq osyny o basta «Ótiriktiń quıryǵy bir-aq tutam» dep bir-aq aýyz sózben túıindegen. Ótirik aıtýdyń, ǵaıbat sóıleýdiń, ósek tasýdyń sońy tek jamandyqpen aıaqtalady. Jaman jolǵa túsken adamnyń bolashaǵy bulyńǵyr bolatyny aqıqat. Adamzatty joqtan bar etip jaratqan Alla Taǵalanyń aldyndaǵy synaqqa baratynymyz da aqıqat. Sol sátte amal dápterimiz jaman iske emes, jaqsylyqqa toly bolyp turǵany pende úshin úlken olja emes pe?  Olaı bolsa, jamandyqtan jırenip, jaqsylyqtan úırenýge asyǵaıyq.

Hákim Abaı atamyz: «ÓSEK, ÓTIRIK, MAQTANShAQ, ERINShEK BEKER MAL ShAShPAQ. BES DUShPANDY BILSEŃIZ», – dep tekke aıtpaǵan. Qazaqtyń uly aqyny aıtqan ÓSEK, ÓTIRIK, MAQTANShAQTYQ tek tilmen órbıtinin sol zamanda-aq taıǵa tańba basqandaı etip aıtyp ketti. Alaıda, qazirgi tańda bul ádetten jırenip jatqandar shamaly. Bul jaǵdaıdyń bizdiń qoǵamda oryn alǵanyna árıne qynjylamyz. Shama sharqymyz kelgenshe aqyl-keńes aıtyp, bes dushpannan bezdirgen, bes asyl iske shaqyrǵan Qunanbaıdyń Abaıy aıtqan keńeske kelip toqtalamyz. Biraq bul sózden nátıje shyǵarý árbir pendeniń ózine artylatyn úlken jaýapkershilik.

Adam balasy úsh nárseniń esebinen azaptalady. Birinshisi – ǵaıbat, ekinshisi – sóz tasýdan, úshinshisi – kishi dárettegi uqypsyzdyqtan. Muny ǵulamalar hadısterden alǵan nasıhattarynda kórsetedi. Endi qarańyz, pende úshin eń birinshi azap ǴAIBAT dep tekke kórsetilmeı tur. Sebebi biz sóılep, ózge adamnyń kemshiligi týraly aıtqanda nápsimizge ıe bola almaı qalamyz. Osy sál ǵana álsizdigimizdi paıdalanǵan shaıtan bizdi azǵyryp, ǵaıbat, ósek, ótirik aıtýǵa deıin alyp keledi. Demek, ǵaıbat aıtý men sóz tasý EŃ AÝYR KÚNÁLARDYŃ qatarynda degen sóz. Sol úshin aýyzdan shyǵatyn sózge emes árbir áripke asqan muqııattylyqpen zer salǵanymyz jón. Sebebi erteń osy bir aýyz sózińiz úshin úlken azapty arqalaýyńyz bek múmkin.

Jalǵan ómirdiń jetegine erip, qyzyldy-jasyldy, jalt-jult etken aldamshy ómirdiń qyzyǵyna toımaı júrseńiz kúnádan eshqashan tazarmaısyz. Eger de aqyret kúnińizdiń qamyn oılap, tozaqtyń qaqpasynan attap kirý qorqynyshyn sezinseńiz, tozaq otyna shyjǵyrylýdan qoryqsańyz, ǵaıbat sóılemek túgeli artyq sóz aıtýdan qorqatyn edińiz. Naǵyz musylman adam, júreginde ıman nury tógilip turǵan pende, Jaratqannyń ámirine qarsy kelmeıtin urpaq bolmashy árekettiń sońynda úlken kúná baryn bilip, ǵaıbat sóıleý men sóz tasý azabynyń aýyr ekenin túsinip, ózin, oıyn, áreketin jaqsy jaqqa qaraı burary anyq. Olaı bolsa, aýyzdan shyqqan ár sózge asqan jaýapkershilikpen muqııat kóńil bóleıik. Qarǵys almaı, alǵys arqalaıyq. Basqa bále tek tilden keletinin esten shyǵarmaıyq. Sonda ǵana biz Alla Taǵalynń súıgen quly, kópshiliktiń ystyq yqylasyna bólengen jaqsy adamdar qataryn tolyqtyryp, jaqsy ómir súretin bolamyz.  Barlyq adamzatqa Alla amandyq berip, jaqsylyǵyn násip etsin dep tileımin. Ámın!

Rahmatýlla Orazuly
S.Ǵylmanı meshitiń naıb ımamy

Pіkіrler Kіrý