Besiktiń berekeci

Qazir bizdiń balalarymyz besikti  «manejben», túbekti  «pamperspen», ana sútin «qosymsha taǵamdarmen» almastyrǵan «jasandy» zamanda ómir súrip jatyr.

Al artyna óshpes iz qaldyrǵan Abaı, Shákárim syndy zańǵar  tulǵalarymyz dál osy besikte ińgálap, besik jyrymen sýsyndap ósti emes pe? M. Áýezovtyń «El bolam deseń - besigińdi túze» degenin qup kóretin halqymyz tárbıeniń tap osy besikten bastaý alatynyn jete túsingen qandaı kóregen deseńizshi?!

Endeshe, osy qasıetti besigimizdiń qandaı paıdalary bar?

1. Besikte balanyń aıaq-qoly baılaýly bolǵandyqtan, tynysh uıyqtap, sabyrly bolýyna kómektesedi. Al qolǵa úırengen bala mazasyz, kúıgelek bolady.

2. Shúmektegi sábı taza jáne qurǵaq jatady. Jyly, qurǵaq bolǵany -  aýyrmaýynyń kepili.

3. Balanyń aıaq-qoly men denesi túzý, shıraq bolyp ósedi.

4. Jyly «úıinde» jatqan bóbegińizge túrli vırýstar men ınfektsııalar jolamaıdy.

5. Besik jyryn tyńdap ósken sábıdiń júıke júıesi jaqsy damıdy.

6. Besik jyry – balanyń boıyna rýhanı tárbıe men Islam qundylyqtaryn qalyptastyrýdyń negizi bolyp tabylady.

Taǵy aıtarymyz, besik – qasıetti Quranda aty atalǵan buıym. Alla Taǵala ákesiz týylǵan Isa paıǵambar (ǵ.s.) týraly mynadaı aıat túsirgen: «Ol besiginde de, erjetkende de adamdarǵa sóıleıdi. Ári izgilerden bolady»[1]. Osy aıattaǵy «máhd» degen sózdi kóp tápsirshiler «besik» dep túsindirgen. Arab tilinen aýdarǵanda, bul sózdiń túbiri «tóseý», «túzetý» degen maǵynalardy bildiredi.