BESIKTIŃ PAIDALARY
Ómirge kelgen sábıdiń alǵashqy otaýy – besik desek artyq aıtqandyq emes. Besiktiń paıdasy búginge deıin talaı kitaptarǵa arqaý bolǵan. Áıgili jazýshy, bilgir Etnograf Muhtar Áýezov: «El bolam deseń, besigińdi túze» dep besik tárbıesin búkil eldik deńgeıge bir-aq kótergeni málim. El bolý degen uǵymnyń aıasy men aýqymy óte keń. Bizdińshe, buǵan dinimiz de, tilimiz de, birlik-yntymaq baýyrmashyldyǵymyz da, ózge jurttyń sońynda qalmaı, terezemizdiń teńelýi de, qysqasy eshkimnen uıalmaı, eki dúnıede baqytty ǵumyr keshýdiń bári de túgel syıyp ketedi. Mine, osynyń bári besikten bastalatynyn zańǵar jazýshy meńzep otyr.
Biraq sońǵy kezderde balany besikke salý musylmandyqqa jata ma? Quran men hadıste bul jaıly derekter kezdese me degen saýaldardy da esitip qalamyz. Sondaı-aq besikti eskiliktiń qaldyǵy dep sanaıtyn jańa zamannyń jas ata-analary da joq emes. Sondyqtan búgin ǵasyrlar boıy halqymyzben birge jasasyp kele jatqan osynaý ulttyq buıymnyń mán-mańyzy men onyń musylmandyqqa qatysy jaıly birshama oı órbitpekpiz.
Eń aldymen aıtarymyz, besik – qasıetti quranda aty atalǵan buıym. Alla Taǵala ákesiz týylǵan Isa Paıǵambar týraly mynadaı aıat túsirgen: «Ol besiginde de, erjetkende de adamdarǵa sóıleıdi. Ári izgilerden bolady». («Álı-Imran» súresi, 46-aıat). Osy aıattaǵy «máhd» degen sózdi kóp tápsirshiler «besik» dep túsindirgen. Arab tilinen aýdarǵanda, bul sózdiń túbiri «tóseý», «túzetý» degen maǵynalardy bildiredi.
Túsindirmeli sózdikterde bul sóz «balanyń tynysh uıyqtaýy úshin ázirlenetin arnaıy oryn» dep túsinidirilgen. Ibn Ashýr degen ǵalym óz tápsirinde atalmysh aıatty túsindirý barysynda «máhd» sózine mynadaı anyqtama beredi: «Sandyqqa uqsaıtyn aǵashtan jasalǵan, qaqpaǵy joq buıym. Ol - sábıdiń sút emetin shaǵynda jatatyn orny. Qulap qalmaýy úshin bala soǵan salynyp qoıylady», - deıdi. Mine, bul anyqtama qazaqtyń myńdaǵan jyldardan beri qoldanyp kele jatqan besigine óte uqsas anyqtama.
Endeshe, balany besikke salý musylmandyqqa jat dep qorytyndy shyǵarý asyǵystyq.
«Balany Paıǵambar úlgisi boıynsha tárbıeleýdiń joly» atty birneshe tomdyq akademııalyq jınaqta «Balaǵa besik daıyndaý» degen arnaıy taqyryp bólingen.
Sonda besikke qatysty aıat-hadıster taldanyp kelip, mynadaı mańyzdy tujyrymdar jasalady:
1. Emizýli balanyń óz anasynan bólek jatýy úshin arnaıy jasalǵan orny bolady;
2. Besik – ananyń omyraýyndaǵy balasymen birge uıyqtaýyna múmkindik bermeıdi. Sonymen qatar, emizip jatyp kózi ilinip ketse, baıqaýsyzda sábıin basyp qalmaýyna, uıqyly-oıaý kúıde nárestege qoly tıip ketýine nemese basqa da zııan kelmeýine jaǵdaı jasaıdy;
3. Besik baıaý terbetilgende, balanyń búkil aǵzasy dem alady, rahattanady;
4. Besik anaǵa balany uıyqtatýy úshin kómek bolady;
5. Terbetilgende bala jerge qulap qalmaı, qaýipsiz jatýy úshin besiktiń qorshaýy bolady.
Musylman ǵalymdary besiktiń osyndaı paıdalaryn sanap shyqqan. Sondyqtan kezinde Márııam anamyz Isa Paıǵambardy bosanǵanda, kóp keshiktirmeı ony besikke bólegen degen oıdamyz. Óıtkeni eli ony kúnáli, azǵyn is jasadyń dep aıyptap jatqanda, ol bir aýyz til qatpaı, besiktegi balany nusqady degen maǵynadaǵy aıatty Qurannan kezdestirýge bolady. Qashaǵan aqynnyń «Paıǵambarlar týǵanda, Besik bolǵan bul aǵash» dep jyrlaýy da tegin bolmasa kerek.
Osynyń bárin jaqsy bilgen, durys zerdelegen ata-babalarymyz sábıdi besikke salýdy erekshe dástúrimizge aınaldyrǵan. Sonaý erte zamandardan beri aýyzdan aýyzǵa tarap kele jatqan «Qobylandy batyr» jyrynda: «Altynnan besik oıdyryp, Aq torǵynǵa bólegen» degen tarmaqtar bar. Bul sózder bizdiń jurttyń sol kezdegi bıik Estetıkalyq talǵamynan habar berse kerek.
Qudaıǵa shúkir, búginge deıin týǵan qyzdyń artynan besik aparý salty, besik toıy úzilgen joq. Budan keıin de jalǵasyn taba beredi degen úmittemiz. Al endi besiktiń paıdalaryna at tizginin taǵy buraıyq:
Birinshiden, besik - tazalyq, gıgıenanyń taptyrmas quraly. Onyń shúmegi, túbegi, jórgegi men jaıalyǵy – bári de balanyń asty qurǵaq hám taza bolýyn qamtamasyz etedi. Búgingi «pampers», «haggıes» degen sekildi hımııalyq zattarmen salystyrǵanda, besiktiń bul bólshekteri áldeqaıda paıdaly, ári taza. Qasıetti Qurannyń «Ózderińdi ózderiń qaýip-qaterge ıtermelemeńder!», «Alla Taǵala tazalanǵandar men táýbe etkenderdi jaqsy kóredi» degen aıattary men «Tazalyq - ımannan» degen hadıs turǵysynan kelgende, besiktiń tazalyqqa tıgizer paıdasy orasan.
Ekinshiden, besik jańa týylyp, ósip, qalyptasyp kele jatqan balanyń fızıologııasyna óte paıdaly. Besiktiń tósek salynatyn, túbek ornalasatyn taqtaılary balanyń omyrtqasy túzý bolýyna áser etpeı qoımaıdy. Al omyrtqanyń búkil denege qanshalyqty áser etetini búgingi ǵylymǵa belgili. Búginde omyrtqanyń qısaıǵanynan neshe túrli dertterge shaldyǵyp júrgenderdi de kórip júrmiz. Ǵalamtordyń beti omyrtqaǵa arnalǵan jattyǵýlarǵa toly. Mine, sondaı myń bir bálege dýshar bolmaý úshin ata-ájelerimiz jastaıynan balanyń beli men omyrtqasyn túzý qalyptastyrýǵa tyrysqan.
Úshinshiden, besiktiń terbetilýi, besik jyrynyń aıtylýy balanyń psıhologııasy erekshe áser etedi. Sultanmahmuttyń: «Besigimde jatqanda-aq bergen bilim» dep ana tilimiz týraly aıtatyny bar. Besik jyrynda aıtylatyn sózderdiń bári tunyp turǵan duǵa tilek. Eshbir besik jyrynda ury bol, zalym bol, jaman bol degen sóz kezdespeıdi. Kerisinshe, adam bol, jaqsy bol, deniń saý bolsyn degen sózder aıtylady. Mysaly, myna bir úzindini qarap kóreıik:
...Qolymyzdan is alyp,
Moıynyna kúsh alyp,
Bizdi baǵar ma ekensiń?
Quryǵyńdy maıyryp,
Túnde jylqy qaıyryp,
Jaýdan jylqy aıyryp,
Jigit bolar ma ekensiń?
Aıyr qalpaq kıisip,
Aqyryp jaýǵa tıisip,
Batyr bolar ma ekensiń?
Barmaqtaryń maıysyp,
Túrli oıý oıysyp,
Usta bolar ma ekensiń?
Tańdaılaryń taqyldap,
Sóılegende sóz bermeı,
Sheshen bolar ma ekensiń?..
Bul jerde besiktegi bala óskende dúnıege ákelgen ata-anasyn baqsa eken, elin qorǵaıtyn batyr bolsa eken, óz qolymen eńbek etetin usta bolsa eken, durys sóz aıtatyn sheshen bolsa eken degen tilekter ǵana aıtylyp otyr. Munyń bári de sharıǵatymyzdyń quptaıtyn, shaqyratyn isteri. Al endi osy tilekter kóp aıtylǵan keshegi kezderde qazaqtyń dalasynda ata-anasyn syılaıtyndar, bilegi kúshti batyrlar, temirden túıin túıetin ustalar men eki aýyz sózben eki eldiń daýyn sheshken sheshender de óte kóp edi.
Qysqarta aıtqanda, besiktiń paıdasyn saralap shyqsaq, tom-tom kitaptarǵa da júk bolady. Búginde qazaqtyń besigin Harvı Karp sekildi sheteldik dárigerlerdiń zerttep júrgeni de besikte ashylmaǵan syrlardyń kóp ekenin bildiredi. Al bizdiń aıtpaǵymyz, ulttyq dástúrlerimiz bekerden beker qalyptaspaǵan. Ata-ájelerimiz aqylsyz, bilimsiz, parasatsyz bolmaǵan. Kerisinshe, ár nárseni myń oılanyp, júz tolǵanyp baryp jasaıtyn paıym tereń jandar bolǵan. Sondyqtan asyl dinimz ben ulttyq salt-sanamyzǵa ıe bolaıyq, aǵaıyn!
Asylbek ÁÝEZHANULY
