Birińdi qazaq biriń dos...

Alla Taǵala Quran Kárimde múmınder jaıly: «Shynynda múmınder bir-birine baýyr...»[1], – dep keltiredi.

Demek, qasıetti kitabymyzǵa súıener bolsaq, musylmandar tiliniń, túriniń, turǵan mekeniniń alshaqtyǵyna jáne ereksheligine qaramaı bir-biriniń týysy, baýyry bolýlary qajet eken. Al, endi dini, dili, tili, týyp ósken jeri men mekeni, keı jaǵdaıda qany da bir bola tura nege bólinemiz degen kókeıde saýal týyndaıdy. Osy máselelerge biraz toqtalyp kórelik. Alla Taǵala qasıetti aıattarynda musylmandardyń birligi, baýyrmashyldyǵy, bir-birine degen súıispenshiliginiń qalaı bolmaǵy kerektigin bylaı deıdi:

«Túp-túgel Allanyń jibine (dinine) jabysyńdar da bólinbeńder. Sondaı-aq, ózderińe Allanyń bergen nyǵmetin eske alyńdar. Óıtkeni, sender bir-birlerińe dushpan edińder, júrekterińniń arasyn jibitip-jarastyrdy. Onyń ıgiligimen baýyr bolyp tańdy atyrdyńdar. Jáne de sender ot shuńqyrynyń dál erneýinde turǵanda, Alla sizdi odan qutqardy. Alla týra jolǵa kelersińder dep aıattaryn osylaısha baıandaıdy»[2].

«Kúdiksiz Alla Óziniń jolynda bir-birine qabyrǵadaı sap túzep, shaıqasqandardy jaqsy kóredi»[3].

«Quldaryma aıt! «Sózdiń eń kórkemin sóılesin. Óıtkeni shaıtan aralaryna iritki salyp buzady. Kúdiksiz shaıtan adamdar úshin anyq dushpan»[4].

«Sondaı-aq,  olardan keıin kelgender bylaı deıdi: «Rabbymyz! Bizdi ári bizden buryn ıman keltirgen baýyrlarymyzdy jarylqaı kór! Ári sondaı ıman keltirgenderge júregimizde eshqandaıda kirbińdik bolmasyn. Rabbymyz shúbásiz Sen erekeshe meıirimdi ári esirgeýshisiń»[5].

Osy jóninde dana halqymyz da «Óner aldy – birlik, yrys aldy –tirlik»  demeı me?!

Endi Súıikti Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadıs sharıfine nazar aýdarsaq, onda bylaı delinedi:

Ábý Idrıs Hýlanı, Muǵaz ıbn Jábálǵa (r.a.): «Seni Alla úshin jaqsy kóremin», – deıdi. Sonda Muǵaz: «Onda súıinshi! Óıtkeni, Alla Elshisinen (s.ǵ.s.) estigenim bar. Qııamet kúni Arshy Aǵlanyń aınalasynda taqtar qurylady. Onyń ústinde keıbir kisiler otyrady. Barlyǵynyń da júzderi on tórtinshi túndegi tolǵan aıdaı jarqyn bolady. Barlyq adamdar qobaljyp, qorqyp turǵanda, olar ózderine senimdi bolady ári olardan qorqýdyń da, qaıǵynyń da izi baıqalmaıdy. Sonda (quzyryndaǵylar): Ýa, Allanyń Elshisi! Bular kimder?  – dep surady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Alla úshin bir-birin jaqsy kórgender», – dep jaýap berdi[6].

Osy kúni bizge jetpeı jatqany da musylmandar arasyndaǵy súıispenshilik pen baýyrmashyldyq. Kóbimizdiń boıymyzdan musylman baýyrymyzǵa degen óshpendilik pen aram-nıet jaman oılar baıqalady. Bunyń bári kóre almaýshylyqtan, ishtarlyqtan, nadandyqtan jáne nápsiniń azǵyndyǵynan týyndaıdy. Keıbir jandy kórseń, qulshylyqqa kóp kóńil bóledi, jaqsy sóz sóıleıdi, sóz sóılegende aldyna jan salmaıdy, aqyn nemese sheshen, biraq, musylman baýyrynyń etin jeýge daıyn turady (árıne tikeleı maǵynasynda emes, ıaǵnı, ony ǵaıbattaý arqyly). Eger taqýalyq bolmasa, adamǵa qurǵaq bilimniń, maǵlumattyń pálendeı kómegi tımeıdi eken. Mańyzdysy az bilseń de amalǵa asyrý, taqýalyq tanytý, baýyryńdy jaqsy kórý, jaqsy kóre almasań da eń azy qolyńmen jáne tilińmen zııanyńdy tıgizbeý, bunyń ózi de bir ǵanıbet. Ǵaıbat jóninde qazaqtyń kemeńger ǵulamasy ári bir týar aqyny Abaı óziniń qyrqynshy qara sózinde: «Osy bizdiń qazaqtyń ólgen kisisinde jamany joq, tiri kisisiniń jamandaýdan amany joq bolatuǵyny qalaı?» dep ashy shyndyqty dóp basyp aıtqan. Sózdiń mańyzdylyǵy jaıynda da dana halqymyz:

«Taý men tasty jel buzady, dos pen dosty sóz buzady», – deıdi emes pe?

Islamda haram istegen kisige kúná jazylatynyn bárimiz de jaqsy bilemiz. Biraq, sol haramdy istegen kisige qanshalyqty kúná jazylsa, sony istemegen kisige de sonshalyqty saýap jazylatyndyǵyn ǵulamalar aıtyp ketken. Endigi másele, dál sol sekildi musylman baýyrynyń artynan sóz aıtyp, ǵaıbattap ne bolmasa jala jaýyp júrgen adam qanshalyqty kúná alǵan bolsa, bireýge paıdasy tımese de ózgeni ǵaıbattap zııany tımegen adamǵa da sonshalyqty saýap jazylsa kerek-ti.

Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) bir hadıs sharıfinde bul jóninde bylaı deıdi:«Múmın árqashan (kisi boıynan) úzir (máseleniń shyǵar jolyn izdep, musylman baýyryna keshirimmen qaraıdy), al, munafyq bolsa árqashan aıyp izdeıdi».

Árıne, qaı jaǵdaıda aıyp-qatelik aıtylýy kerek, onyń da ara-jigin ajyratyp alýymyz qajet. Máselen, jumystyń barysymen istelgen kemshilikter men qatelikter nemese din máselesindegi mańyzdy kemshilikter men qatelikter ornymen aıtylýy kerek. Bul – tártip. Qarsy jaǵdaıda tártipsizdik beleń alady da din buzylyp, qoǵam arasynda búlikshilik beleń alady. Alla Elshisi (s.ǵ.s.) taǵy bir hadısinde: «Múmin – múmınniń aınasy, ıaǵnı, óziniń (boıyndaǵy) kemshilik jáne qatelikterin (musylman baýyrynan) suraý arqyly baıybyna barady», – dese, Hazireti Omar (r.a.): «Aıyptarymdy syılyq bergendeı etip, aldyma qoıǵanǵa Allanyń raqymy jaýsyn!» – deıdi.

Jalpy jaqsylyq pen jamandyq, dostyq pen qastyq ári ózge de qundylyqtardyń jónin bilmek úshin taǵy da Abaıǵa júginsek, dinı fılosofııalyq ári ǵylymı turǵydan jan-jaqty qaraǵanda óte qundy bolyp tabylatyn óziniń otyz segizinshi qara sózinde bylaı deıdi: «Kimge dostyǵyń bolsa, dostyq shaqyrady. Eń aıaǵy eshkimge qas saǵynbastyq hám ózine ózgeshelik beremin dep, ózin tilmen ıa qylyqpen artyq kórsetpek maqsatynan aýlaq bolmaq. Bul ózin-ózi artyq kórsetpek eki túrli! Áýelgisi – árbir jamanshylyqtyń jaǵasynda turyp adamnyń adamdyǵyn buzatyn jamanshylyqtan boıyn jımaqtyq, bul adamǵa nur bolady.

Ekinshisi – ózin-ózi ózgeshelikpen artyq kórsetpek adamdyqtyń nuryn, gúlin buzady.

Úshinshisi – qastyq qylmaq, qor tutpaq, kemitpek. Olar dushpandyq shaqyrady. Hám ózi ózgeshe tutatyn demektiń túbi – maqtan. Árbir maqtan bireýden asamyn degen kúnshildik bitiredi de, kúnshildik kúnshildikti qozǵaıdy. Bul úsh túrli istiń joqtyǵy adamnyń kóńiline tynyshtyq beredi. Árbir kóńil tynyshtyǵy kóńilge talap salady. Kúlli adam balasyn qor qylatyn úsh nárse bar. Sonan qashpaq kerek: áýeli – nadandyq, ekinshisi – erinshektik, úshinshi – zalymdyq dep bilesiń. Nadandyq – bilim-ǵylymnyń joqtyǵy, dúnıede eshbir nárseni olarsyz bilip bolmaıdy. Bilimsizdik haıýandyq bolady...»

Netken qundy oılar deseńshi!

Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) musylmannyń bir-birine degen súıispenshiliginiń qalaı artatyndyǵyna da toqtalyp: «Bir kisi bir kisini jaqsy kórse, oǵan jaqsy kóretindigin aıtsyn. Eger osylaı ister bolsańyzdar, onyń júreginde sizge degen súıispenshiligi artady», – degen.

Sóz sońyn ıgi duǵa-tilekpen aıaqtasaq, Alla Taǵala oıymyzdy, sanamyzdy jáne júregimizdi jaman, art-nıet pıǵyldardan arytyp, búkil musylman-múmın qaýymyn birlikke, yntymaqqa, súıispenshilikke, tatýlyqqa ári taqýalyqqa jóneltkeı!