Bul 6 nárse áıelderge qaıǵy ákeledi

Ǵulama Ibn Kásır: «Eki jannyń arasynda erli-zaıyptylar arasyndaǵy mahabbat pen súıispenshilikten asqan uly mahabbat pen súıispenshilik joq», – degen eken. Rasymen de, bir-birine kıim, qorǵan, tynyshtyq, tynym bolýy úshin jaratylyp, Alla aralaryna meıirim men mahabbat salǵan er men áıel – bir-birin tolyqtyrýshy. Artyqshylyqtaryn áıelderge: «Kúıeýleriń – Jánnattaryń», «Jaryńnyń razylyǵy – Allanyń razylyǵy» dep, erkekterge: «Aralaryńdaǵy jaqsylaryń – áıelderińe jaqsy bolǵandaryń», «Dúnıedegi eń jaqsy nyǵmet – salıqaly áıel» dep túsindirgen Islam dini durys otbasylyq ómirdi qalyptastyrý jolyn da kórsetip qoıǵan.

Alaıda, keıde erli-zaıyptylardyń ómirinde kelispeýshilikter men túsinispeýshilikter bolyp turady ári munyń eń negizgi sebepteriniń biri – áıeldiń kúıeýine qyrsyǵýy men baǵynbaýy. Alla Taǵala bul týraly: «Al, sondaı-aq, áıelderdiń baǵynbaýynan qaýiptenseńder, sonda olardy nasıhattańdar jáne tósekterińde tastap qoıyńdar. (Odan bolmasa) olardy uryńdar. Al, eger olar senderge boıusynsa, onda olarǵa qarsy jol izdemeńder»,[1] – degen. 

Imam Ibn Qýdama: «Qyrsyqtyq» (án-nýshýz) uǵymynyń maǵynasy – bul áıeldiń Alla oǵan kúıeýine qatysty mindettegen máselelerinde kúıeýiniń tilin almaýy», – deıdi.

Árbir musylman áıel óz moınyndaǵy kúıeýiniń haqylaryn bilýi jáne Uly Alla ony osymen mindettegenin túsine otyryp, kúıeýine tıesilini berýi mindetti. Óıtkeni: «Erkekter – áıelderdi bıleýshi. Óıtkeni, Alla birin-birinen artyq qyldy. Sondaı-aq, olar mal-múlikterinen de paıdalandyrady»[2].

Ibn Abbas (r.a.) osy aıatqa qatysty bylaı dedi: «Iaǵnı erkekter – áıelderdiń bıleýshileri (ámirleri) ári áıelder olarǵa Alla buıyrǵan nárselerde moıynsunady. Áıeldiń kúıeýine baǵynýy onyń otbasyna jaqsy qarym-qatynas jasaýyn jáne mal-múlkine quntty qaraýyn da qamtıdy».

Ókinishke oraı, musylman qyz-kelinshekterdiń arasynda áıeldiń kúıeýine qatysty qyrsyqtyǵy – Islamdaǵy aýyr ári úlken kúnálardyń qatarynan ekenin biletinder nemese uǵynatyndar az. Osy sebepten ımam áz-Záhabı Islamdaǵy aýyr kúnálarǵa arnaǵan óziniń tanymal kitabynda bul kúnáni eń alǵashqy kúnálardyń qataryna qosqan.

Allanyń qalaýymen, bul maqalada «áıeldiń qyrsyqtyǵynyń» astarynda áıeldiń kúıeýin tyńdamaýy, oǵan baǵynbaýy, oǵan zııan, jábirler kórsetýi, onyń qısyq minezi t.s.s. jóninde sóz bolmaq.

BIRINShI QYRSYQTYQ: Kúıeýin ol tyıym salǵan nárselerde tyńdamaý, mysaly, onyń ruqsatynsyz úıden shyǵý; ol tyıym salǵan jerlerge nemese ol tyıym salǵan adamdarmen qarym-qatynas jasaý.

Alla Taǵala Quranda bylaı dep buıyrady: «Úılerińde otyryńdar ári nadandyq dáýrinde jasanatyndaı jasanbańdar»[3].

Hafız Ibn Kásır bylaı tápsirleıdi: «Áıelder óz úılerinde (úı sharýasy, bala tárbıesi sekildi mańyzdy isterdi atqaryp) otyrýlary qajet jáne qajettiliksiz syrtqa shyqpaýlary kerek». Mine, osy - bul máseledegi negiz bolyp tabylady. Alaıda, áıeldi úıden shyǵýǵa májbúr etetin nemese buǵan kúıeýiniń ruqsaty talap etilmeıtin, óıtkeni bul onyń ashýyn týǵyzbaıtyn jaǵdaılar buǵan jatpaıdy.

Imam Ibn Báttal: «...áıelderge ata-anany, týysqandardy zııarat etý sekildi, taǵy sondaı qajetti bolǵan halal nárseler úshin úıden shyǵýlaryna ruqsat etilgenine dálel bar», – degen.

Alaıda, munyń ruqsat etilgendigi áıel adamnyń kúıeýinen ruqsat suramaýyna jáne ony habardar etpeýine bolady degenge nusqamaıdy. Áıel kisi óz úıinen kúıeýiniń ruqsatynsyz shyqpaýy kerek ekendigin bilý kerek. Aıshaǵa (r.a.)  jala jabylǵan kezdegi oqıǵa jaıly aıtylatyn hadıste onyń Alla Elshisinen (s.ǵ.s): «Áke-shesheme barýyma ruqsat beresiz be?», - dep suraǵany aıtylǵan[4].

Shynaıy baǵyný – bul adamnyń ózine unaıtyn nársede de, unamaıtyn nársede de baǵynýy ekenin bilý kerek. Sebebi, adam onsyz da súısinip oryndaıtyn nemese onsyz da isteıtin nársede baǵyný shynaıy baǵynýǵa jatpaıdy. Osy sózderge kórneki mysal retinde belgili hadısti keltirýge bolady: «Týysqandyq qatynasty (úzbeı) ustaýshy – bul (ózine qandaı qatynas jasalsa,) týra solaı qaıyratyn adam emes; ony shynymen (úzbeı) ustaýshy – bul (ózgeler) onymen týystyq baılanysty úzse de, ony jalǵaıtyn adam»[5]. 

EKINShI QYRSYQTYQ: Erine onyń kórsetip júrgen  jaqsylyqtary úshin shúkirsizdik tanytý

Ibn Abbastan (r.a.) rııaýat etedi: «Birde Paıǵambar (s.ǵ.s): «Maǵan Tozaq kórsetildi de, onyń kópshilik turǵyndary kúpirlik (bul sóz ıman máselelerimen baılanysty emes) tanytqan áıelder bolyp shyqty», – dedi. Odan: «Olar Allaǵa kúpirlik etken be?», – dep suradym. Ol: «Olar ózderiniń kúıeýlerine qatysty kúpirlik kórsetetin. Eger sen (sondaı áıelderdiń) qaısybireýine uzaq ýaqyt boıy jaqsylyq jasaıtyn bolsań, al sodan keıin ol senen ózine unamaıtyn birdeme kórse, mindetti túrde: «Men senen eshqashan esh jaqsylyq kórmedim!» – deıdi», - dep jaýap berdi»[6].

Imam Ibn Hájar ál-Haıtamı «Tozaq turǵyndarynyń kóbisi – áıelder...» degen hadıs jaıly bylaı dedi: «Munyń sebebi – olar Allaǵa, Onyń Elshisine (s.ǵ.s.) jáne ózderiniń kúıeýlerine az moıynsunady, sondaı-aq úıden shyǵarda jıi árlenip-sárlenip, adamdardy azǵyrýǵa salady»[7].

Al, kelesi bir hadıste: «Óziniń kúıeýine táýeldi bola tura, oǵan rahmetin bildirmeıtin áıelge Alla qaramaıdy»,[8] – delingen. 

«Birde Alla Elshisi (s.ǵ.s.) bylaı dedi: «Aqıqatynda, pasyqtar – olar Tozaq turǵyndary». Odan: «Ýa, Alla Elshisi, al olar kimder?» – dep surady. Ol: «Áıelder», – dep jaýap berdi. Odan: «Ýa, Alla Elshisi, bizdiń analarymyz, apa-qaryndastarymyz ben áıelderimiz – áıel kisiler emes pe?» – dep surady. Ol: «Árıne, alaıda, sóz berseń - rahmet aıtpaıtyn, bastaryna synaq tússe - sabyr tanytpaıtyn áıelder týraly bolýda!» – dep jaýap berdi[9].

Qalaısha musylman áıelge Tozaq turǵyndarynyń qatarynan oryn almas úshin osy hadısterge oı júgirtip, osy jıirkenishti sıpattardan alshaqtamasqa!?

ÚShINShI QYRSYQTYQ: Kúıeýi shaqyrǵanda bas tartý

Ábý Hýraıranyń (r.a.) sózinen Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) bylaı dep aıtqany jetkiziledi: «Eger erkek áıelin tósekke shaqyrsa, al áıeli kelmese, jáne er kisi túndi sol boıy áıeline ashýlanyp ótkizse, perishteler ony tańǵa deıin qarǵap shyǵady». Al, Mýslımniń keltirgen nusqasynda bylaı delingen: «Jáne Kóktegi (Alla) onyń kúıeýi oǵan razy bolmaıynsha, oǵan ashýlanatyn bolady»[10].

Tálq ıbn Alı (r.a.) bylaı dep baıandaıtyn: «Men Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) bylaı dep aıtqanyn estidim: «Eger er adam óziniń qajetin qanaǵattandyrý úshin áıelin shaqyratyn bolsa, ol peshtiń aldynda turǵan bolsa da jaýap bersin»[11]. 

Iaǵnı áıeli ne nársemen aınalysyp jatqany: ol as ázirlep jatyr ma, úı ishin tazalap jatyr ma, basqa da sol sııaqty istermen aınalysyp jatyr ma – mańyzdy emes, ol óz sharýalaryn tastap, birden kúıeýiniń shaqyrýyna jaýap berýi kerek.

TÓRTINShI QYRSYQTYQ: Kúıeýine nashar qarym-qatynas jasaý, ony qorlaý jáne oǵan zábir kórsetý

Másele áıel kisi kúıeýiniń ashýyn keltiretindeı jáne oǵan aýyr tıetindeı qylyqtar kórsetetin nemese sondaı mánerde sóıleıtin kezder týraly. Sondaı-aq, kúıeýiniń týysqandaryna qaqysyz jábir kórsetý de jatady.

Alla Taǵala bylaı dep aıtty: «Áı, múminder! Sender úshin áıelderge zorlyqpen murager bolýlaryń hálal emes. Jáne bergenderińniń bir bóligin alyp qalý úshin olarǵa bóget jasamańdar. Biraq olar ashyq arsyzdyq istese - basqa»[12].

Imam Ibn Jarır át-Tabarı osy aıatqa baılanysty: «Áı, múminder, senderge máhrdiń (bir) bóligin ózderińde qaldyrý úshin áıelderge qatysty olarǵa aýyrtpashylyqtar artyp, ádet-ǵurypqa saı azyq pen kıim-keshek alýlaryna tyıym salý arqyly qıyndyqtar (kedergiler) týdyrýlaryńa bolmaıdy. Buǵan kirmeıtin jaǵdaı – olar zına túrindegi ashyq arsyzdyq jasasa, senderge azaptar shektirip, senderge qatysty mindetterine qarsy keletin bolsa. Mundaı jaǵdaıda, bergen máhrlerińniń bir bóligin alyp qoıý úshin olarǵa kedergiler keltirip, qıyndyqtar jasaýlaryńa ruqsat etiledi»,[13] – degen. 

Ibn Abbas (r.a.): «Áıeldiń moıynsunýyna – kúıeýiniń januıasyna jaqsy qarym-qatynas jasaýy jáne onyń mal-múlkine quntty qaraý da jatady» dese, Saǵıd ıbn Abdýl-Azız bylaı baıandaıdy: «Birde Abý ád-Darda (r.a.) ashy tildi áıelge: «Eger sen mylqaý bolǵanyńda, bul sen úshin jaqsyraq bolatyn edi», - degen eken.

BESINShI QYRSYQTYQ: Kúıeýiniń joqtyǵynda oǵan opasyzdyq jasaý

«Al, endi izgi áıelder – boıusynýshylar, kúıeýleri joq kezderde Allanyń qamqorlyǵynyń arqasynda qorýǵa buıyrylǵan nárselerdi (abyroıyn) qorǵaýshylar»[14].

Imam ás-Sýddı bul aıat týraly bylaı dedi: «Olar kúıeýleri joq kezderinde olardyń dúnıe-múlkine bas-kóz bolady jáne Alla buıyrǵandaı ar-abyroıyn qorǵaıdy». Mýqatıl bylaı dedi: «Mundaı áıelder kúıeýleri joqta jynystyq múshelerin saqtaıdy jáne olardyń joǵynda opasyzdyq etpeıdi».

Abdýlla ıbn Sálam (r.a.) bylaı baıandaǵan: «Birde Paıǵambarǵa (s.ǵ.s.) eń jaqsy áıelder týraly suraq qoıylǵan bolatyn, Ol: «Áıelderdiń eń jaqsysy – qaraǵan kezińde seni qýanyshqa bóleıtin, buıyrǵanyńda saǵan baǵynatyn, seniń joqtyǵyńda ózin jáne mal-múlkińdi kútip-qorǵaıtyn áıel», – dedi»[15].

Abdýllah ıbn Amr men Fádalá ıbn Ýbaıd degen sahabalar (r.a.) bylaı degen: «Úsh nárse baqytsyzdyq (sor) bolyp tabylady... Sonyń biri – onymen birge bolǵan kezińde ashýyńdy keltiretin, ári joq kezińde saǵan opasyzdyq jasaıtyn nashar áıel»[16].

ALTYNShY QYRSYQTYQ: Oryndy sebepsiz ajyrasýdy talap etý

Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.): «Qandaı áıel oryndy sebepsiz kúıeýinen talaq suramasyn, ol úshin Jánnattyń ıisi haram bolady!»[17] – degen.

Imam Ibn Qýdama bylaı dedi: «Bul hadıs qajetsiz talaq suraýdyń (ajyrasýdy suraýdyń) tyıym salynǵandyǵyna nusqaıdy, óıtkeni bul jerde áıeldiń ózi úshin de, kúıeýi úshin de zııan bar, sondaı-aq bul nekeni qajettiliksiz paıdasynan qur qaldyrady». 

Imam ásh-Sháýkanı bylaı dedi: «Bul hadıste áıeldiń kúıeýinen talaq suraýyna qatań túrde tyıym salynǵanyna nusqaý bar! Óıtkeni, kim Jánnattyń ıisin sezbese, demek, Oǵan kirmeıdi emes pe!?»

Kelesi hadıste: «Orynsyz ajyrasý men aıyrylysýdy talap etetin áıelder ekijúzdiler bolyp tabylady»,[18] – delingen.

Imam ál-Mýnaýı bylaı dedi: «Mundaı áıelderdiń ekijúzdilikpen sıpattalǵandyǵynyń sebebi – (áıelderdi) osyndaıdy isteýden qorqytý jáne saqtandyrý úshin. Áıel kisige kúıeýmen qastasý, kúıeýiniń dinı nemese dúnıelik nashar sıpaty men minez-qulqy sebebinen ony jek kórý, onyń keıbir qaqylaryn oryndamaý qaýpi sııaqty sebepter bolmasa, odan hýlǵ[19] suraýy aıyptalady».

Osylaısha, áıel kisi oryndy sebepsiz kúıeýinen ajyrasýdyń kez kelgen túrin: meıli ol talaq, meıli hýlǵ bolsyn - talap etýge quqyqy joq. Alaıda, eger buǵan oryndy sebep bolatyn bolsa, onda tyıym salynǵan esh nárse joq. Bul týraly Alla Taǵala bylaı dep aıtqan: «Biraq ekeýi de Allanyń shegin oryndaı almaýdan qoryqsa jáne sender de ekeýiniń Allanyń shegin oryndaı almaýynan qaýiptenseńder, onda áıeldiń erinen ajyrasýdy satyp alýynda ekeýine de kúná joq»[20].

Sóz sońynda ıslam ǵulamalarynyń myna bir sózin keltire ketkimiz keledi: «Eger salıqaly er áıeline sógis bildire bastasa, aqyldy áıel onyń razylyǵyna jetý úshin jáne oǵan zııan bolyp jatqan nárseden alshaqtaý úshin ynta-jiger tanytýy kerek. Sebebi, eger áıel óziniń kúıeýine zııan ete bastasa nemese oǵan unamaıtyn áreket isteı bastasa, bul onyń júregine abyrjý salady, ári yńǵaıly sáti túskende ol ony tastap ketýi nemese ony basqamen almastyrýy múmkin».

Alyp-qosarymyz joq. Allaǵa, Aqyret kúnine ıman keltirgen, bul dúnıeniń ótkinshi ári synaq ekenin júregine bekitken áıel búgingi jazbadan ózine keregin alar. Alar da, amal jasar, salıqaly áıel atanýǵa asyǵar...