BUL ShYNDYQ ÁRKIMGE AIaN

Qandaı bıik laýazymda otyrma, sen – qazaqsyń.

Esepsiz baılyǵy bar olıgarh bol, sen – qazaqsyń.

Úıtip-búıtip jıǵan, ortasha dáýletiń bar, sen – qazaqsyń.

Amaldap kún kórip, búgin bireýdi, erteń basqany jaqtap, jaǵympazdanyp, bógelek tıgen jylqydaı shybyndap júrseń de, sen – qazaqsyń.

Arqa júgińdi daıarlap, shet elderge kún kóris qamymen saparǵa shyqpaq nıette bolsań da, sen – qazaqsyń.

Búgingi jaǵdaıdan bıik bolǵansyp, arqa-jaýyryndy sıpatyp, qymbat ishimdik ishinde, álemniń belgili shıpajaılarynda ózińshe «rahattanyp» baı-patsha keıpinde kún kórip otyrsań da, sen – qazaqsyń.

Arba tasyp, árkimge jalynyshty túrde kún kórip júrseń de, sen – qazaqsyń.

Baıdyń esiginde qul bolyp júrseń de, sen – qazaqsyń.

HI ǵasyr ǵulamasy Mahmud Qashqarı: «40 jylda kedeı baı bolady, baı kedeı bolady», – degen. Úmit shamyńdy óshirme!

Balaly-shaǵalysyń, isher tamaqqa, kıer kıimge zárýsiń, turmysyń aýyr, báribir sen – qazaqsyń.

Bilim, ǵylym qýǵan zereksiń, turmys taýqymeti saǵan erkindik berer emes, ǵylymı nátıjelerińdi esh jerge ótkize almaı, alasurýdasyń, biraq sen – qazaqsyń.

Maman-dáriger, ınjenersiń, jaǵdaıyń shekteýli, biraq sen – qazaqsyń

Osy tusta aıtarym, qazaq bolý – dáreje, ol – dáýlet, ol pendesine Alla taǵalasy bergen – qazyna.

Qazaq bolýdan taımasań, túptiń túbinde dáýletke kenelesiń. Óziń bolmasań da urpaǵyń, balań ne nemereń. Al, qazaq bolý ánsheıin ájýáz, kúlki etýshilerdiń ermegi bolsa, ol qazaqtar urpaqtar qarǵysyna qalady. Qazaqtan bıikpin dese, bul onyń adasqany. Qazaq qazaqpen týys, hakim Abaı aıtqandaı, «Birińdi qazaq – biriń dos, kórmeseń istiń – bári bos». Senbeseńiz Geteniń «Faýst» shyǵarmasyn muqııat oqyńyz. Sonda aıtylady, Troıa soǵysynyń basty keıipkeri ári sebepshisi – Elena. Sony shaıtan Mefıstofel ómirge keltirgende, Faýstqa eskertý jasaıdy. Elenanyń denesine qol tıgizýshi bolma, ol kúl bolyp ketedi dep.

Kúni erteń bárimiz kúlge aınalamyz. Jalǵanda kózin shel basqandar týraly aqyn Abaıdyń «Eskendir» poEmasyn oqyńyz. Álemdi jaýlap alǵan Aleksandr Makedonskııden ne qaldy? Onyń quny – bir ýys topyraq.

Kisi qaıtys bolǵanda, bir ýys topyraq salamyz, sonymen áńgime aıaqtalady. Adamnyń dúnıege dostyǵy úziledi, joıylady. Mysaly, dúnıeden ótken olıgarhtardyń birde-biri ózimen bir dollar alyp kete almaǵan. Bul shyndyq árkimge aıan.

Ǵarıfolla ESIM