BÚLIK QALAI ShYǴADY?
Erte zamanda bir dáýletti baı adam qul satatyn bazardy aralap kele jatyp, asa symbatty, bulshyq etteri shıyrshyq atqan, som deneli qulǵa kózi túsedi. Satyp turǵan adamǵa kelip, quldyń baǵasyn suraıdy. Onsha qymbat emes eken. Satýshy aıtady: «men musylman adammyn, satatyn zattyń aıybyn jasyryp qalý bizge kúná sanalady. Myna qul ózińiz kórip turǵandaı asa qýatty, kúnine on adamnyń jumysyn jalǵyz atqarady, aqysyna jalǵyz adamnyń tamaǵyn jeıdi. Bir ǵana aıyby bar, búlikshi, fıtna uıymdastyrýdyń qas sheberi, eger osy mininen qoryqpasańyz alyńyz» deıdi.
Dáýletti adam oılanady: «Qansha búlikshi bolsa da jalǵyz adamnyń qolynan ne kele qoıar deısiz, onyń ber jaǵynda, áýletim berik, bári súnnet jolyn qatty ustanǵandar, buǵan aldyra qoımas...» dep, kórikti quldy satyp alady. Úıine alyp kelip, jumysqa salady. Qul atsa aıtqandaı, eńbekqor eken, jumysty japyryp isteıdi, baý-baqshany gúlge bóleıdi, aýyldy aınaldyra toǵan qazyp sý keltiredi, maldy baǵady, otty jaǵady...
Ara da birneshe jyl ótken soń áýlettiń ahýalyn ábden bilip alǵan qul búlikti bastaıdy. Iesiniń asa kórekti, ıbaly da ımandy jas áıeli bar eken. Biraq aralarynda bala joq. Baı birneshe kúnge saparǵa attandy. Osy kezdi paıdalynyp, qul kelip jas áıelge aıtady: «Hanym, baıekeń basqa áıel izdep ketti, sizdi tastap jas toqal almaqshy, ony menen basqa eshkim bilmeıdi» dep kólgirsıdi. Jas áıel, bul qalaı boldy dep, qapalanyp jatyp qalady. Qul qaıta keledi: «Hanym, budan shyǵatyn jol bar, siz maǵan senińiz, men sıqyr oqýyn ıgergen janmyn, búgin keshke kúıeýińiz keledi, siz ol uıyqtaǵanda qasyna bildirmeı baryp, úsh tal saqalyn kesip alyp maǵan berińiz, men dem salyp, sizden ketpeıtin etpeıin» deıdi. Kúıeýin qatty jaqsy kóretin áıel buǵan kóne ketedi.
Erteńinde baı keledi sapardan. Qul aldynan shyǵyp, jatyp kep eńireıdi: «Baıekem-aı, qaıran baıekem, sen joqta áıeliń bir jigitpen kóńil qosty, olar seniń kózińdi joıýǵa serttesti. Búgin túnde uıyqtaǵan bolyp saq jatyńyz, áıelińiz pyshaqpen sizdi baýyzdaýǵa keledi» deıdi. Baı sener-senbesin bilmeı, ańtarylyp qalady da, ne bolsa da, baıqap kóreıin dep, kesh batqan soń tósegine qısaıady. Uıyqtaǵan bolyp qarańǵyda baqylap jatady. Qarasa, áıeli qolynda ótkir kezdegi bar, kirip keledi. Pyshaǵyn jalańdatyp, týra tartady. Baı, «qap, bále-aı» dep atyp turyp, áıeldiń qolyndaǵy pyshaqty julyp alyp, jalma-jan onyń ózin baýyzdap jiberedi.
Osylaı búlik bastalady. Álgi súnnetti berik ustaıtyn áýlettiń shyrqy buzylady. Kúnde búlik, kúnde ólim. Aqyry 80 adam osy búliktiń saldarynan qazaǵa ushyraıdy. Búlikti kim uıymdastyryp júrgenin eshkim de bilmeıdi. Osyndaı elde búlik shyǵyp, adamdar birin-biri óltirip jatqany jaıly habar jan-jaqqa taraıdy. Sonda baryp búlikshi quldy satqan adam páleniń qaıdan shyǵyp jatqanyn sezedi de, alystan ádeıilep kelip, búlikshi quldy óltiredi.
Halyqty jınap alyp: «senderdiń bereke-birlikterińdi buzǵan, 80 adamnyń ólimine sebepker bolǵan mynaý adam» deıdi. Sonda baryp halyq esin jıǵan eken.
Beken QAIRATULY
