Dala órkenıeti dana órkenıetten shyqqan

Dala órkenıeti – dara órkenıet. Ony otyryqshy jurttardyń órkenıetimen salystyrýǵa kelmeıdi. Sebebi, ekeýinde qarama-qaıshylyq kóp. Sodan da otyryqshylar óz tarıhnamalarynda dala órkenıetin ádeıi elemeıdi, jazbaıdy.

Dala órkenıeti – ár salada qaıtalanbaıtyn mádenıetter jasady. Qoǵamdyq qurylysy týystyq júıemen qurylǵan. Bir ne birneshe atadan taraǵan tútinder aýyl atandy. Bir aýyl qystaý, tóldeý, jaılaý, kúzeý dep atalatyn bir qonysta irgeles otyrdy. Bular jeti ataǵa deıin ósip, ondaǵan týys aýyldar bir ózen ne bir taýdy meken etti. On úsh ataǵa jetkende rý atandy. Qandas rýlardan taıpa quraldy, taıpalar qaýymdasyp ulys (júz), ulystan irgeli halyq qaýymdasty. Halyq jetilip, ósip, óz tili, dili, dini, ata-babadan tıesili jer-sýy arqyly eldik qurady. Eldikten «Ult» degen ulyq júıe qalyptasady.

Bizdiń kóshpeli qazaq osy uzaq joldyń bárin basyp ótti.

Onyń ishki berik qorǵanysy – Jeti ata: 1. Áke, 2. Ata, 3. Áz ata (bul úsheýi atalar), 4. Baba, 5. Tektin, 6. Tórkin, 7. Tuqııan (bul tórteýi babalar). Osy jeteýi birigip «Ata-babalar» dep atalǵan. Ózara qyz alyspaǵan, jesirin ózinde qaldyryp, jetimin birigip asyraǵan, qun berispegen.

Osydan úsh aǵaıyndyq júıe shyǵady:

Birinshi, nemere aǵaıyn: 1. Bala, 2. Nemere, 3.Shóbere, 4. Shópshek, 5. Óbere.

Ekinshi, jamaǵaıyn: 6. Týajat, 7. Júrejat, 8. Jekjat, 9. Jurajat, 10. Jamaǵat.

Úshinshi, qalys aǵaıyn: 11. Óren, 12. Áýlet, 13. Záýzat, 14. Jaran, 15. Qalys.

Osy on bes urpaqtyq júıe bir-birine baılanǵan. Baılanys ishinen syrtyna qaraı, ásirese, syrtynan ishine qaraı kúsheıtilgen.

Máselen, birinshisi – týystyq júıeniń qazyǵy atalǵan, ekinshisi – arqan, úshinshisi – shider delingen.

Al, jeke azamat óz jurty, naǵashy jurty, qaıyn jurty degen úsh jurtyna baılanǵan. Bir-birinen órnek sekildi órbip shyǵatyn sansyz kóp týystyq ataýlar osy úsheýden bastaý alady: Naǵashy-jıen, naǵashyshar men jıenshar, bóle, bóle aǵa, bóle jezde, bóle ápeke, bóle sińili, bóle kelin, baja, kúıeý, jıen kúıeý, kelin, jıen kelin, jıen-sińili, bóle-qaryndas, naǵashy ata, naǵashy apa, naǵashy aǵa, naǵashy ápeke, qaıyn sińili, qaıynbıke, qaıyn ata, qaıynene, qaıynaǵa, qudasha, jezde, qaıyn, ini, nemere ini, ápeke, baldyz, baldyz kelin... Bul ataýlar ózara týystyq baılanyspen túrlene beredi. Osylardyń arasyndaǵy syılastyq, qımastyq, janashyrlyq... biregeı «týystyq mádenıetti» qalyptastyrdy.

Osynshalyq ilik-shatystyq – ózara barys-kelisti óristetti. Altaı men Atyraý, Jetisý men Óraltaı arasyndaǵy alty aıshylyq alystaǵy naǵashy jurt pen qaıyn jurtqa barǵanda at jetken jerdegi aýylǵan túsken adam «Qudaıy qonaq» atandy. Osylaısha, «qonaq kútý mádenıeti» qalyptasty.

Osyndaı kisilikpen shyraılanǵan beıbit ólkede ne túrme bolmaǵany, ne jandarm jasaqtalmaǵany, ne aqyly qonaq úı turǵyzylmaǵany – izgiliktiń shyn iske asqandyǵyn dáleldeıdi.

Turmysta basyndaǵy baspanasy – kıiz úı, bala ósiretin jórgegi – besik, ekeýi de ánsheıin tirshilik qareketi emes, óner dúnıesine aınaldy. Kıiz úı men besiktiń ár zaty, árbir qajet nársesi óner shabytymen jasalyp, «turmystyq mádenıet» týdy. Kıiz úıdiń kerege, ýyq, shańyraq, úzik, týyrlyq, túndik, tekemet, syrmaq, jelbaý, dódege, adalbaqan, kóńǵap, tulyp, kónek, saba, pispek, tegesh, oshaq, talys... osyndaı kóp turmys qajetin qazaq óz qolymen ózgeshe sándi etip jasap, keń dalada, kelisken baspanada degdar turmys qurdy. Qaıtalanbas kóshpendilik mádenıetin jasady.

Kıiz úıdiń ishin jıyp, besik terbetý de izgi ónerdeı qyz-kelinshekterdiń sándi is-qımylymen árlengen «bala tárbıeleýdiń biregeı mádenıetin» ómirge ákeldi.

Soǵym soıý, dastarhan jaıýdyń ózi qaıtalanbas mádenıet ekenin aıtsaq, eń aıaǵy ot tamyzyp, shoq kóseý de mádenıet edi, «kórmegenge kóseý tań» dep sodan aıtqan.

Al, kókteýden jaılaýǵa, jaılaýdan kúzdeýge kóshý – batystaǵylardyń bas qatyra daıyndalyp jasaıtyn – ár kóshi bir «karnaval» edi. Báısheshek gúlderdeı qyzyl-jasyl kıingen qyz-kelinshekter at jalynda oınap, áýelegen áýezdi daýystary bultqa jetip, kól betin terbep shymyrlatqan netken asqaq rýh deseńshi!

Bunyń bári ata-ájelerimiz basynan keshken naqtyly ómir edi, bul sol shalqar zamannyń bir tamshysyn ókinishpen eske túsirý ǵana. Qaıta kelmeıtin ótpeli ómir.

Osylaısha, dala órkenıeti – órkenıettiń naǵyz maǵynasyna jaýap bere aldy. Osyǵan qalaı jetti? Ony osyndaı izgilikke jetkizgen er kóshpendilerdiń júregindegi ıman men turmysyna sińgen musylmandyq ádep eken.

«Qudaıy qonaq» dep bútin dala qonaqty syılasa, bul Paıǵambarymyzdyń (s.a.s.) asyl súnneti edi, «jesirdiń qaqysy, jetimniń kóz jasy» dep, ámeńgerlikti ádet etse ol – qasıetti Quran kárimniń buıryǵy edi.

Áıelderdiń basyndaǵy kózdiń jaýyn alǵan kımeshek-shylaýyshtary ábúıirdi ashyq-shashyq ustamaýdy oryndaǵan, sharıǵattyń sheshimin sheberlikpen iske asyrǵany eken.

Solaı, dala órkenıeti – ımandylyqtyń qoǵamdyq kórinisi.

Abaı HAMZA