«DIL» ILIMI NEMESE DILMÁR MEN SÓZÝARDYŃ AIYRMASY

03 maýsym 2024 540 0
Оqý rejımi

Din - nasıqat! Buǵan eshkim qanjilik bolyp qarsy shyqpasa kerek. Ishtegi qyj-qyj qaınaǵan qyjylat sóz kómeıden shyǵyp aıtylmasa, artyǵy kúzelmese, qısyǵy túzelmese, ózdiginen qoǵam ilgerleı salmaıdy. Sol sebepti "aıta bilý qashanda baıtaq óner" ekeni kúmánsiz aqıqat. Áıtse de, kúldirmamaıǵa ot qoıyp, aspanǵa oq atý bir basqa, nysanaǵa dóp tıgizý bir basqa. Bizdegi aıtashylar podpıchıgimdi kóbeıtem, keń aýdıtorııany qamtymaq bolyp, kún saıyn qulashyn keńge sermep, nasıqattyń qadirin qashyryp júrgeni eshkimge jasyryn emes. Sirá, qazaqtyń bóspe, bádik, bydyq, dombyt, kúmpildek, kókaýyz, kókmyljyń, syńarezý, lepirme, sózýar t.b. teńeýleri men ataýlary joıdasyz jóńkiletin aıtqyshbekterdi meńzese kerek. Al baǵzydaǵy bógenaıy bólek dana qazaq qalaı sóılegen? Aýzy ýáli bı-sheshenderimiz kópshilikti ózine eliktirem dep kúnige kópirme sózdi sapyrmaǵan. Áýlıelerimizdiń dárgeıi rýhanııatpen astasyp-qoıyndasyp jatqandyqtan, olar eshqashan mádar jolynan taımaǵan. Qutyp, abdal, shiltenderdiń jón silteýimen sóılegendikten, sózi mirdiń oǵyndaı  kózdegendi dóp basyp, shetin istiń ózin shı shyǵarmastan ońaı sheshetin. Aıtqanda áleıim jurttyń aıyzyn qandyryp, kim-kimdi bolsa da, razy etetin.

 Búginde bizde aıtqyshbekter joq emes barshylyq. Alaıda, sóziniń qadiri joq. Nege? Óıtkeni, aıtqyshbektiń bári dilmár emes. Dilmár bolý úshin "dil" (mádar) ilimin ıgerý shart. "Dil" iliminen habarsyz adam ne aıtsa da, atqan oǵy aıdalaǵa qańǵyp ketedi. Osyny túzesek sóz túzelmek. Sóz túzelse eldiń syqpyty da túzelmek. Ýaǵyzshylarymyz dińkeni qurtatyn qur sózýar emes dilmár bolýǵa umtylsa eken dep tileımin!

 

 Munan ISAHAN

Pіkіrler Kіrý