DIN BIREÝ, ShARIǴAT ÁRTÚRLI
Quran Kárim 23 jylda belgili bir oqıǵaǵa, suraq nemese máselege baılanysty aıat-aıat bolyp tústi. Sondyqtan tabıǵınder (Paıǵambardyń kózin kórmegen, sahabalarmen júzdesken tulǵalar) men átbaǵýt-tabıǵınder (sahabalarmen kezdesip, tálim almaǵan biraq tabıǵınderdi kórgender) kezeńinde Quran aıattarynyń túsý sebepteri (sábábý án-nýzýl) pikir alýandyǵyn týǵyzdy. Sahabalar dáýirinde Quran aıattarynyń maǵynasyn, tápsirin, maqsatyn Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salýaty men sálemi bolsyn) aıtyp otyrǵandyqtan, eshqandaı artyq suraq týmaıtyn. Kerek deseńiz, osy aıtylǵan máselelerdi tereńirek zertteýdi qajet etpedi.
Ýaqyt óte kele sahabalar azaıyp, Islamdy nasıhattaý men qorǵaýǵa tabıǵınder men átbaǵýt-tabıǵınder kóshti. Bul ýaqytta keıbir aıattardyń túsý sebebi jaıynda túrli pikirler aıtylyp, úkim shyǵarýda qıyndyqtar týdy.
Sonymen qatar Quran súrelerin tápsirleý barysynda keıbir aıatty túsindirýde aýytqýshylyqtar boı kórsete bastady. Keıbir ǵalymdar aıatty syrtqy maǵynasy boıynsha túsindirse (zahır), keıbireýi astarly (batın) maǵynasymen tápsirlep, úkim shyǵarýǵa tyrysty. Alaıda aıatqa qısynsyz astarly maǵyna berip, amal etýshilerdi «batynıler» dep atady. Olar barlyq aıattan astar izdep, múlde qatysy joq uǵymmen tápsirledi.
Harıjıtter Quran aıattaryn tikeleı maǵynasynda tápsirlese, mýǵtazılıtter aqylǵa salyp, uǵym shyǵardy. Qadarılar Quranda taǵdyrǵa ıman etý jaıynda aıat joq dese, shııtter Hazireti Alıdi dáripteý úshin keıbir aıattardan qısynsyz maǵyna shyǵaryp, qoǵamnyń birligine syzat túsirdi.
Quran aıattary túsinigi jaǵynan «mýhkám» (túsinikti) jáne «mýtáshabıh» (qupııa) bolyp ekige bólinedi. Mýhkám jáne mýtáshabıh aıattar aǵymdardyń paıda bolýyna tikeleı sebepshi bolmaǵanymen, keıbir saıası múddemen áreket etken aǵymdar Qurannyń mýtáshabıh aıattaryn óz maqsattaryna paıdalanǵan. Sol sekildi mýrjııa, mýǵtazılá, mýshábbıha, mýjassıma syndy aǵymdar mýtáshabıhat máselesin kóbirek qozǵaý nátıjesinde jeke dara aǵym retinde qalyptasty. Mysaly, mýǵtazılıtter mýtáshabıh aıattarǵa jatatyn Quran men hadıste aıtylǵan Allanyń sıpattaryna kelgende maqluqatqa uqsatpaý úshin Allanyń sıpattaryn qabyl etpeıdi. Mýshábbıha men mýjassıma, kerisinshe Allany adamǵa uqsatýǵa tyrysty. Allanyń tán ishindegi janǵa uqsatqany úshin olardy antropomorfıster dep te atady.
Adasqan aǵym ókilderi Hazireti Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salýaty men sálemi bolsyn): «Jetpis úshtiń bireýi ǵana qutylady», – degen hadısindegi jumaqqa kiretin toptyń ózderi ekenin Quranmen dáleldeý úshin mýtáshabıh aıattarǵa qısynsyz maǵynalar berýge tyrysqan.
Mázhabtardyń týyndaýyna áser etken sebepterdiń biri – Quran aıattaryndaǵy bir sózdiń astarly maǵynasynan tys negizgi birneshe maǵynasynyń bolýy, keıbir aıattarda anyq belgileýdiń, shekteýdiń bolmaýy, arab tili grammatıkasynyń ereksheligine baılanysty edi. Sonymen qatar, bir hadısti talqylaýda birneshe kózqarastyń bolýy da arab tiliniń óte erekshe til qurylymyna ıe bolýynan dep bilemiz. Máselen, bir sóz arab tilinde ártúrli qalypta oqylǵandyqtan, maǵynalary da oqylǵan formaǵa (ýaznǵa) saı ózgerip otyrady. Sol sebepti ǵalymdar bir sózden túrli úkimder shyǵarǵan.
Sonymen qatar, bir hadıstiń ártúrli maǵynada rıýaıat etilýi, bir suraqqa qatysty ártúrli maǵynadaǵy birneshe hadısterdiń kezdesýi, Hazireti Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salýaty men sálemi bolsyn) is-áreketi men sózderiniń ár kelki joramaldanýy, ımamdardyń hadıs ilimindegi dárejeleriniń ártúrli bolýy, hadıs dárejelerin belgileýdegi tásilderdiń ártúrli bolýy, hadıstegi nasıh (úkimi kúshinde bolǵan), mansýh (úkimi joıylǵan) máselesi ǵalymdar arasynda pikir qaıshylyǵy týyndap, ártúrli úkimderdiń shyǵýyna yqpal jasady.
Islam keń etek jaıyp, kóptegen ólkeler Islam memleketiniń quramyna enýimen sahabalar ıslamnyń besigi atanǵan Mekke men Mádınadan tys ózge ólkelerge qonys aýdarǵany málim. Olardyń bilim deńgeıleriniń ártúrliligine baılanysty jáne qonystanǵan eldi mekenderindegi negizin qalaǵan mektepter de ózgeshelendi. Aǵymǵa bólinýde Etnostyq jaǵdaılar da áser etti.
Musylman áskerleriniń toqtaýsyz joryqtary nátıjesinde shyǵystaǵy myń jyldan astam tarıhy bar parsy patshalyǵy men soltústiktegi kishigirim handyqtar tarıhpen qosh aıtysýǵa májbúr boldy. Irandyqtar, ıahýdıler jáne hrıstıandar Islam dinin kúshpen jeńe almaıtyndyqtaryna kózderi jetken soń ony ishten iritý úshin negizi joq keıbir tujyrymdardy astyrtyn túrde Islamǵa engizip otyrdy. Sahabalar dáýirinde bastalǵan mundaı áreketter tabıǵınder zamanynda jáne odan keıingi kezeńderde de keń etek alyp, aqyrynda tápsir kitaptarynda keltirilgen derekterdiń qaısysy durys, qaısysy burys ekenin ajyratý qıynǵa soqty.
Tápsir salasyna engizilgen negizsiz málimetter dinı ádebıetterde «ısraılııat» dep atalady. Belgili bir saıası múddeni kózdegen adamdar qarapaıym halyqty ózderine tarta bilý úshin mundaı málimetterdi utymdy qoldana bildi. Mundaı faktorlar aǵymǵa bólinýge azda bolsa ózindik áserin tıgizdi.
Qala berse musylman qaýymy arasynda qalalyq pen dalalyq bolyp bóliný de qoǵam ishinde pikir qaıshylyǵyn týǵyzdy. Mysaly, harıjıt jáne shııt senimindegi musylmandardyń basym kópshiligi shala saýatty kóshpeli dala turǵyny edi.
Islam tarıhyna kóz júgirtip, áhli súnnet ǵalymdary tarapynan adasqan dep úkim etilgen aǵymdardy zerttep qaraıtyn bolsaq, basym kópshiligi jeke bastyń qamy nemese belgili bir toptyń bılikke kelý jolyndaǵy saıası múdde men maqsattyń negizinde shyqqandyǵy baıqalady. Olar kózdegen maqsattaryna jetý úshin Quran aıattary men súnnetten dálel izdep, sharıǵatty burmalap, óz joldaryn aqtaýǵa tyrysqan. Alaıda, tarıh ózine ózi tóreshi demekshi, mundaı adasqan aǵymdar ýaqyt óte kele áshkerelenip, joıylýǵa májbúr bolǵan.
Qazaq topyraǵyna VIII ǵasyrdyń sońy IX ǵasyrdyń basynda ene bastaǵan Islamnyń sharıǵı normalary Imam Aǵzam mázhabynyń sýnnıttik baǵytyn ustanatyn Hanafı mektebi arqyly tarady. Úmmet bolyp bir mázhabtyń tóńireginde uıysqan ultymyzdyń tarıhynda dinı alaýyzdyq bolmady.
Dinı keńistiktegi turaqtylyqtyń arqasynda bir kezderi Qazaq jeri ıslamnyń hanafıttik mázhabynyń ortalyqtarynyń biri retinde tanyldy, ál-Farabı, Júsip Balasaǵunı, Mahmut Qashǵarı, Hıbatýlla Tarazı, Husamýddın as-Syǵnaqı, Ahmet Iasaýı, Máshhúr Júsip Kópeı, Abaı Qunanbaıuly, Shákárim Qudaıberdiuly, Sádýaqas Ǵylmanı syndy ıslam dini men mádenıetine súbeli úles qosqan kórnekti ǵalymdar men oıshyldardy dúnıege ákeldi.
Búginde Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń ustanǵan baǵyty da ata-babalarymyzdan jalǵasyp kele jatqan dinı dástúrlerimizdi jańǵyrtý, eldiń rýhanı qundylyqtarynyń qaıta túlenýine muryndyq bolý.
Jaratqan Iemiz Elimizdiń táýelsizdigin, tynyshtyǵyn baıandy etip, ózge aǵym jeteginde jurgenderge týra joldy násip etip, jan-jaqty damyǵan, ımandylyq saltanat qurǵan irgeli elge aınaldyrsyn!
Erbolat NURYLDAULY,
Astana qalasynyń bas ımamy
«Munara» gazeti, №19, 2023 jyl
