Din de, ǵylym da, áýlıelik te – qazaqtyń sózinde!..

02 tamyz 2021 382 0
Оqý rejımi

Qazaqtyń shejire qarty Máshhúr Júsip Kópeıuly: «Dúnıede 77  til bar, sonyń ishinde arab tili – asyl til. Óıtkeni, Quran ǵarabı, arab tilinde túsken. Ekinshi asyl til – qazaqtyń tili. Qazirgi júrgen zamandastarymyzdyń birde-bireýi qazaq tilin bilmeıdi. Shirkin, bilse ǵoı. Din de, ǵylym da, áýlıelik te qazaqtyń tilinde tur», - deıdi. Máshhúrdiń zamany qaı zaman edi? Qazaqtyń qaımaǵy buzylmaı, sóz arasy qazirgideı bóten sózben bylǵanbaı turǵan HIH ǵasyr edi. Sol kezdiń ózinde Máshhúr Júsip osylaısha dabyl qaqsa, qazaq tilin bilemin dep júrgen qazirgilerdiń jaıyn ne deýge bolady?

Sol Máshhúr Júsip Kópeıuly óziniń zertteý eńbekterinde qazaq sózderiniń túp tórkinin, shyǵý tarıhyn izdep, mán-maǵynasyn ashýǵa tyrysqan. Máselen, bir jazbasynda «shyǵasy shyqpaı, kiresi kirmeıdi» degen maqaldyń shyǵý tórkinin jazsa, endi bireýinde «sóz tapqanǵa qolqa joq» degen sózdiń basy qaıdan shyqqanyn aıtady.

Sondaı bir jazbasynda: «Qazaqta bir maqal bar: «Er týǵan jerine, ıt toıǵan jerine». Qazaq sonyń aıtýyn bilse de, maǵynasyn bilmeıdi», – dep maqaldyń mánin ashyp, taldap shyǵady. Jalpy, Máshhúr Júsip Kópeıulynyń zertteýine túrtki bolǵan bul másele qazir de ózektiligin joǵaltpaǵan. Qarap otyrsaq, keıbir maqaldarymyzdyń biz bilmeıtin basqa da qyrlary barshylyq eken. Ókinishke qaraı, ol jaǵyn zerttep, zerdelep jatqandar joqtyń qasy. Al Máshhúr Júsip Kópeıuly bul máseleni óz zamanynda ózekti taqyrypqa aınaldyra bilgen.

Máshhúr Júsip «Er týǵan jerine, ıt toıǵan jerine» degen maqaldyń basyn hadıske tirep, bylaısha taldaıdy: «...Otannyń asyly syı dúr bizge. ...Rýhynyń órbip-óńdigen jeri – Qudaı Tábárik Taǵalanyń qudiret qasy. Denesiniń shyqqan jeri – topyraq. Munan maǵlum boldy, shyn jurty, shyqqan jurty – aqyret ǵalamy».  

Demek, Alla tarapynan kelgen jannyń, ıaǵnı rýhtyń bar amaly aqyrettiń qamyn oılap, kúıin kúıttemek. Shákárim Qudaıberdiuly aıtpaqshy, «ólmes janǵa ózgermes oryn kerek». Endeshe jan qalaýy – kúnine myń qubylǵan fánı emes, máńgi turaq – baqı. Sondyqtan da, Máshhúr Júsip: «erdiń eri, ekeýdiń synyǵy bolǵan jan – aqyret jumysyn qoshtap, sonyń jabdyǵyn oılap, esi-derti – týǵan jeri sonda bolady», – deıdi. Bul jerdegi «týǵan jer» kúlli adamzattyń túp atasy – Adam atanyń alǵash taban tıgen jeri – aqyret álemi. Bul – maqaldyń «er týǵan jerinde» degen bóligine Máshhúrdiń bergen túsindirmesi.

Al maqaldyń «ıt toıǵan jerinde» degen ekinshi bóligin Máshhúr: «Er bolmaǵan, erlik isin qyla almaǵan – jurtta qalǵan jemtik ólekseni qıyp kete almaǵan ıtteı bolyp, dúnıe shylyǵymen aldanyp qalady», – dep taldaıdy. Quran Kárimdegi Muhammed súresiniń 12-shi aıatynda Alla Taǵala: «Alla ımandy bolyp, jaqsy is istegenderdi aǵyp jatatyn jumaqqa kirgizedi. Al kápirler pánı dúnıe ıgilikterine zaýyqtanyp, haıýansha iship-jep qaryn toıǵyzady. Aqyrette olardyń orny tozaq», – degen. Joǵarydaǵy maqal osy jáne osy maǵynalas aıattardan týǵany daýsyz. Túbi dinnen tamyr alatyn maqaldyń maǵynasy bulaı eken dep búgingi kúni kim oılapty? Árıne, biz bul maqaldyń týra maǵynasyn joqqa shyǵarmaımyz. Tek keıbir maqaldardyń basqa qyryn da bile júrgenimiz jón-aý degimiz keledi.

Osy jerden qazaq maqalyna aınalǵan, jurt Paıǵambarymyzdyń hadısi dep ketken «Otandy súıý – ımannan» degen qanatty sózdiń de taǵy bir qyry ashylady. Sóz tórkinine oı júgirtsek, mundaǵy «otan» – «týǵan jer» maǵynasynda ǵana qoldanylmaı, aqyret álemi, adamzattyń kelgen jáne qaıtar mekeni degen mánge de saıady eken.

Qazaq adamnyń jany táninen ajyraǵanda óldi demeıdi, «qaıtty» ne «qaıtys boldy» deıdi. Bul – jannyń kelgen tarapyna qaıta qaıtqanyn bildiredi. Bylaısha aıtqanda, óz otanyna ketti degen sóz. Abaı da: «Meni» men «menikiniń» aırylǵanyn, «óldi» at qoıypty óńkeı bilmes», – dep aqyret máselesin bilmegendi «bilimsiz» dep sógedi. Budan ańǵaratynymyz, otandy, ıaǵnı aqyretti súıý – ımannyń amalyna jatady. Sebebi, ımannyń alty shartynyń biri – aqyretke sený. Endeshe, bul – qazaqtyń tilindegi din emeı nemene?..

Endi qazaqtyń tilindegi ǵylymǵa kelsek. Qazaqta «sumyraı kelse, sý qurıdy» degen sóz bar. Baıaǵyda aýylda úlkenderimiz qurdastarynan bireý kelip jatqanda úıde sý bolmaı qalsa, «sumyraı ekensiń, sen kelip ediń, sý da bitip qaldy» dep qaǵytyp jatýshy edi. Búginde oılap otyrsaq, bul sózdiń de maǵynasyn túsinbeppiz ǵoı.

Sońǵy kezderi ǵylymda sýdyń qasıeti óte kóp zerttelip júr. Osydan birneshe jyl buryn Reseı «Sýdyń ǵajaıyp qupııasy» degen derekti fılm túsirdi. Sol fılmde sýdyń boıynda aqparat saqtaý qasıeti baryn, sol aqparatqa baılanysty quramynyń, ıaǵnı molekýlalyq qurylymynyń ózgere alatynyn zertteıdi. Bylaısha aıtqanda, sý magnıtafon lentasy sekildi «estigen», «kórgen» aqparatyn jazyp otyrady. Reseıdiń jaratylystaný ǵylymy akademııasynyń akademıgi Korotkovtyń zerthanasynda adam kóńil-kúıiniń sýǵa qalaı áser etetinin kórý úshin birneshe zertteý jumystary júrgizilgen. Zertteý barysynda sýǵa jaǵymdy jáne jaǵymsyz sózder aıtylyp, mıkroskoppen baqylaıdy. Nátıjesinde sýdyń quramynan úlken ózgerister baıqaǵan. Iaǵnı, jaqsy sózder aıtylyp, jaǵymdy áýender qoıǵanda sýdyń krıstaldary ádemi sımmetrııalyq pishin túzip, kórkem keıipke engen. Al jaǵymsyz jaman sózder aıtylǵan sýdyń krıstaldary úılesimdi pishinnen aırylyp, retsiz túzilgen.

Bul zertteý nátıjelerin Japon ǵalymy Emoto Masarý da qýattap otyr. Ol da osyǵan uqsas zertteý jasaǵan. Emoto Masarý úsh ydysqa birdeı sý quıyp, túbine birdeı kúrish salady. Sosyn úsh ydysqa bir aı boıy úsh túrli sóz aıtady. Birine – «rahmet», ekinshisine – «men seni jek kóremin» deıdi, úshinshisine múldem kóńil bólmeıdi. Bir aı ótken soń álgi ydystardan mynandaı ózgeris kóredi: «rahmet» degen ydystyń kúrishi kóktep, óskin shyǵyp, ıisi hoshtana túsken. «Men seni jek kóremin» degen ydystyń kúrishi kógere bastaǵan. Al múldem kóńil bólmeı, qaraýsyz qaldyrǵan ydystyń kúrishi qaraıyp, shirýge aınalǵan, sýy bolsa sası bastaǵan. Bul tájirıbeden baıqaıtynymyz ydys bir, sý bir, kúrish bir, tek sóz ár túrli. Demek, sózdiń sýǵa qandaı da bir áseri bolady degen sóz. Mundaı zertteý mysaldary tize berseń óte kóp. Dinde de sýǵa duǵa oqyp, dem salyp ishetin tájirıbe bar. Qarap otyrsańyz, sýdyń qasıetine qatysty ǵalymdar qanshama zertteý jasap, eńbekter jazǵan. Japon ǵalymynyń da osy máselege qatysty tom-tom kitaby bar. Orystar bolsa, úlken derekti fılm túsirgen. Al qazaq toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıinin «sumyraı kelse, sý qurıdy» deıdi. Munda sý joǵalyp ketedi degen sóz emes, qazaq sumyraı kelse, sýdyń quramy qurıtynyn aıtqan. Al «sumyraı» degen kim deseńiz, qazaq «sýyq sózdi sumyraı ǵana aıtady» degen. Iaǵnı, jaman sózdiń ıesin qazaq «sumyraı» deıdi eken. Endeshe ǵylym da, áýlıelik te qazaqtyń sózinde degen osy bolsa kerek.

Mine, búgingi tańda Máshhúrshe maqaldyń túp-tórkinin qoparyp júrgen qazaqty tappaımyz. Eger bul isti qolǵa alsaq, qazaqtyń sózi de, dini de, ǵylymy da, áýlıeligi qaıta jańǵyrar ma edi?..

Saltan SAIRANULY

Pіkіrler Kіrý